Obsah (5)

§ 44§ 107§ 199§ 87§ 69

4-23-944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-944 (2315,23,001408) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär

§ 44lg 3 ja Kar

S § 68 lg 2 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamise aeg 24.02.2023 kella 10:08st kuni 25.02.2023 kella 10:51ni karistusaja hulka, arvestades mõistetud karistusest kantuks 1 (üks) päev aresti, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks aresti 14 (neliteist) päeva.

1. Mõistetud ja ära kandmata arest 14 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
2. Mõistetud ja ära kandmata arest 14 päeva peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 04.07.
3. Juhul, kui süüdlane ei ole aresti kohtu määratud tähtajaks ära kandnud, kohaldatakse süüdlase suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates süüdlase kinnipidamisest ja toimetamisest aresti ärakandmisele.
4. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH22411 alusel 27.02.2023 Põhja Prefektuuri logistikabüroo varahaldustalituse laos aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn hoiustatud Georgi lint (pakend 1), mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.
5. DVD-R plaat linnakaamerate salvestistega (tl 7 ümbrikus) jätta kui andmekandja, millele on salvestatud tõendamiseset puudutav teave, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.
6. Käesolev otsus edastada süüdlasele, kohtuvälisele menetlejale ja Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel

§ 107lõike 1 kohaselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 04.05.2023.

§ 199lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.02.2023 koostatud väärteoprotokollist nr AB1612913 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.02.2023 kell 10.08 Pärnu mnt 5 juures tänaval, Tallinn, Harju maakond, kandis isik rinnale kinnitanuna Georgi linti, millega eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Eeltoodud tegevusega pani menetlusalune isik toime KarS § 1511 lg 1 ettenähtud väärteo. Kalle Lomp esitas 07.03.2023 Politsei- ja Piirivalveametile dokumendi, mis oli pealkirjastatud „Vaidlus“, milles leiab, et temale koostatud 24.02.2023 väärteoprotokollis on öeldud, et tal oli Georgi lint rinnas, mis on aga vale, Georgi lint oli tal rinnataskust väljas ja ta ei eksponeerinud seda. Samuti on väärteoprotokolli märgitud, et ta peeti kinni Pärnu mnt 12, Tallinn, kuid tegelikult peeti ta kinni Pärnu mnt

