KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-19-81 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2023 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aksel REIO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aksel REIO sünd. 14.06.1953, isikukood 35306142210, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.05.2019 ja lõpp 13.09.2025 Jätta Aksel REIO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kriminaalmenetluse seadustiku §426 lg.2 p.2 alusel on vangla kohustatud edastama maakohtule Aksel REIO ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Aksel REIOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 150 (ükssada viiskümmend) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 36 €, kaitsealuse nõustamine 53 €, kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 25 €). Välja mõista Aksel REIOLT kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Kaitsjatasu tuleb Aksel REIOL tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700022574 ning selgitus „Aksel REIO 1-1981 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aksel Reio vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aksel Reio on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.05.2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 – §113 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 7 aastat. KarS §68 lg.1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 20 päeva karistuse hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust alates 03.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, mille eest kannab reaalset vangistust. Kinnipeetava kuritegu oli ette planeeritud ja selle toimepanemise soodusteguriteks olid puudulik probleemide lahendamise oskus, armukadedus ja tunnetele vastamata jätmine ning alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav õppis vangistuses eesti keelt B1 tasemel kahel korral, kuid õpingud katkesid terviseseisundi tõttu. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning läbinud vestlused, mis käsitlesid alkoholi tarvitamist. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav üksi elama Xle kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Korteris elab käesoleval hetkel korteriomaniku tütar koos elukaaslasega, kuid nad kolivad sealt lähiajal ära. Kinnipeetav on vanaduspensionär ja tal puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. 08.05.2023 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 11 942,54 €. Kinnipeetav suhtleb õetütre X ja tema tütre Yga, kellega on head ja toetavad suhted. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetaval on puudulikud probleemide lahendamise oskused ning ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetav on kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 11%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 13.09.
- Katseaja esimeseks 2-ks aastaks tuleb ta allutada käitumiskontrollile, mille kestel on kinnipeetav kohustatud 2 täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 8 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Anu Toluk maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Aksel Reio selgitas maakohtu istungil, et ta kahetseb tehtut ja palub kohtul ta ennetähtaegselt vabastada. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et viimasel aastal ei ole keegi temaga toimepandud kuriteost rääkinud ning ta pole saanud oma kontaktisikuga suhelda. Kinnipeetav teatas, et ta viibib avavanglaosakonnas, põeb suhkruhaigust ning pole selle jaoks vangistuses saanud raviarstiga kohtuda. Kinnipeetav lisas, et ta põeb ka liigeste atroofiat. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et kinnipeetav tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leidis, et kinnipeetava vabastamise põhiliseks eelduseks on tema hea käitumine vangistuses ja mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes osalemine. Kaitsja lisas, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetava kuritegu oli ühekordne ning seega pole alust arvata, et ta võiks tulevikus uue kuriteo toime panna. Kaitsja palus maakohtule arvesse võtta ka kinnipeetava tervislikku seisundit, sest tal ei ole vangistuses võimalik vajalikku ravi saada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 3 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab ta reaalset vanglakaristust. Kinnipeetav pani toime tapmise katse, mis seisnes selles, et ta proovis kannatanut korduvalt püstoliga tulistada, kuid kannatanul õnnestus tema eest kõrvale põigelda. Kohtuotsusest nähtub, et tegemist oli ette planeeritud kuriteoga ning peale eeltoodu lõi Aksel Reio korduvalt kannatanut nii, et tal tekkisid kehavigastused. Kohtuotsusest nähtub ka, et Aksel Reio oma süüd ei tunnistanud ja püüdis vastutust pigem kannatanu õlule veeretada. Maakohus leiab, et kinnipeetava poolt toimepandud raske kuriteo asjaolud annavad aluse järeldada, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Samas on Riigikohus oma 19.06.2020 lahendis kohtuasjas nr.1-14-5339 märkinud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks KarS §76 lg.1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Ühtlasi on maakohtu hinnangul, et olenemata raske kuriteo toimepanemisest, on uue kuriteo toimepanemise risk vähenenud ka juba ainuüksi võrreldes eelmise korraga, mil maakohus tegi 29.04.2022 otsustuse Aksel Reio ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta ning millega Tartu Ringkonnakohus oma 07.06.2022 määruses nõustus. Seega peab maakohus arvestama järgnevalt ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta õppis eesti keelt B1 tasemel kahel korral, kuid õpingud katkesid terviseseisundi tõttu, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning läbinud vestlused, mis käsitlesid alkoholi tarvitamist. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest vangistuses. Samas ei tähenda distsiplinaarkaristuste puudumine ja individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et kinnipeetav tuleb koheselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus tunnustab kinnipeetavat ka selle eest, et ta on nüüdseks paigutatud avavanglaosakonda, mis ilmestab teatavat usaldust kinnipeetava vastu vangla silmis. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav elama asuda üksinda õetütrele kuuluvasse korterisse. Kinnipeetaval on lähedastest õetütar ja õetütre laps, kellega on head ja toetavad suhted. Kinnipeetava õetütar on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja ta on vanaduspensionär. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 08.05.2023 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 11 942,54 €. Maakohus leiab, et tegemist on üksjagu mahukate nõuetega ning lisaks on negatiivne, et aasta jooksul (pärast eelmise ennetähtaegse vabastamise otsustamist) on võlad vaid kasvanud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna ta on kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 11% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et risk Aksel Reio puhul uute kuritegude toimepanemiseks ei ole veel endiselt piisaval määral taandunud, et teda saaks ennetähtaegselt vabastada. Maakohus leiab, et kinnipeetavat tuleb küll tunnustada mõnede positiivsete asjaolude eest nii vangistuses kui ka vabaduses, kuid ei suuda teda hetkel veel piisaval määral usaldada. Seega oleks veel vara loota, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Sellise veendumuse tekitab maakohtus eelkõige asjaolu, et viimase aasta jooksul ei ole Aksel Reiot positiivselt iseloomustavad asjaolud oluliselt muutunud. Vastupidiselt näitab teda kehvemas valguses kasvanud võlakoorem ja vabade rahaliste vahendite puudumine. Ent eeltoodust hoolimata on maakohtu hinnangul Aksel Reio senised püüdlused edumeelsed ning seega tuleb tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutada varem, kui Vangistusseaduse (VangS) §76 lg.4 sätestatud 1 aasta möödumisel. Vastavalt KrMS §426 lg.2 p.2 olukorras, kus täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta KarS §76 lg.3 sätestatud nõudeid arvestades määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaja, mis on VangS §76 lg.4 sätestatud 1 aasta pikkusest tähtajast lühem. Niisiis on maakohus seisukohal, et 6 kuud on piisavalt pikk aeg, et Aksel Reio suudaks maakohtule tõestada, et ta on edaspidi suuteline, valmis ja võimeline järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Ühtlasi peaks maakohtu hinnangul selleks ajaks tema retsidiivsusrisk olema piisaval määral taandunud, et maakohtul tekiks veendumus, et ta ei pane enam uusi kuritegusid toime. Vastuseks kaitsja väidetele kinnipeetava ravi osas märgib maakohus, et tulenevalt VangS §52 lg.1, 2 ja §53 lg.1 osutab vanglas tervishoiuteenust tervishoiutöötaja, mille kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus ja kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub võimalus suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei 5 ole üksnes tervisest tulenevatel argumentidel süüdimõistetu vabastamine põhjendatud ning Aksel Reiol on vangistuses võimalik saada tervise parandamiseks vajalikku ravi. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 150 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määruse nr.1-07-8640 p.21 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6