← Eesti

1-19-8521/27

1-19-8521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.

  1. a Tallinn Kohtuasja nr 1-19-8521 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Eero Alderi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Eero Alder (ik: 39104140252; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 25.04.
  2. a, kaugkohtuistung Tallinna kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Jätta Eero Alder tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Eero Alderile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1 Tallinna Vangla esitas 28.03.
  3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eero Alderi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 08.01.
  4. a kohtuotsusega nr 1-19-8521 tunnistati Eero Alder süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 5 aasta 11 kuu ja 28päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 30.03.
  5. a ja lõpp on 28.03.
  6. a. Eero Alderi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Eero Alder vanglas töötab, käis Töötukassas, Transpordiametis, osaleb jumalateenistustel ja on käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
  7. Eero Alder taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paal edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Eero Alderi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Eero Alder tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Eero Alderil on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta esmakordselt. Tema käesolev kuritegu on narkootikumide suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja eelnevalt on teda samuti karistatud narkokuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Teod on ette planeeritud, ajendiks materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Vanglas Eero Alder töötab, on käinud erinevates riigiasutustes, kirikus ja väljasõitudel lähedaste juures. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal hetkel
  8. Asja materjalidest nähtub, et Eero Alderile ei tekita probleeme alkoholi tarvitamine ja tema sõnul ei tarvita ta alates
  9. a alkoholi. Küll aga tarvitab Eero Alder narkootikume ning 03.03.
  10. a Tallinna vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav proovinud erinevaid narkootikume. Süstinud ta narkootikume kunagi ei ole. Enda sõnul tarvitas viimati kanepit 27.12.
  11. a detsembris. Kinnipeetav on juhtinud mootorsõidukit narkojoobes. Vanglas on ta läbinud struktureeritud vestlused seoses sõltuvusainetega ja avavanglas on ta huvitatud tagasilanguse ennetamisega tegelemisega. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Eero Alderi puhul on olemas positiivseid asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine ning vabaduses elu- ja töökoha ning positiivselt toetavate lähedaste – ema ja õdede olemasolu. Kuid vangla täitmiskavas märgitud tegevustes osalemine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Elu- ja töökoht ning 2 toetavad lähedased olid tal olemas ka enne uue kuriteo toimepanemist, kuid need ei hoidnud seda ära. Lisaks E. Alder omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis annab tunnistust sellest, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduse tegema. Eero Alder on viibinud varasemalt kriminaalhooldusel – oma eelmises kriminaalasjas nr 1-165625, mil kohus mõistis talle tingimisi vangistuse, määras talle 3-aastase katseaja ja allutas ta käitumiskontrollile. Kuid E. Alder pani katseaja
  12. aastal toime uue samaliigilise kuriteo – narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Kusjuures kriminaalasjas nr 1-16-5625 kriminaalhooldaja esitada kriminaalhoolduse jooksul erakorralise ettekande E. Alderi karistuse täitmisele pööramiseks ja selle menetluse käigus isik tunnistas kohtuistungil, et ta tarvitas katseajal narkootikumi. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud isikut praegusel ajal jällegi kriminaalhooldusele suunata, kuna kohtul ei ole usku, et E. Alder selle nõuetekohaselt läbiks. Seega just kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt ei saa Eero Alderi puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava mõttemaailm on praeguseks ajaks muutunud ning ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei ole senine aeg olnud piisav, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. Seega on ilmne, et praegusel juhul peab olema vangistus pikem, et mõjutada Eero Alderi senist käitumist ja hoiakuid. Arvestades Eero Alderi karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidigi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk ning aja jooksul vähenevad kuriteo asjaolude tähtsus. Eero Alder on korduvalt toime pannud ühiskonnaohtlikke kuritegusid ja tema ärakandmata karistusaeg on selles kriminaalasjas veel väga pikk – üle 2 aasta ja 10 kuu. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul on Eero Alder suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta E. Alder tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Eero Aldere tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad küll prokurör ja vangla, kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  13. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.