1. Tunnistaja X kohtuistungil antud ütluste kohaselt osales ta 24.02.2023 abipolitseinikuna patrullis kesklinna piirkonnas, kui Viru ringil pöördusid nende poole kolleegid, kellele oli info tulnud ja ka ise näinud, et mööda Pärnu mnt kõnnib keegi meesterahvas, kellel on Georgi lint rinnas. Paarilisega läksid sinna ringi vaatama, kui Draamateatri vastas märkasid meesterahvast, kellel oli Georgi lint rinnas ja kes liikus Vabaduse väljaku suunas. Otsustasid meesterahvaga rääkima minna, selleks ajaks kui tema juurde jõudsid, oli ta lindi rinnast eemaldanud ja pannud taskusse. Vestluse käigus näitas, et see lint oli tal põues ja plaanib sellega paraadile minna. Tunnistaja nägi, et menetlusalusel isikul oli lint rinnas, seda hetkel kui sinna sõitsid, aga kui autost välja tulid, oli juba lint eemaldatud. Asukoht (Pärnu mnt 5) pandi umbkaudselt juhtimiskeskuse poolt, nemad ise selgitasid, et on Draamateatri vastas. Kinnipidamise koht oli kahe hoone vaheline ala, tänav, mis vanalinna läheb, neil läks auto kinnipidamisega aega, et mitte liikluses ette jääda. Isikust mööda sõites tunnistaja nägi tal Georgi linti rinnas paremal pool, suurust ei mäleta, aga tumedate riiete pealt kergesti eristatav. Paariline jättis auto seisma, panid kaitsekindad kätte ja selleks hetkeks, kui isikuni jõudsid siis linti enam rinnas ei olnud. Paariline oli Y, kes koostas väärteoprotokolli. See oli ennelõunane aeg, enne paraadi, paraad hakkas kell 12.
2. Menetlusalune isik selgitas, et läheb sellega paraadile ja tema selles sümboolikas probleemi ei näe. Alguses ei tahtnud nendega koostööd teha, põikles küsimustest, keeldus dokumenti esitamast. Menetlusalune isik selgitas, et
3. veebruaril kõndis Mere pst’l, keeras Pärnu mnt’le Viru ringile ja tõesti paremast taskust oli välja rippumas Georgi lint. Sellega jalutas ja märkas, et see on taskust väljas ja pani selle taskusse pärast Laste Maailma. Ei olnud eksponeerimist ja see ei olnud rinda kinnitatud, lihtsalt rippus taskust välja. Georgi lindi soetas endale igaks juhuks, praegu on see sõjasümboolika, aga tal on hoopis teine tähendus, see on vanadest aegadest juba, aga ei hakka seda lahti rääkima. Georgi lindi soetas 23.02.
4. Sel päeval ei olnud selle kaasa võtmisel mingit eesmärki, vahest ikka paneb selle taskusse. Arvab, et see võis välja tulla kui rahakoti samast taskust võttis, märkas ise ka, et see taskust välja ripub. 23dal tahtis näha, kui vabalt seda on võimalik osta, Keskturul antiigipoest sai seda osta, ostis 30 cm rulli, mis maksis 4 eurot. See ei olnud leti peal, seda tuli küsida. Tahtis tõendada, et seda on võimalik osta, iseendale, on ka politseid sellest teavitanud. Ta ei ole üheski lahingus osalenud, millega seoses see kasutusele võeti. Selle lindi ja selle kandmisega tal seost ei ole, tahtis kontrollida, kuidas politsei reageerib sellele. Taskus see võis tal olla kui Vabriigi aastapäeva paraadile läks, seda, et lint taskust väljas on, märkas Laste Maailma juures, võib olla Pärnu mnt
5. Soovib, et kinnipidamise koht õigesti fikseeritaks. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on süüks pandava teo toime pannud, seda otsese tahtlusega ja tegu on tõendatud toimikus olevate tõenditega. Väärteoprotokollis on rikkumise kohaks Pärnu mnt 5, Tallinn, kuid ka tunnistaja ütles, et tema fikseeris asukohaks Draamateatri juures, mis asub Pärnu mnt 5, mis on Pärnu mnt 10 ja 12 vastas, kus isik tegelikult kinni peeti. Oleks võinud olla Pärnu mnt 10 märgitud, ehk koht kus politsei auto kinni pidas, kuid ei ole ka vale, et Pärnu mnt 5 on rikkumine tuvastatud. Leiab, et Kalle Lomp on teo toime pannud otsese tahtlusega, on ka ise tunnistanud, et kõndis tänaval Georgi lint taskust välja rippudes, millega ta eksponeeris avalikult Vene FV agressiooni akti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit, liikudes ise Eesti Vabariigi aastapäeva paraadile. Kalle Lomp on ka varasemalt samalaadse teo toime pannud eelneval aastal, seega on ta teadlik, milline on politsei ja ühiskonna seisukoht selliste tegude osas ning kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik ei ole varasematest määratud karistustest aru saanud ning olnud õiguskuulekas, ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks isikut karistada rahatrahviga, vaid taotleb karistuseks rangema liigilist karistust ehk aresti 14 päeva, lugedes kantuks üks päev aresti, arvestades isiku kinnipidamise algust 24.02 kuni 25.
