← Eesti

1-21-4855/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2023 Kohtuasja number 1-21-4855 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Rinat Uzjakovi (isikukood 38511253723) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuni 2023 määrus Määruskaebuste esitajad Rinat Uzjakov ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Alina Paadik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le määruskaebemenetluses Rinat Uzjakovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 62,40 eurot, sealhulgas käibemaks 10,40 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rinat Uzjakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 62,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. juuli 2021 otsusega tunnistati Rinat Uzjakov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust R. Uzjakovile Harju Maakohtu
  9. juuni 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati R. Uzjakovi vahistamisest
  10. mail 2021 ning karistusaeg lõppeb
  11. mail
  13. Viru Vangla esitas
  14. mail 2023 Viru Maakohtule materjalid R. Uzjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Viru Vangla ega prokuratuur R. Uzjakovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  16. Viru Maakohus jättis
  17. juuni 2023 määrusega R. Uzjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  18. R. Uzjakovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkorras karistati teda viimati kuriteo eest, mille ta pani toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Seega pole R. Uzjakov suuteline alluma vangistusest leebemale karistusviisile.
  19. Kahjuks on R. Uzjakovile määratud distsiplinaarkaristus. Positiivne on sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine. Selle programmi läbiviija hinnangul mõjus programm R. Uzjakovile hästi. R. Uzjakov alustas eesti keele tundides käimist, ent ta ei õppinud keelt ja eemaldati grupist. See on kahetsusväärne, sest vangistusest vabanemise korral võib keeleoskus aidata R. Uzjakovil tööturul konkureerida. R. Uzjakov on küll teinud vanglas majandustöid, kuid vangla iseloomustuse kohaselt oli tema töömotivatsioon kõikuv ja töökohtade osas oli ta valiv. Ühtegi eriala ei ole R. Uzjakov soovinud vangistuses omandada.
  20. R. Uzjakovil on igakülgselt toetavad lähedased ja kindel elukoht. Samuti on R. Uzjakovil võimalik asuda tööle liivjugapuhastusseadme operaatorina talle endale kuuluvas äriühingus. Eesmärk tegeleda äriühingu arendamisega on iseenesest positiivne, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta, et R. Uzjakovil on puuduv töövõime ning kohtuistungil viitas ta oma puusaliigese proteesimise vajadusele. Seega ei pruugi R. Uzjakov olla võimeline tööle asuma – seda enam, et tema enda sõnul ei saanud ta vanglas korralikult töötada just oma tervisliku seisundi tõttu. Vangla andemetel on R. Uzjakovil palju võlgu, mistõttu võib riskikohaks osutuda tema majanduslik olukord.
  21. R. Uzjakovi õigusvastast käitumist on soodustanud alkohol – tal on alkoholisõltuvus. Ta jõi enne viimast kuritegu nädal aega järjest ega mäleta sellest ajast miskit. Vanglas läbis R. Uzjakov sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“. Selle programmi tulemusena sai ta aru, et tema probleemid on otseselt seotud alkoholiga, tal on olemas motivatsioon oma tarvitamisharjumuste muutmiseks, kuid ta vajab muutuste elluviimisel tuge ning enesekindluse tõstmist. R. Uzjakovi väitel on ta seadnud endale eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobumise. Siiski ei saa olla kindel, et R. Uzjakov tõepoolest vabaduses alkoholist hoiduda suudab.
  22. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kogu karistus ära kanda ja tema ennetähtaegne vastamine on erandlik. Kuna R. Uzjakovi uue kuriteo toimepanemise riski ei saa pidada madalaks ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema käitumist piisavalt korrigeerida, ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebused
  23. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused R. Uzjakov ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, vaidlustades mõlemad R. Uzjakovi vabastamata jätmist. 2

(4)
  1. R. Uzjakov märgib oma kaebuses kokkuvõtlikult järgmist. Tal on mitmed terviseprobleemid, kuid neid ignoreeritakse. Kohus viitas, et ta keeldus eesti keele õppest, haridusest ja tööst, kuid nii see ei ole. Eesti keele tundides ei saanud ta käia terviseprobleemide tõttu. Tööl ta käis, aga sealt võeti ta samuti ära. Ta on 100% töövõimetu ega saa seetõttu ka oma võlgu maksta. Ta soovis minna keevitaja kursustele, kuid seda talle ei võimaldatud. Distsiplinaarkorras karistati teda alusetult. Varem olid tal tõesti tõsised probleemid alkoholiga ja see viis ka tema kuritegudeni. Vanglas on ta aga muutunud. Alkoholist loobub ta täielikult. Tal on vabaduses olemas elukoht, lähedased ja toetavad kolleegid. Ta hakkab tegelema oma terviseprobleemidega ning võlgu maksma. Tal on vaja puusaliigese operatsiooni.
