) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, 2 mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja oleks tema nõude rahuldanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul ei esile erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Hagejal oli kohtusse pöördumisel olemas pädev esindaja, kellele pidi olema teada hageja kohustus oma nõuet põhjendada ja tõendada. Hageja ei saanud eeldada, et nõude põhistamiseks ja tõendamiseks piisab üksnes väärteoasjas tehtud jõustumata otsusest. Hageja loobus hagist pärast kohtu pöördumist, milles kohus selgitas vajadust nõuet tõendada. Kohus samas nõustub, et kostja õigusabikulud on osaliselt üle paisutatud. Kostja taotlusele lisatud aruande järgi on esindajal kulunud hagiavaldusega tutvumiseks ja selle vastuse koostamiseks kokku aega 8 tundi. Hagiavaldus ei olnud õiguslikult keerukas ning sellele ei olnud lisatud hulgaliselt tõendeid ning kostja vastus oli sisu osas esitatud kahel lehel. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg hagiga tutvumiseks ja vastuse esitamiseks kogumis 4 h 30 min. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ehk kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 5 h 30 min. Kostja kulud õigusabile on põhjendatud 907,50 euro ulatuses ilma käibemaksuta ja 1089 euro ulatuses koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 1089 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista ka viivis menetluskulult 1089 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot.
lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Riigilõiv tagastatakse hageja arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.