Menetlusalune isik Andrey Greyt (isikukood: 38808205210; elukoht xxx; epost: xxx). Kohtuväline menetleja Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne - Harju politseijaoskond. kaebuse esitaja Andrey Greyt; kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju tunnistaja X; RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Andrey Greyt kaebus jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 07.03.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2317,23,000398 muutmata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv (420 eurot) tuleb tasuda peale kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220235018129 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-23-898“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.06.2023.a. Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 07.03.2023.a otsusega karistati Andrey Greyt
420 eurot. Andrey Greyt karistati, kuna tema 12.01.2023 kella 17:10 ajal Tallinnas Järvevana tee, Luite 29 juures juhtis sõidukit BMW X6 XDrive 40D reg.nr XXXXXX ning ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust, ohustada või kahjustada teist vara. Ohu ilmnemisel ei vähendanud kiirust olukorrale vastavaks ning seetõttu põrkus kokku tema ette sõidurada vahetava (reastuva) sõidukiga Subaru Forester reg.nr XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Subaru omanikule XXX OÜ, varaline kahju on tõendatud BMW pardakaamerasalvestise, sõiduki vaatluse ja fotodega. Selliselt rikkus Andrey Greyt
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Andrey Greyt kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus, esitades 16.03.2023 kaebuse. 23.03.2023 jättis Harju Maakohus kaebuse käiguta ja palus kaebajal kõrvaldada puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 02.04.2023 Andrey Greyt kõrvaldas puudused ja esitas korrektse kaebuse. Kaebaja leiab, et Subaru autojuht alustas rea vahetust tema auto kõrvalt aga mitte auto ees olles. Avarii juhtus tipptunnil, kus on tihe liiklus ja pidevalt vahetuv kiirus. Tema liikus vooluga oleva kiirusega. Videolt on näha, et olukord kestab 7 sekundit. Selle aja jooksul tema alandas kiirust, tõmbas vasakusse serva aga Subaru juht sihikindlalt üritas tema autole sisse sõita. Tema aeglustas sujuvalt, et vältida tagant sissesõitu, antud hetkel toimus kokkupõrge. Leiab, et Subaru juhil ei olnud tungivat vajadust ümberreastumiseks, kuna lähim vasakpööre on väga kaugel avarii sündmuskohast, peale kokkupõrget ta jätkas liikumist ja sõitis sündmuskohalt minema. Mainitud on, et Subaru autole on tekitatud varaline kahju aga enne on autojuht väitnud, et pole mingit kahju ja ta isegi ei märganud kokkupõrget. Tema liikus oma suunas ja ei teinud liigseid manöövreid. Peale kokkupõrget ta peatus ja kutsus politsei. Subaru autojuhi käitumise tõttu pidi ta kiirelt otsustama, kas väldib kokkupõrget Subaruga või tagant sõitvate autodega. Kaebaja leiab, et tema ei ole antud olukorras käitunud seadusevastaselt või tekitanud ohtlikku olukorda, mis oleks tekitanud kahju, hoopis kahju tekitati talle. Tema ei ole otsa sõitnud ees olevale takistusele, tegemist oli tahtliku otsasõiduga temale. Kaebaja leidis, et tema tegutses õigesti ja oma teguviisiga hoidis ära suurema kahju tekitamise. Eeltoodust tulenevalt kaebaja leidis, et 07.03.2023 kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, kuna see on ebaõiglane ja alusetu. 06.04.2023 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi ajaks määras 09.05.2023. Maakohtu seisukoht ja põhjendused 2 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tunnistaja ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtuistungile jäi kaebaja kaebuse juurde ja andis ütlusi, et 12.01.2023 sõitis ta koju, oli tipptund ja sõidukeid oli palju. Mingilt hetkel paremalt sõitev auto hakkas ümber reastuma ja tema ei jõudnud sellele reageerida ja toimus kokkupõrge. Tema arvates on videosalvestiselt kogu olukord nähtav. See teine auto Subaru reastus ümber paremast sõidureast vasakusse. See juhtus sel hetkel, kui tema reas sõitvad sõidukid hakkasid liikuma (ummik oli) ja tema hakkas koos teistega liikuma ja sel hetkel Subaru juht hakkas ümber reastuma tema ritta. Tema arvates oli vahemaa piisavalt suur, et Subaru oleks mahtunud vahele aga ta jäi natuke lihtsalt hiljaks. Tema reas