Obsah (8)

§ 1043§ 1045§ 1046§ 1047§ 1050§ 134§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023, xxxxx Tsiviilasja number 2-21-16521 Tsiviilasi K. H. hagi T. T. mittevaralise k

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4).

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on

§-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii

§ 1046

kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks. 5. Esmalt käsitleb kohus seda, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ehk seda, kas kostja on postituse avaldaja. Avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt Riigikohtu

1. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja tegi postituse äriühingu juhatuse liikmena ning seega tuleb avaldajaks lugeda TT Ehitusgrupp OÜ-d. Kostja tegi postituse enda nime alt ning tegemist on kostja isikliku (mitte äriühingu) Facebook’i lehega (dtl 18), kus kostja on postitanud isiklikku informatsiooni (nt seda, kellega ta suhtes on), samuti pilte endast ja oma perekonnast (dtl 128 – 130). Kohus nõustub hagejaga selles, et postituses ei ole kasutatud äriühingu nime ning kostja kasutab postituses „mina“-vormi („minu karjääri jooksul“, „alustasin“, „pahteldasin ja 3 krohvisin“, „olin teinud tööd“). Keskmine mõistlik isik ei seosta sellises olukorras postitust äriühinguga. Seega on kohus seisukohal, et postituse avaldajaks on kostja.
2. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et postitust ei saa seostada hagejaga. Postitus käsitleb xxxxxxxxxxx viiendal korrusel elavat xxxx ning postituses on viidatud välisukse pildile. Kohus märgib, et kuigi kohtule ei ole välisukse pilti esitatud, on sellele viidatud postituses („Eesmärk on hoiatada ehitusfirmasid ja eraettevõtjaid pildil oleva ukse eest“) ning ka kostja ei ole väitnud seda, et ta ei ole välisukse pilti postitanud.
3. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada seda, et xxxxx väike linn (elanike arv alla 12 000; arvutivõrgus kättesaadav ttps://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/xxxx ning väiksemas kohas on inimese äratundmine tõenäolisem kui suurlinnas (nt Tallinnas). xxxx on ka harvaesinev nimi (Eestis on kokku 194 xxxx; dtl 132). Olukorras, kus kostja on postituses märkinud seda, kus isik elab, ning maininud ära ka isiku eesnime, on xxxxx väiksust arvestades hageja isik äratuntav. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui tegemist oleks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on Eestis levinud nimi), ei saaks üksnes elukoha ja nime järgi isikut tuvastada.
4. Samuti on hageja esitanud kohtule ka A. I. , G. V. , J. R. , K. K. , L. P. S ning R. R. seletused (dtl 125 – 127; 137 – 141; 150 - 153) selle kohta, et nad on kostja postitust näinud ning selles hageja ära tundnud. Kohus on
5. aprilli 2023 määruses selgitanud, et kuigi tegemist ei ole tunnistajate ütlusega, on sellised kirjalikud seletused siiski dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 1 mõttes ja neid saab samuti asja lahendamisel arvesse võtta. Kohtu hinnangul ei tähenda kirjalike seletuste sarnasus seda, et need tõendid ei ole usaldusväärsed. Lisaks sellele ei tugine kohtu järeldus üksnes kirjalikele selgitustele, vaid ka teistele tõenditele ning argumentidele (vt otsuse p-d 6 ja 7).
6. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostja avaldatud postitust saab seostada hagejaga.
7. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu
8. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.
9. Mittevaralise kahju nõude puhul peab hageja tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus. Tõendamiskoormist on kohus selgitanud
10. märtsi 2022 kohtuistungil.
11. Kohtu hinnangul on hageja kohta avaldatud järgmised faktiväited: „/…/ on kombeks arved lihtsalt maksmata jätta“; „seniks kui võlg saab tasutud“, „leiab endale peagi uue ohvri ja loodab nagu ikka lihtsalt jätta maksmata“, „psühholoog ja asjasse segada ka loomakaitse. Nägin kord, kuidas korteris viibinud kassi võeti lihtsalt kratist kinni ja visati vastu seina“. Selliselt saab kontrollida, kas hagejal on kombeks jätta arved maksmata (ehk seda, kas ta on seda korduvalt teinud), kas hagejal on võlgnevus, ning kas hageja otsib kedagi, kellele jätta jälle maksmata. Samuti saab kontrollida, kas hageja on kassi väärkohelnud. Kohtu hinnangul on avaldatud väited hageja au teotavad, kuivõrd tekitavad ettekujutuse hagejast kui isikust, kes on korduvalt jätnud arved tasumata ning kavatseb seda teha ka edaspidi. 4
12. Kostja on tuginenud sellele, et TT Ehitusgrupp OÜ (mille juhatuse liige on kostja) ja hageja on sõlminud suvel 2021 suulise töövõtulepingu, mille alusel remontis äriühing hagejale kuuluvat korterit. TT Ehitusgrupp OÜ esitas tehtud tööde eest hagejale arve summas 574 eurot 20 senti (dtl 109) ning selgituse teostatud tööde kohta (dtl 110). Meeldetuletusele (dtl 111) vaatamata ei ole hageja arvet käesoleva ajani tasunud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta pole TT Ehitusgrupp OÜ väljastatud arvet tasunud. Samas on hageja asunud seisukohale, et tal ei ole kohustust arvet tasuda. Selliselt ongi praegusel ajal Tartu Maakohtu menetluses TT Ehitusgrupp OÜ hagi K. H. põhivõla 574 euro 20 senti ning viivise saamiseks (tsiviilasi nr xxxxxx
13. Kohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud faktiväidete tõesust tõendanud. Praeguses asjas ei analüüsi kohus seda, kas TT Ehitusgrupp OÜ nõue hageja vastu on põhjendatud. Selle nõude lahendab kohus tsiviilasja xxxx-xx-xxxxx. Olukorras, kus TT Ehitusgrupp OÜ ja hageja vahel on pooleli kohtuvaidlus, ei ole praeguseks ajaks selge, kas hagejal on võlgnevus TT Ehitusgrupp OÜ ees või mitte. Ka olukorras, kus kohus peaks selle nõude rahuldama, ei tähendaks kohtu hinnangul ühe arve tasumata jätmine seda, et hageja on korduvalt jätnud arved tasumata ning et ta kavatseb seda ka edaspidi teha.
14. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ka seda, et ta nägi kord, kuidas hageja võttis kassil kratist kinni ja viskas vastu seina. Kostja on
15. märtsi 2022 vastuses hagile väidetavat kassi väärkohtlemist küll kirjeldanud, kuid ei ole esitanud selle väite kohta mitte ühtegi tõendit (TsMS § 230 lg 1).
16. Kohtu hinnangul on hageja kohta avaldatud järgmised väärtushinnangud: „pettur“; „saripettur“, „kelm“, „tähelepanu otsiv pettur“, „ka poes maskiga käimine enam isikut ega häbi ära ei maskeeri“, „ülbe klient“. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et „pettur“ ja „kelm“ on faktiväited. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „pettur“ „ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik, kelm, suli“ ning „kelm“ tähendab „ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev või tüssav isik“. Kostja ei kasutanud väljendit „kelm“ kui kelmuses süüdimõistetud isiku tähenduses. Kohtu hinnangul on need hinnangud isiku käitumisele, kes on kasutanud ebaausaid võtteid (praegusel juhul jätnud tehtud tööde eest tasumata). Kohtu hinnangul on tegemist ka au teotavate väärtushinnangutega.
17. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud (selgitanud ega tõendanud) väärtushinnangute kohasuse. Eelnevalt on kohus leidnud, et olukorras, kus TT Ehitusgrupp OÜ ja hageja vahel on pooleli kohtuvaidlus (tsiviilasi xxxx-xx-xxxx), ning seega ei ole praeguseks ajaks selge, kas hagejal on võlgnevus TT Ehitusgrupp OÜ ees või mitte. Sellises olukorras ei ole väärtushinnangud „pettur“, „kelm“ „saripettur“ ja „ülbe klient“ kohased. Ka olukorras, kus kohus peaks selle nõude rahuldama, ei annaks see kohtu hinnangul alust jaatada hinnangute „kelm“, „pettur“, „saripettur“ ja „ülbe klient“ kohasust. Praegusel juhul jääb kohtule arusaamatuks, millest tulenevalt on kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnangud „tähelepanu otsiv pettur“ ja „/…/ häbi ära ei maskeeri“.
18. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Sellega on kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi ning kahju tekitamine on õigusvastane. Kostja ei ole välja toonud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega ka