  2. Kaitsja kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. R. Uzjakov suhtub kriitiliselt nii oma kuritegudesse kui ka alkoholiprobleemi. R. Uzjakov on teinud vangistusest vajalikud järeldused ning ta on otsustanud kategooriliselt alkoholist loobuda. Vanglas läbitud programmid on suunanud teda paremale teele. Ta on nõus sellega, et talle seatakse alkoholi tarvitamise keeld. Ta on motiveeritud läbima alkoholisõltuvuse ravi. Tal on puusaliigese operatsiooni ootel ja tema hemoglobiini tase on kriitiline. R. Uzjakov on kindel, et ta suudab läbida katseaja edukalt. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglal R. Uzjakovi käitumisele midagi ette heita. Distsiplinaarrikkumine oli väheoluline. Vabaduses soovib R. Uzjakov asuda tööle. R. Uzjakov on nõus tööle asumise kohustusega. Tööle asumisel suudab ta tasuda ära oma võlad. Ta töötas ka aastatel 2014–2020 ja siis ei olnud tal ka probleeme alkoholiga. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ekslik on maakohtu viide sellele, nagu oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine pigem erand, mitte reegel: KarS § 76 ei räägi midagi ennetähtaegse vabastamise erandlikkusest, vaid kinnipeetava vabastamisküsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada selles sättes nimetatud vabastamise eelduste täidetust vaagides. Siiski ei ole põhjust öelda, et maakohus jättis nende eelduste täidetuse vaagimata ning R. Uzjakovi põhjendamatult vabastamata. Kohtumäärusest on aru saada, et R. Uzjakov jäi vabastamata, kuna tema suhtes ei saa teha positiivset retsidiivsusprognoosi. Vabastamise sisuliste eelduste hindamisel on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) ning ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus praeguses asjas nende eelduste hindamisel sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks R. Uzjakov jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
  5. Esiteks ei saa arvestamata jätta, et R. Uzjakovi kriminaalkorras karistatud juba kümme korda ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Niisiis ei ole varasem karistamine ja vangistuse kandmine talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu ei saa eeldada sellist mõju ka praegusest vangistusest. R. Uzjakovi enda lubadused on paljasõnalised ja neile lootma jääda ei saa. Ka ei pruugi R. Uzjakovi edasist õiguskuulekust kindlustada elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu, kuna varem need asjaolud seda ei suutnud.
  6. Peamiseks R. Uzjakovi õigusvastase käitumise riskiteguriks saab pidada tema alkoholi tarvitamist, kuna ta on pannud korduvalt kuritegusid toime just alkoholijoobes. Vangistuses on R. Uzjakov läbinud sõltuvuskäitumisega seonduva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta lubab alkoholi enam mitte tarvitada ning on nõus läbima ka sõltuvusravi. Siiski kahtleb ringkonnakohus, kas R. Uzjakov tõesti suudab vabaduses alkoholist hoiduda. Iseäranis keeruliseks võib alkoholi tarvitamisest hoidumine osutuda sellise inimese puhul, kelle varasem alkoholiprobleem oli tõsine ning kellel on diagnoositud alkoholisõltuvus. Nii on ka R. Uzjakovi puhul. Näiteks nähtub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  7. märtsi 2023 kirjast, et
  8. aasta algusest kuni
  9. aasta alguseni pöördus R. Uzjakov mitmel korral seoses oma alkoholiprobleemiga haigla psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsetele vastuvõttudele ning viibis seal korduvalt statsionaarsel 3
(4)psühhiaatrilisel ravil. Haiglas on tal diagnoositud korduvalt sõltuvust, ägedat intoksikatsiooni ja võõrutusseisundit, sh deliiriumiga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R. Uzjakov end alkoholitarvitamise vastu korduvalt n-ö kodeerinud, kuid kogenud siiski tagasilangust. Et varem ei ole tema alkoholiprobleeme aidanud lahendada ravil viibimine ega „kodeerimine“, on põhjust kahelda, et seda mõju saab loota ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammist.
  1. Mõningaid riske tuleb näha ka R. Uzjakovi majanduslikus olukorras, kuna varasemalt on ta pannud toime muu hulgas varavastaseid kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Uzjakov ei pruugi oma terviseprobleemide tõttu tööle asuda. Ka võib töötamist takistama hakata alkoholi tarvitamine. Osa oma sissetulekutest võib R. Uzjakov kulutada alkoholile.
  2. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrolli nõuded ja võimalikud lisakohustused ei pruugi R. Uzjakovi uue kuriteo toimepanemise ohtu maandada. Kuna varem on ta käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ning pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime ka uued kuriteod, võib samamoodi minna nüüdki. Mõningaid kahtlusi R. Uzjakovi suutlikkuses järgida käitumiskontrolli nõudeid tekitab ka asjaolu, et vanglas on ta distsipliini rikkunud. Kuigi tegemist ei ole tõsise teoga, näitab see ikkagi seda, et R. Uzjakov ei suuda puhuti reegleid järgida. R. Uzjankovi väited distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikkuse kohta jäävad tähelepanuta – karistusotsus on kehtiv.
  3. R. Uzjakovi vabastamist ei tingi tema terviseprobleemid. Esiteks pole põhjust arvata, et terviseprobleemide tõttu ei ole R. Uzjakov võimeline enam kuritegusid toime panema. Ei ole alust eeldada sedagi, et terviseprobleemide tõttu on R. Uzjakovil piisav motivatsioon end alkoholi tarvitamisest eemal hoida: alkoholi tarvitavad ka äärmiselt kehva tervisega inimesed, isegi oma elu ohustades. Viimaks on kinnipeetavatele vanglas tagatud vajalik ravi ning ei ole põhjust arvata, et R. Uzjakov sellist ravi ei saaks.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. juuni 2023 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  6. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et nõustamisele ja määruskaebuse esitamisele kulus tal kokku 43 minutit. Selle eest soovib ta tasu 62,40 eurot, sealhulgas käibemaks 10,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu R. Uzjakovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.