sõitvad autod hakkasid kiirust üles võtma ja tema koos nendega ja sellepärast ei jõudnud Subaru ümber reastuda. Tal ei olnud võimalust Subaru juhti enda ette lasta. Ta jääb selle seisukoha juurde, et video lükkab ümber tunnistaja sõnad. Kohtuistungile üle kuulatud tunnistaja X selgitas, et 12.01.2023 kella 17 ajal liikudes Järvevana teel soovis ta ümber reastuda temast vasakul asunud sõidurajale. Ta leidis kõrval reas natuke eespool kahe sõiduki vahel vahe, mis oli ohutuks reavahetuseks piisav. Ta lülitas sisse vasaku suunatule, liikus sobiva kohani, veendus korra ja vaatas tahavaatepeeglisse, et manööver on ohutu. Ta alustas ettevaatlikult reavahetust. Ta tegeles ka manöövri ohutuse hindamisega ka manöövri sooritamise ajal, jälgides endast eespool ja tagapool liikuvate sõidukite asukohti ja tegevust. Kui tema sõiduk oli osaliselt jõudnud vasakpoolsele sõidurajale tundus, et tagumine sõiduk kiirendab. Ta ei julgenud vasakpoolset sõidurada täielikult hõivata ja ta jäi vasak suunatuli vilkumas ettevaatlikult osaliselt vasakule sõidurajale sõitma. Ta ei julgenud ka parempoolsele sõidurajale tagasi naasta, kuna ei osanud nii kiiresti hinnata kui kiiresti tagant tulevad auto lähenevad ja kartis kellelegi ette keerata. Temale tundus ohutum jätkata sõitu prognoositaval sõidutrajektooril, sest eeldas, et tema taga vasakul sõitva sõiduki juht näeb teda ja saab omapoolt kiirust vähendada ja ohu olukorda vältida. Ta tundis mingi hetk taga vasakul mingit tõuget ja siis veel paar korda. Talle jäi selline mulje, et BMW juht sihilikult sõitis tema autole otsa, sest kui oleks juhuslik kokkupõrge olnud, oleks tõenäoliselt toimunud üks puude. Pärast esimest puudet oleks normaalolukorras tagumise auto juht vajutanud järsult pidurit, seda aga tema arvates ei toimunud. Tema tõlgendas antud olukorda liiklusraevuna. Kuna auto oli vana ja omas mitmeid kriimustusi, siis ta ei muretsenud ka auto võimalike vigastuste pärast. Kuna kokkupõrge kahe auto vahel oli õrn, siis eeldas, et midagi tõsist autoga ei juhtunud. Tema auto sai kokkupõrke tagajärjel paar ebamäärast kriimu. Talle on ka selles asjas karistus määratud. Tagasi paremasse ritta ta ei julgenud keerata, kuna kartis, et keerab kellelegi ette. Ta eeldas, et vasakpoolne juht võtab jala vähemalt gaasipedaalilt ära ja ta saab reavahetuse lõpule viia. 3 Kohtulike vaidluste korras jäi kaebaja kaebuse juurde ja palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Lisas, et ümberreastumine toimus sel hetkel, kui tema auto kiirendas. Tema sõiduk ei olnud Subaru taga, videolt on seda näha ning mingit tõuget tagant ei toimunud. Video alguses on näha, et ta pidurdab ja vähendab kiirust. Näha on kuidas Subaru kiirendab ja auto järsult pidurdab, kui toimuks kokkupõrge. Tema jääb selle juurde, et Subaru juht tekitas selle kokkupõrke. Kohtuväline menetleja palus kaebus jätta rahuldamata ja politsei otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalusel isikul oli kõik võimalused selle kokkupõrke ärahoidmiseks. 7 sekundit sõidavad autod kõrvuti. Algas video 17:09:50, siis kokkupõrge toimub 57 sekundil. 7 sekundit on liikluses pikk aeg, selle ajaga mõistlik juht, kes näeb, et tema kõrval on selline juht, kes ei ole võib-olla nii mõistlik n-ö surub peale, siis võtab juht tarvitusele ettevaatusabinõud selleks, et kokkupõrget vältida. Subaru juhi käitumist ei saa ka õigustada aga talle on määratud selle käitumise eest karistus, nii õnnetuse põhjustamise, kui ka sündmuskohalt lahkumise eest ja trahv on tänaseks päevaks tasutud. Aga menetlusalune isik on samuti selles õnnetuses süüdi, kuna ta oli hooletu, ohu ilmnedes ei vähendanud oma sõiduki kiirust, et lasta vahele sõidurida vahetav sõiduk, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule on määratud täiesti proportsionaalne karistus sanktsiooni alumises kolmandikus, ei ole ühtegi põhjendust või tõendit, mis tühistaks või vähendaks menetlusaluse isiku süüd ning seetõttu kohtuväline menetleja palub kaebust mitte rahuldada. Kohus uuris ja avaldas järgmised kirjalikud tõendid: • • • • • • sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse akti, mille kohaselt toimus 12.01.2023 kella 17:10 ajal Järvevana teel Luite 29 juures liiklusõnnetus sõidukite BMW XDrive X6 reg.nr XXXXXX (juht Andrey Greyt) ja Subaru Forester (juht kohapeal