Obsah (8)

§ 76§ 120§ 64§ 68§ 65§ 75§ 424§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juunil 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-23-382 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Marina Davõdovitš Kohtua

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Igor Tšistjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 29.05.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Igor Tšistjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamise võimalusega. Igor Tšistjakov tunnistati Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel 5 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning loeti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Igor Tšistjakov’ile mõistetud karistust, 4 kuud ja 28 päeva vangistust, 16.02.2022 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 14 päeva võrra (s.o 224 tegemata ÜKT 1/6 tunni võrra), ning mõisteti Igor Tšistjakov’ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 12 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 24.11.2022 ja lõpptähtaeg saabub 06.12.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 30.05.
2. Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 28.03.
3. Vanglale esitatud materjalide hulgas oli kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Igor Tšistjakov kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (kehtivaid karistusi on neli), vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on varem pannud toime avaliku korra raske rikkumise, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, narkootikumide salakaubaveo, huligaansuse, lõhkematerjali ebaseadusliku omamise, röövimise ja relva ebaseadusliku omamise, mootorsõiduki juhtimise joobeseisundi. Praegune kuritegu on korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes ja ähvardamine. Kuriteod on eriliigilised, toime pandud nii planeeritult kui planeerimata, nii grupis (röövimine ja narkoainete käitlemine) kui üksi. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus. Kuna Igor Tšistjakovi ärakandmisele kuuluv karistuseaeg on lühem kui 1 aasta, temale individuaalset täitmiskava ei koostata. Vangistuses on Igor Tšistjakov hõivatud tööga üldkasutatavate ruumide koristajana ja toidujagajana. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel puudub Igor Tšistjakov’il kehtiv sissekirjutus. Viimane sissekirjutus oli kuni 29.03.2023 aadressil XXX. Ennetähtaegset vabastamist on Igor Tšistjakov taotlenud aadressile XXX. Tegemist on süüdimõistetu vennale kuuluva korteriga. Korteri omanik on andnud nõusoleku Igor Tšistjakovi elama asumisega antud korterisse ning elektroonilise valve kohaldamiseks. Igor Tšistjakov omab keskeriharidust ning on vanglas varem omandanud x, x ja x. Riigikeel on hinnatud B1 tasemele. Töötamise registri andmetel on Igor Tšistjakov enamasti töötanud ametlikult. Vahetult enne vangistust töötas keevitajana ettevõttes X OÜ alates 01.06.
4. Tööga on olnud hõivatud ka vangistuses. Vanglast tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ. Ettevõtte esindaja kinnitusel vormistatakse Igor Tšistjakov tööle tähtajatu lepinguga, neljakuuse katseajaga. Elektroonilise järelevalve ei ole töötamisel takistuseks. Kinnipeetava vend on kinnipeetavat vangistuses toetanud ning on nõus seda tegema ka tema vanglast vabanemisel. Isiku sissetulekuks on enne vangistust olnud tema töötasu. Varem on isik pannud toime ka kuritegusid, mis on seotud majandusliku kasu saamisega. Isiku sõnul on tema toimetulek raskendatud pangalaenu ja alimentide tõttu. Hõlptulu saamiseks on isik varem kasutanud vägivalda ja narkootikumide salakaubavedu. K- Raha andmetel on kinnipeetaval 23.05.2023 seisuga tasumata võlanõudeid 31600 euro ulatuses. Nõuete tasumise osas on motiveeritud, asus vanglas tööle ning töökoht on olemas ka vabaduses. Rahvastikuregistri andmetel on Igor Tšistjakov abielus ja tal on neli last. Viimased kuriteod on pandud toime abikaasa suhtes ning kohtuotsusega on kohaldatud lähenemiskeeld. Vanglale teadaolevalt kooselu pärast vangistust ei jätku. Kinnipeetava lähedaseks on tema vend, kellega suhtes on head. 2/6 Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Igor Tšistjakov’il diagnoositud narkosõltuvus. Politseija Piirivalveameti poolt 05.06.2022 kinnipidamisele toimetamisel tuvastati isikul uriinitestiga amfetamiini kasutamine, kohtuotsuse kohaselt on isik 05.06.2022 pannud toime ka vägivallakuriteo. Samuti tuvastati amfetamiini eelnev tarvitamine kriminaalhooldusosakonnas 21.06.
5. Isik läbis 31.01.2018-14.03.2018 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning 06.04.2022-21.06.2022 kriminaalhooldusel liiklusohutuse programmi (LOP). Programmi toimumise ajal fikseeriti Igor Tšistjakov’il narkootilise aine tarvitamine. Kinnipeetav on väidetavalt ametiisikutega koostöövalmis. Katseajal on süüdimõistetu korduvalt rikkunud temale määratud kontrollnõudeid. Arvestades Igor Tšistjakovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla toetab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Igor Tšistjakov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata käitumiskontroll ja katseaeg 6 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata katseajaks järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2- mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4- asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8- osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele;

§ 75

lg 2 p 9- alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 1 kuu alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Igor Tšistjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Igor Tšistjakovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Igor Tšistjakov selgitas kohtuistungil, et nüüd ta on aru saanud,mis suunas tuleb liikuda ja ei hkka enam kuritegusid toime panema. Ta sooviks pühendada oma aega oma lastele, see on talle oluline. Tal on võimalik asuda tööle. Kohtule vastates selgitas isik, et tõepoolest ta oli juba 2019. aastal enne tähtaega vabastatud ja soovib lisada, et ta käis registreerimisel korrapäraselt. Süüdimõistetu esitas kohtule motivatsioonikirja, millega on kohus tutvunud Kohtute Infosüsteemis. Kohtu arvates isik seab endale reaalseid eesmärke – ta soovib tööle, mis on talle garanteeritud, samuti leiab, et oleks mõistlik ühineda programmiga, kus töötavad narkomaanidega. Iseenesest isik annab oma olukorrale adekvaatse hinnangu. See on positiivne. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Igor Tšistjakovi tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. 3/6 Igor Tšistjakov kannab karistust Viru Maakohtu 25.01.2023 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mille eest talle

§ 64

lg 1,

§ 68

ja

§ 65

lg 2 alusel mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 12 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 24.11.2022. Seega kannab Igor Tšistjakov karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76

lg-st 1.

§ 76

lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Igor Tšistjakov’il kantud rohkem kui pool temale mõistetud karistusest, mistõttu on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtub, et Igor Tšistjakov’il on neli kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 15.04.2019 kohtumäärusega vabastati isik enne tähtaega käitumiskontrollile käitumisega. Pärast seda isik jätkas kuritegude toimepanemisega ja on veel kahel korral süüdi mõistetud isikuvastaste kui ka joobes juhtimise kuriteo eest. Harju Maakohtu 16.02.2022 otsusega mõisteti Igor Tšistjakov süüdi

§ 424lg 2 järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendati

§ 69

lg 1, 3 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitas kriminaalhooldaja 28.07.2022 kohtule erakorralise ettekande, millest palus pöörata täitmisele Igor Tšistjakovi karistuse kandmata osa, kuna süüdimõistetu rikkus 05.06.2022 temale määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusest nähtuvalt pani Igor Tšistjakov uue (vägivalla)kuriteo toime 05.06.2022. 29.07.2022 pani Igor Tšistjakov toime järgmise kuriteo (ähvardamine) ja 23.11.2022 taas vägivallakuriteo abikaasa suhtes. Kohus leiab, et vaatamata varasemale korduvale karistatusele, muuhulgas korduvale reaalsele vanglakaristusele, ei ole süüdimõistetu käitumine karistuste läbi muutunud. Vaatamata võimalusele kanda karistust vabaduses, üldkasulikku tööd sooritades, pani ta katseajal toime 3 uut kuriteoepisoodi. Seega ei ole varasem karistus nii vabaduses kui vangistuses süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud- isiku kuritegelikku käitumist sai peatada vaid reaalse vangistusega. Eelmainitud asjaolud näitavad pigem, et korduv kriminaalhooldus ei ole isikule mõju osutanud ega kuritegude toimepanemise riske oluliselt vähendanud. Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. 4/6 Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on vangistuses kaasatud majandustöödele ja toidujagamisele, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangistuses käitumist võib lugeda seega rahuldavaks. Ka vanglas tööharjumuse säilitamine näitab, et vähemalt kontrollitud tingimustes ja ilma sõltuvusainete tarvitamiseta suudab süüdimõistetu tema üle kehtestatud korrale alluda ja normidest kinni pidada. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Vabanemise järgselt soovib isik asuda elama oma vennale asuvasse korterisse. Kohus loeb positiivseks, et süüdimõistetul on olemas toetav lähisugulane, vangla iseloomustusest nähtuvalt toetab vend süüdimõistetut vangistuses ja on valmis seda tegema ka vabanemise järgselt. Samas nähtub iseloomustusest, et antud korteris viibiks süüdimõistetu enamasti üksi, sest vend on enamasti Tallinnas. Samuti on kohtu hinnangul positiivne, et isikul on vanglast vabanedes olemas kindel töökoht ja sissetulek, mis on oluline, arvestades märkimisväärset võlgnevuste suurust. Vangla iseloomustuse ja Töötamise registri kohaselt on isik olnud enamasti ametlikult tööle vormistatud ja teenis seaduslikku sissetulekut ka vahetult enne viimast vangistust. Süüdimõistetul on olemas kutseoskused, mis annavad talle tööturul paremad võimalused. Samas oli isikul nii kindel elukoht kui töökoht (ja seega kindel sissetulek) ka enne viimast vangistust. Karistusregistrist ja vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku kehtivad kuriteod seotud sõltuvusainete tarvitamisega- 16.02.2022 Harju Maakohtu otsusega ja 22.12.2017 Viru Maakohtu otsusega on isik süüdi tunnistatud vastavalt

§ 424

lg 2 ja § 424 järgi ning Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusest ja Kohtute Infosüsteemis olevatest andmetest on vähemalt 05.06.2022 vägivallaepisood samuti pandud toime narkootilise aine tarvitamise järgselt. Sõltuvusainete tarvitamise probleem on süüdimõistetul pikaaegne ning varasemast käitumisest ei nähtu motivatsiooni narkootiliste ainete tarvitamisest ka loobuda, mistõttu vabaduse tingimustes on uue kuriteo toimepanemise risk oluline. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et isiku vabanemisjärgsed tingimused ei erine suures plaanis sellest, milline oli süüdimõistetu elu enne vangistust- isikul oli ka enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht ja ametlik töökoht. Kohtu hinnangul ei motiveerinud need positiivsed asjaolud juba varem karistatud süüdimõistetut piisavalt, et kanda temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust vabaduses. Isik jätkas sõltuvusainete tarvitamist ja pani katseajal toime kolm uut kuriteoepisoodi, tema kuritegeliku käitumise tõkestamiseks kohaldati tema suhtes vahistamist (alates 24.11.2022). Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toime pandud kuriteo asjaolud, aga ka tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul esineb oluline oht uue kuriteo toimepanemiseks. Eelkõige tekitab sellist veendumust kohtul sõltuvusainete tarvitamisest loobumise madal motivatsioon ning varem korduv karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab väljakujunenud kuritegelikule käitumismustrile. Toime pandud kuriteod näitavad, et vabaduse tingimustes käitub isik emotsioonide ajel ning sõltuvusainete tarvitamine suurendab kuriteo toimepanemise ohtu oluliselt, isiku viimased karistused on nii joobes juhtimised kui füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamine. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem käitumine katseajal, tema vabanemisjärgsed võimalused ja risk sõltuvusainete jätkuva tarvitamise osas on need, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud enne karistusaja lõppu. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud 5/6 viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Samuti märgib kohus, et Riigikohtu varasemast praktikast nähtuvalt loetakse vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu subjektiivseks õiguseks nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Igor Tšistjakovi vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Varasem kriminaalhooldus uute kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud, samuti rikkus isik temale katseajaks määratud lisakohustust. Seejuures ei ole ka elektroonilise valve kohaldamine käesoleval juhul süüdimõistetu puhul selline meede, mis hoiaks ära võimaliku õigusvastase käitumise. Kuna süüdimõistetu motivatsioon sõltuvusainete loobumiseks on madal ja elektrooniline valve sõltuvusainete tarvitamisest kodustes tingimustes ei takista, ei maanda elektrooniline valve uue kuriteo toimepanemise riski sedavõrd, et tema vabastamine oleks põhjendatud. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Tšistjakovi temale Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6