§ 1050

kohaselt süüd välistavaid asjaolusid 19.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju 5 hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb

§ 134

lg-st 6, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

§ 127

lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praeguses asjas on hageja hüvitise suuruse hagis märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt nt Riigikohtu

1. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23). Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei ole hageja tõendama (vt nt Riigikohtu
2. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas xxxx-xx-xxxx, p 13).
3. Praegusel juhul tuleb kohtu hinnangul arvestada järgmist. Kostja postitus oli avaldatud tema Facebook’i lehel ning kostja avaldas hageja kohta nö täismahus postituse (mitte üksnes halvustava kommentaari). Tegemist oli nö avaliku postitusega (vt hagiavalduse p 22), mis tähendab seda, et seda nägid kõik Facebook’i kasutajad, mitte üksnes kostja tuttavad. Postituses nimetas kostja hagejat järjepidevalt „petturiks“, „saripetturiks“ ja „kelmiks“. Lisaks sellele oli kostja palunud enda postitust ka jagada, mida on ka tehtud – selliselt on postitus jagatud ka grupis „Võrukad“. Menetluses ei ole kostja tuginenud sellele, et postitus on eemaldatud ning seega ei ole ta kohtu hinnangul väljendanud oma tahet heastamiseks. Samuti tuleb arvestada, et kahju hüvitise eesmärgiks on ka motiveerida kostjat hoiduma edaspidistest rikkumistest (nt samalaadsete postituste tegemisest). Samas arvestab kohus seda, et hageja kohta kasutatud väljendid ei olnud vulgaarsed ega äärmiselt halvustava iseloomuga. Kuigi hageja ja TT Ehitusgrupp OÜ vahel on pooleli vaidlus töövõtutasu üle ning kohus on eelnevalt leidnud, et sellises olukorras ei olnud postituses toodud faktiväited tõesed ega väärtushinnangud kohased, on hageja ja kostja vahel olemas teatud konflikt, millest tingituna kostja selle postituse ka tegi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda analüüsist „Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016“. Siinkohal arvestab kohus seda, et analüüs puudutab aastatel 2014-2016 (ehk 7-9 aastat tagasi) väljamõistetud hüvitisi, ning praeguseks ajaks on majanduslik olukord ning ka rahaväärtus oluliselt muutunud. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks tal hüvitist tasuda. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul õiglaseks hüvitiseks 600 eurot. 6 21.

§ 113

lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 113

lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. 22. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 21. oktoobrist 2021 kuni 16. juunini 2023 summas 86 eurot 29 senti (siinkohal kasutab kohus viivisekalkulaatorit). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 17. juunist 2023 kuni hüvitise tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Praegusel juhul oli poolte vahel intensiivne vaidlus ning arvestades vaidluse asjaolusid on alust arvata, et otsus kaevatakse edasi. Eelneva tõttu leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 7