← Eesti

3-23-229/14

Obsah (4)§ 155§ 152§ 200§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-229 H

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Nõmme Linnaosa Valitsusele 19.01.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks
  2. a jaanuari eest. Nõmme Linnaosa Valitsus määras 25.01.2023 otsusega nr XXXXXXXXXX taotlejale toimetulekutoetuse 404,39 eurot. Toetuse määramisel ei võetud arvesse korteriüüri 250 eurot, sest üürileping oli lõppenud 31.12.2022 ja seetõttu puudus alus maksta
  3. a jaanuaris toetust korteri üüri eest.
  4. X esitas Tallinna Halduskohtule 02.02.2023 kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada Nõmme Linnaosa Valitsuse 25.01.2023 otsus nr XXXXXXXXXX osas, milles jäeti määramata toetus seoses korteriüüri maksega 250 eurot, ja kohustada Nõmme Linnaosa Valitsust vaatama toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. 3-23-229
  5. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2023 otsusega X kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuigi 29.10.2022 surnud endise üürileandjaga 30.05.2020 sõlmitud üürileping kehtis kuni 31.12.2022, oli X 20.11.2022 sõlminud varasemaga samadel tingimustel uue üürilepingu endise üürileandja pojaga. Lepingust kohaselt rakendatakse seda alates 01.11.2022 kestusega 24 kuud. Üürileping ei ole tühine ning endise üürileandja poeg on praeguseks kantud korteri omanikuna ka kinnistusraamatusse. Seega on kaebaja esitanud kehtiva üürilepingu, mis tõendab õigust
  6. a jaanuaris eluruumi kasutada. Üüri tasumise kohustust ei saanud seega jätta toimetulekutoetuse määramisel kõrvale põhjusel, et puudub kehtiv üürisuhe. Kaebust ei ole siiski alust rahuldada, sest vastustaja peaks andma välja sama sisuga haldusakti. Üürilepingu p 2.3 kohaselt tuli kaebajal tasuda üüri jooksva kuu viimaseks kuupäevaks (st
  7. a jaanuari üür tuli tasuda hiljemalt 31.01.2023). Kaebaja taotleb samas
  8. a detsembri üüri arvesse võtmist, mis ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik.
  9. X esitas 19.06.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus tuvastas üürilepingu kehtivuse, kuid leidis ebaõigesti, et vastustajal ei olnud kohustust sellest tulenevat üürikulu hüvitada.
  10. Tallinna linn märgib 22.06.2023 teatises, et X on rahvastikuregistri andmetel XX.XX.XXXX surnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 152

lg 1 p 5 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse poole surma korral, kui õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust. Rahvastikuregistri andmetel on X surnud XX.XX.XXXX. Praeguses haldusasjas on vaidlus tekkinud üksi elava isiku toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. Sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg-st 1 ja § 132 lg-st 1 tulenevalt on toimetulekutoetuse määramine lahutamatult taotlejaga seotud, mistõttu ei saa tekkida õigusjärglust (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 1). Seega tuleb haldusasja menetlus

§ 152

lg 1 p 5 alusel lõpetada.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Järelikult tuleb Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 otsus tühistada (

§ 200p 5).

7. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Kaebaja on olnud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud ning kumbki pool ei ole esitanud kohtutele andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud vastavalt

§ 108lg 4 ning § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.