MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1331 Haldusasi Xu kaebus Tallinna Vangla vastu töö andmiseks kohu
§ 121
lg 1 p 1) ning teine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (
§ 121lg 1 p 4).
- Kaebaja on viidanud kaebuse päises täitemenetlustele nr 195/2012/49 (Tallinna Munitsipaalpolitsei), nr 195/2015/2024 (PlusPlus Legal OÜ) ja nr 195/2022/1340 (Politsei- ja Piirivalveamet). Kaebuse tekstis (dtl 4) on kaebaja viidanud täiteasjadele nr 195/2012/49, 195/2015/2023 ja 195/2022/
- Esimene number kattub kaebuse päises tooduga, kuid teised mitte. Kaebaja esitatud K-raha väljavõttest nähtub, et kaebajal on sarnase numbriga jooksvad nõuded järjekohal nr 14-16 (dtl 11) ja täitmisel nõuetest viimased kolm (dtl 12), mille andmed kattuvad kaebuse päises tooduga. Seega lähtub kohus neist nõuetest.
§ 4lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 1
(2)3.
- Politsei- ja Piirivalveameti ning Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt esitatud nõuded on tõenäoliselt trahvid või muud süüteomenetluses sätestatud rahalised kohustused (vt ka väärteoasjad nr 4-15986 Tallinna Munitsipaalpolitsei avaldus viitega samale täiteasjale; samuti väärteoasjad nr 4-172469, 4-18-914 ja 4-21-1684 PPA osas). Kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine toimub maakohtus (väärteomenetluse seadustiku § 212). Kohaldades VTMS § 2 alusel analoogia korras ka KrMS sätteid, on ka rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine maakohtu pädevuses (KrMS § 424). Kaebaja vastavasisuline avaldus teistes analoogsetes väärteoasjades on sisuliselt läbi vaadatud väärteoasjas nr a-aa-aaaa. Eeltoodust tuleneb, et trahvidest tulenevad vaidlused on maakohtu, mitte halduskohtu pädevuses. 3.
- Ka siis, kui PPA ja munitsipaalpolitsei nõuded tulenevad mõnest muust õiguslikust alusest, on kõigi, sh PlusPlus Legal OÜ täitmisnõude ajatamise või menetluse peatamise vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Pädevaks kohtuks TMSis nimetatud lahendite tegemisel on maakohus (TMS § 11 lg 1 p 7). Kaebaja on analoogseid taotluseid maakohtule esitanud juba tsiviilasjades nr 3-23-7075 ja 2-23-7859, samuti kolmel korral
- aastal. 3.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole täitemenetluste peatamine ega ajatamine halduskohtu pädevuses ning kaebused tuleb selles nõudes tagastada (
§ 121lg 1 p 1).
Kaebajal on võimalik pöörduda samade nõuetega maakohtusse. Kui maakohus ei rahulda kaebaja analoogseid taotluseid muudes täiteasjades, ei tulene sellest halduskohtusse pöördumiseks kaebeõigust, vaid lähtuda tuleb maakohtu lahendites toodud edasikaebekorrast. 4. Kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (
§ 121lg 1 p 4).
Kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale tööhõive ankeedi (dtl 22). Tallinna Vangla on ka kinnitanud, et kaebaja on korduvalt suuliselt avaldanud soovi asuda tööle (dtl 24). Kaebaja ja vangla seisukohtadest ei ole üheselt selge, kas kaebaja avaldusele on vastatud (sh ei pruugi olla ka selge, kas ankeet on käsitletav taotlusena), sh kas vastatud on suuliselt. Eeltoodust sõltumata sätestab VangS § 11 lg 5 et vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vaidemenetluse korras on võimalik nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3). Ka saab haldusaktist eraldi vaidlustada vangla viivitust või tegevusetust (HMS § 72 lg 3 p-d 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt on kaebajal võimalik läbida tööle määramise ja/või töökoha tagamise küsimuses vaidemenetlus ning selle menetluse läbimine enne kohtusse pöördumist on kaebajale VangS § 11 lg 5 alusel kohustuslik. Kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et kaebaja oleks vaidemenetluse läbinud, sh vaide esitanud. Kaebaja saab kohtusse pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
(2)