teadmata) reg.nr XXXXXX vahel. Politsei sündmuskohal kohal ei käinud, avaldus tehti interneti teel. BMW-l oli kahjustatud vasak esistange ja tiib (kraapejäljed) ja Subarul vasak tagaosa kraapejäljed. Toimus sõidukite külgkokkupõrge, sõidutee – püsikate; sõidutee korras; ilmastik – vihmasadu; teerajatis – rajatis puudus; erielemendita teelõik; lubatud kiirus 70 km/h; sirge tee mis oli märg (lk 1) süüteoteade, mille kohaselt 12.01.2023 kella 17:10 ajal toimus Järvevana teel liiklusõnnetus Subaru Forester reg.nr XXXXXX ja BMW X6 reg.nr XXXXXX vahel. Teate esitajaks oli Andrey Greyt. Kahjustada oli saanud BMW esistange, parempoolne osa ja kaamera (lk 2). Andrey Greyti sõiduki BMW X6 XDrive reg.nr XXXXXX vaatlusprotokolli, mille kohaselt tuvastati sõidukil kraapejäljed parempoolsel esistangel ja tiival (lk 4) sõiduki Subaru Forester reg.nr XXXXXX vaatlusprotokoll, mille kohaselt tuvastati sõidukil kraapejäljed vasakpoolsel tagaosal (lk 5). Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Andrey Greytil puuduvad varasemad karistused nii väärteos, kui kriminaalkorra (lk 34). vaadeldi ka Andrey Greyt poolt politseile esitatud pardakaamerasalvestist (CD plaat), mille pikkus on 1 minut. Salvestiselt nähtub, kuidas 12.01.2023 kell 17:09:51 tihedas liiklusvoos liigub pardakaameraga varustatud sõiduauto pärisuunavööndi kõige vasakpoolsemal sõidurajal. Samal ajal tema kõrvalt parempoolselt sõidurajalt sisselülitatud suunatulega üritab reavahetusmanöövrit sooritada hõbedane maastur-tüüpi sõiduk (Subaru). Kell 17:09:57 hõbedane Subaru jätkab manöövrit ning nähtub, kuidas sõidukite kontaktist pardakaameraga varustatud sõiduk õõtsub ja seejärel peatub aegsasti. Eemalduva Subaru Foresteri numbrimärk on XXXXXX. Pardakaameraga varustatud sõidukil lülitatakse sisse ohutuled. Kell 17:10:04 on Subaru ümber reastunud ja pardakaameraga varustatud sõiduk peatunud. Salvestiselt nähtub, et parempoolsel sõidurajal ei olnud Subaru juhil takistust, 4 mille tõttu ta ei oleks saanud oma manöövrit katkestada. Kell 17:10:10 reastub Subaru uuesti ümber parempoolsesse sõiduritta. Pardkaameraga varustatud sõiduk liigub pisut edasi, ajades oma sõiduki võimalikult vasakule (lk 3) Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 12.01.2023 kella 17:10 ajal Tallinnas Järvevana tee, Luite 29 juures juhtis sõidukit BMW X6 XDrive 40 D reg.nr XXXXXX ning ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust, ohustada või kahjustada teist vara. Ohu ilmnemisel ei vähendanud kiirust olukorrale vastavaks ning seetõttu põrkus kokku tema ette sõidurada vahetava (reastuva) sõidukiga Subaru Forrester reg.nr XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Subaru omanikule XXX OÜ, varaline kahju on tõendatud BMW pardakaamerasalvestise, sõiduki vaatluse ja fotodega. Selliselt rikkus Andrey Greyt
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Kohtuväline menetleja on menetluslausele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja
lg 3 p 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sh arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sellise käitumisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju Subaru omanikule XXX OÜ. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu puhul tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteomaterjalide juures olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist nähtub, et 12.01.2023 kella 17:10 ajal toimus Järvevana teel Luite 29 juures liiklusõnnetus sõidukite BMW XDrive X6 reg.nr XXXXXX (juht Andrey Greyt) ja Subaru Forester (juht kohapeal teadmata) reg.nr XXXXXX vahel(lk 1); sõiduki BMW XDrive X6 vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil on kraapejäljed parempoolsel esistangel ja tiival (lk 4); sõiduki Subaru Forester vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil on kraapejäljed vasakpoolsel tagaosal (lk 5). Kohtuistungil avaldati ka Andrey Greyt poolt politseile üleantud pardakaamera salvestis, kust on näha, et liiklusõnnetuse toimumine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 12.01.2023 kella 17:10 ajal toimus Järvevana teel Luite 29 juures liiklusõnnetus, kus osalesid sõidukid BMW XDrive X6 reg.nr XXXXXX, mida juhtis Andrey Greyt ja sõiduauto Subaru Forester reg.nr XXXXXX, mida juhtis X. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes, kuivõrd kokkupõrke tulemusena tekitati varaline kahju mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. 5 Kaebuses ja kohtuistungil kaebaja Andrey Greyt liiklusnõudeid rikkunud. on asunud seisukohale, et tema ei ole Tunnistaja X ütlustest nähtub, et 12.01.2023 kella 17 ajal liikudes Järvevana teel soovis ta ümber reastuda temast vasakul asunud sõidurajale. Ta leidis kõrval reas natuke eespool kahe sõiduki vahel vahe, mis oli ohutuks reavahetuseks piisav. Ta lülitas sisse vasaku suunatule, liikus sobiva kohani, veendus, et manööver on ohutu ja alustas reavahetust. Kui tema sõiduk oli osaliselt jõudnud vasakpoolsele sõidurajale tundus, et tagumine sõiduk kiirendab. Ta ei julgenud vasakpoolset sõidurada täielikult hõivata ja ta jäi vasak suunatuli vilkumas ettevaatlikult osaliselt vasakule sõidurajale sõitma, eeldades, et tema taga vasakul sõitva sõiduki juht näeb teda ja vähendab kiirust, et ohu olukorda vältida. Toimus liiklusõnnetus ja talle jäi selline mulje, et BMW juht sihilikult sõitis tema autole otsa, tema tõlgendas antud olukorda liiklusraevuna. Tema auto sai kokkupõrke tagajärjel paar kriimu. Tummistaja ütlused riimuvad ka Andrey Greyt poolt politseile üleantud pardakaamera salvestiga millest, nähtub kuidas 12.01.2023 kell 17:09:51 tihedas liiklusvoos liigub pardakaameraga varustatud sõiduauto pärisuunavööndi kõige vasakpoolsemal sõidurajal. Samal ajal tema kõrvalt parempoolselt sõidurajalt sisselülitatud suunatulega üritab reavahetusmanöövrit sooritada hõbedane maastur-tüüpi sõiduk (Subaru). Kell 17:09:57 hõbedane Subaru jätkab manöövrit ning nähtub, kuidas sõidukite kontaktist pardakaameraga varustatud sõiduk õõtsub ja seejärel peatub aegsasti. Samuti nähtub salvestiselt, et Andrey Greyt nähes, et Subaru juht, kellel oli suunatuli sisse lülitatud, soovib reastuda tema ette kiirendab, et takistada Subaru juhil manöövrit lõpetada. Alles peale kokkupõrget Andrey Greyt võtab sõidukil hoo maha ja lõpuks peatub. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Andrey Greyt rikkus
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja
lg 3 p 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sh arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt liiklusnõude eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõude kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Andrey Greyt ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust ja ohustada või kahjustada vara. Andrey Greyt saades aru, et Subaru juht soovib vahetada rida, seega oli Subaru juht A. Greyti jaoks etteaimatav takistus, selle asemel, et pidurda ja lasta Subaru juhil oma manööver lõpetada pigem teadlikult lisas kiirust, mille tagajärjel toimuski liiklusõnnetus. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ka sisimas möönab seda. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustusi ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 6 Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Andrey Greyti käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning see väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 50 lg 3 ps 1 sätestatud kohustuse eiramise, mille tõttu toimus liiklusõnnetus, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse uurija abi Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10) KARISTUS Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, s.t alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 7 Hinnates Andrey Greyt süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Kogu menetluse vältel on menetlusalune isik olnud seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi Subaru juht ning menetlusalune isik endal mingit süüd ei näe. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks kohaldatava karistuse määra mõjutada Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda. Mis puudutab eripreventsiooni, siis on menetlusalune isik varasemalt väärteokorras karistamata, mistõttu arvestades süü keskmist suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud oleksid andnud aluse määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samuti loodab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahalise karistuse määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Margot Mikler Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.