Obsah (6)

§ 120§ 121§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-382 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 4 kuu vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel üksikkaristuse suurendamise teel mõisteti I.

Tšistjakovile liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2022-06.06.2022, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati I.

Tšistjakovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.02.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 14 päeva vangistust (s.o 224 tegemata üldkasuliku töö tundi), võrra ning mõisteti I. Tšistjakovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 12 päeva vangistust.

§ 68alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates I.

Tšistjakovi vahistamisest 24.11.2022 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 24.11.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 06.12.
3. Viru Maakohtu 08.06.2023 määrusega jäeti I. Tšistjakov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, sest vabastamise formaalsed eeldused on küll täidetud, kuid täitmata on materiaalsed eeldused ja seda ka siis, kui elektroonilist valvet kohaldada. 2.
4. Isiku käitumisest enne vangistust nähtub, et korduv karistatus ning ka tingimisi ennetähtaegselt vabastamine käitumiskontrollile ei ole ära hoidnud jätkuvat süütegude toimepanemist. Süüdimõistetule anti ka võimalus teha vabaduses üldkasulikku tööd, kuid ta pani katseajal toime 3 uut kuriteoepisoodi. Seega ei ole varasem karistus nii vabaduses kui vangistuses süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud. 2.
5. I. Tšistjakovi käitumise vangistuses võib lugeda rahuldavaks, sest ta on olnud kaasatud majandustöödele ja toidujagamisele, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.
6. Isiku võimaluste osas vabaduses märkis maakohus, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud elu- ning töökoht ja toetavad lähedased, kuid need olid ka enne viimast vangistust. Karistusregistrist ja vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku kehtivad kuriteod seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Sõltuvusainete tarvitamise probleem on süüdimõistetul pikaaegne ning varasemast käitumisest ei nähtu motivatsiooni narkootiliste ainete tarvitamisest ka loobuda, mistõttu vabaduse tingimustes on uue kuriteo toimepanemise risk oluline. Ehk vabanemisjärgsed tingimused ei erine suures plaanis sellest, milline oli süüdimõistetu elu enne vangistust ning need ei motiveerinud juba varem karistatud süüdimõistetut piisavalt, et kanda temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust vabaduses. 2.
7. I. Tšistjakovi toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem käitumine katseajal, tema vabanemisjärgsed võimalused ja risk sõltuvusainete jätkuva tarvitamise osas on need, miks ei ole uue kuriteo toimepanemise oht süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud enne karistusaja lõppu. Maakohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Varasem kriminaalhooldus uute kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud, samuti rikkus isik temale katseajaks määratud lisakohustust. Seejuures ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine käesoleval juhul süüdimõistetu puhul selline meede, mis hoiaks ära võimaliku õigusvastase käitumise. Kuna süüdimõistetu motivatsioon sõltuvusainete loobumiseks on madal ja elektrooniline valve sõltuvusainete tarvitamisest kodustes tingimustes ei takista, ei maanda elektrooniline valve uue kuriteo toimepanemise riski sedavõrd, et tema vabastamine oleks põhjendatud.
8. Viru Maakohtu 08.06.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Tšistjakov, kes ei ole nõus maakohtu määrusega, palub arvestada oma motivatsioonikirjaga ja anda võimalus enda tõestamiseks. Süüdimõistetu eesmärk on elu korda saada ja ta on küll ka varasemalt lubadusi andnud, aga ta on palju elule tagasi vaadanud ning otsustanud nüüd kõike muuta. Vanust on juurde tulnud, I. Tšistjakov on hakanud mõtlema perele ja lastele. Raske on edasi liikuda, kui tuuakse välja ainult möödunud halba. Vangla ja prokuratuur on vabastamise poolt, süüdimõistetu on ennast positiivsest küljest näidanud, on töötanud, kuid programme pole kahjuks ette nähtud. Vabaduses on kuhu minna ja töö. Minevik ei tohiks jääda takistuseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et I.

Tšistjakovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning see ei ole konkreetse süüdimõistetu puhul saavutatav ka kriminaalhooldusega ja seda ka koos elektroonilise valvega. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast 2 vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid, ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mida muudaks maakohtu poolt arvestatut. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas