1-19-81/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-81 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2023 määrus Aksel Reio tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aksel Reio (isikukood 35306142210) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K.Kooga Advokaadibüroo kaudu 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sh käibemaks 7 (seitse) eurot 20 senti, vandeadvokaat Kaido Koogale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Aksel Reiolt. Süüdimõistetu Aksel Reiol tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 03.05.2019 otsusega karistati Aksel Reiot KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 7 aasta vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 12.09.2018 kuni 02.05.2019, s.o 7 kuud 20 päeva, ja mõisteti ärakandmisele 6 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.05.2019 ja lõpp 13.09.
9. Viru Maakohtu 14.06.2023 määrusega jäeti A. Reio ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuid KrMS § 426 lg 2 p 2 alusel on vangla kohustatud edastama maakohtule A. Reio ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti 6 kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Maakohus ei arvestanud prokuröri põhistamata arvamust ning vangla riskihinnangut protsentide näol. 2.
10. Süüdimõistetut on karistatud ühel korral tapmiskatse eest, mis seisnes selles, et ta proovis kannatanut korduvalt püstoliga tulistada, kuid kannatanul õnnestus tema eest kõrvale põigelda. Tegemist oli ette planeeritud kuriteoga ning peale eeltoodu lõi A. Reio korduvalt kannatanut nii, et tal tekkisid kehavigastused. Kohtuotsusest nähtub ka, et A. Reio oma süüd ei tunnistanud ja püüdis vastutust pigem kannatanu õlule veeretada. Maakohus leidis, et kinnipeetava poolt toimepandud raske kuriteo asjaolud annavad aluse järeldada, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur, kuid see on ajas vähenenud. 2.
11. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta õppis eesti keelt B1 tasemel kahel korral, on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning läbinud vestlused, mis käsitlesid alkoholi tarvitamist. Maakohus pidas eelnevat küll positiivseks, kuid leidis, et distsiplinaarkaristuste puudumine ja individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ei tähenda veel seda, et kinnipeetav tuleb koheselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu on paigutatud avavanglaosakonda. 2.
12. A. Reio soovib elama asuda üksinda õetütrele kuuluvasse korterisse ning tema lähedasteks on õetütar ja õetütre laps. Kinnipeetava õetütar on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja ta on vanaduspensionär. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 08.05.2023 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 11 942,54 eurot, millised nõuded on mahukad ning aasta jooksul on võlad vaid kasvanud. 2.
13. Risk A. Reio puhul uute kuritegude toimepanemiseks ei ole veel endiselt piisaval määral taandunud, et teda saaks ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada mõnede positiivsete asjaolude eest nii vangistuses kui ka vabaduses, kuid kohus ei suuda teda hetkel veel piisaval määral usaldada. Seega oleks veel vara loota, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Sellise veendumuse tekitab maakohtus eelkõige asjaolu, et viimase aasta jooksul ei ole A. Reiot positiivselt iseloomustavad asjaolud oluliselt muutunud. Vastupidiselt näitab teda kehvemas valguses kasvanud võlakoorem ja vabade rahaliste vahendite puudumine. 2.
14. Kuna A. Reio senised püüdlused on edumeelsed, siis tuleb tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutada varem, s.o 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. See on piisavalt pikk aeg, et A. Reio suudaks maakohtule tõestada, et ta on edaspidi suuteline, valmis ja võimeline järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Ühtlasi peaks maakohtu hinnangul selleks ajaks tema retsidiivsusrisk olema piisaval määral taandunud, et maakohtul tekiks veendumus, et ta ei pane enam uusi kuritegusid toime. 2.
15. Vastuseks kaitsja väidetele kinnipeetava ravi osas märgib maakohus, et tulenevalt VangS § 52 lg-te 1, 2 ja § 53 lg 1 osutab vanglas tervishoiuteenust tervishoiutöötaja, mille kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus ja kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub võimalus suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei ole üksnes tervisest tulenevatel argumentidel süüdimõistetu vabastamine põhjendatud ning A. Reiol on vangistuses võimalik saada tervise parandamiseks vajalikku ravi. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 14.06.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Reio kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Reio tingimisi enne tähtaega. Maakohus tegi kaalutlusvea. Maakohtu järeldus, et viimase aasta jooksul ei ole A. Reiot positiivselt iseloomustavad asjaolud oluliselt muutunud ja kehvemas valguses on kasvanud võlakoorem, on alusetu. Uute kuritegude 2 riski ei suurenda võlakoorem ning ei nähtu ka võlakoorma suurenemine. Kuigi vanusest tulenevalt ei ole isikul töötamise kohustust, sooviks ta vangistuses töötada. Eelneva tõttu muutub mõttetuks ka maakohtu seisukoht isiku suhtes vangistusest vabastamise küsimuse arutamiseks lühendatud tähtaja määramiseks. Arvatavasti on 6 kuu pärast isiku võlakoorem veelgi suurenenud, seda vähemalt kaitsjatasu võrra. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu järeldustega mittenõustumiseks, mistõttu jääb see edutuks.
18. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Reio tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuigi maakohus leidis, et süüdimõistetut iseloomustab nii mõndagi positiivset, ei ole tema vabastamine käesolevalt veel põhjendatud, kuid on leidnud, et süüdimõistetul on võimalik ennast näidata jätkuvas positiivses suunas ning lühendas tähtaega, mil vanglal tuleb esitada A. Reio materjalid uuesti kohtule süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on selline lähenemine põhjendatud.
19. Käesolevalt ei pea kohtukolleegium vajalikuks üle korrata maakohtu põhistusi, vaid märgib üksnes järgnevat. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevalt veel teha põhjapanevaid järeldusi sellest, et isik on paigutatud avavanglasse, sest ta on viibinud seal veel väga lühikest aega (alates 06.06.2023). Arvestades, et süüdimõistetu karistuse lõpuni on rohkem kui 2 aastat ning avavanglas on ta viibinud sedavõrd lühikest aega, ei saa asuda seisukohale, et oleks alust süüdimõistetu nii suureks usaldamiseks, et ta tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul kaitsja väited, et võlakoorma suurenemist ei ole näha, ei ole kooskõlas süüdimõistetu erinevate vangla koostatud iseloomustustega, kust võlakoorma suurenemine nähtub. Kuigi määruskaebuses väidetakse, et süüdimõistetu soovib töötada, ei ole tal vabaduses garanteeritud töökohta, seejuures on isiku võlgnevused märkimisväärsed. Olukorras, kus vangistuses võib olla pensionäridel töötamine piiratud, ei saa samale seisukohale asuda vabaduses leitavate võimalike töökohtade osas.
20. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvestades määruskaebuses toodud argumentide vähesust ning mahtu põhjendatud ajakulu määruskaebuse koostamiseks mitte 60 minutit, vaid 30 minutit, millises ulatuses loetakse tasutaotlus põhjendatuks. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 43,20 eurot hüvitada A. Reiol. 3
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
22. juuni 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 4