6. Asitõendina hoiule võetud Georgi lint, mis asub PPA logistikabüroo laos, konfiskeerida ja hävitada. Menetlusalune isik leidis kohtuvaidluses, et peaks ikkagi täpsustama, aadressi, kus ta kinni peeti ehk Pärnu mnt 12 hoone juures, õigusrikkumine ei toimunud Draamateatri vastas. Väärteoprotokollis on kirjutatud, et tal oli lint rinnale kinnitatud, seda ei olnud, ta ei eksponeerinud Georgi linti ega Vene agressiooni Ukrainas toetavat. Ei ole karistusega nõus. Kohtu seisukoht süüteo kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas Kohus, kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, vaadanud väärteotoimikus olevaid linnakaamerate videosalvestisi, kuulanud ära tunnistaja ja menetlusaluse isiku selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. KarS § 1511 lg 1 näeb ette vastutuse agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Väärteoprotokollist nähtub, et 24.02.2022 kell 10.08 Pärnu mnt 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kandis menetlusalune isik rinnale kinnitanuna Georgi linti, millega eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et täna on Vene Föderatsioon selgelt kasutanud Georgi linti oma Ukraina vastase agressiooni toetamiseks ning selliste sümbolite avalik eksponeerimine viisil, millest võib järeldada, et isik samastub Georgi lindi poolt väljendatava ideoloogiaga, on seega tänases kontekstis enamikel juhtudel keskmisele mõistlikule inimesele tajutav agressiooniakti toetamisena. Käesoleval hetkel on üldteada, et Ukrainas on käimas sõda ning eelmise aasta veebruaris algas Venemaa poolne täiemahuline rünnak Ukraina vastu ning samuti on teada, et Georgi lint on saanud Venemaa Ukraina vastase agressiooni toetuse sümboliks. Seejuures saab sellele kinnitust igapäevasest meediast, millest on näha fotosid, videosid Venemaal toimuvatest üritustest, samuti hoonetest, kus kasutatakse Georgi lindi kujutist ja värve Ukrainas peetava sõja sümboolikana erinevates variantides, s.h Z tähe kujutisena, mida kasutati Ukraina ründamisel Venemaa sõjatehnikal. Lisaks välismeediale on ka kohalikus meedias korduvalt tähelepanu pööratud kohalikel teedel sõitnud sõidukitele, mille on kujutatud Z tähte või Georgi lindi värve või kasutatud Georgi linti sõidukite salongides Venemaa agressiooni toetusena. Videosalvestistelt nähtub, et menetlusalune isik liigub tänaval Tallinna kesklinnas Pärnu mnt’l, millisel juhul on tegemist avaliku kohaga. Kohus nõustub, et väärteoprotokollis on toimepanemise kohaks märgitud „Pärnu mnt 5, tänaval“, kuid süüteo toimepanemise koht on tuvastatav väärteoasja materjalide juures olevatelt linnakaamerate salvestistelt, milledest nähtub selgelt, et Kalle Lomp liigub mööda Pärnu mnt-d ja möödub Pärnu mnt 10 majast, samal ajal möödub temast politseisõiduk ning ristuvat G. Otsa tänavat ületades, liikudes Pärnu mnt 3 12 maja poole, paneb Kalle Lomp midagi põue taskusse ning Pärnu mnt 12 maja ees astub politseiametnikega vestlusesse. Antud juhul on tegemist ebatäpsusega, mida on võimalik videosalvestistelt täpsustada, kuivõrd väärteoprotokolli märgitud Pärnu mnt 5 aadress asub teisel pool sõiduteed Pärnu mnt 10 aadressi vastas. Samas on aadresside Pärnu mnt 5 ja Pärnu mnt 12 vahel paarikümne meetrine vahe ning see ei muuda süüteo koosseisulist asjaolu ehk seda, et tegu on toime pandud avalikus kohas. Kohus ei loe seda aadresside ebatäpsust asjaoluks, mida saaks pidada menetlusõiguse või materiaalõiguse oluliseks rikkumiseks, mis saaks mõjutada väärteomenetluse tulemust. Pealegi ei saa kohus

§ 87

sätestatu kohaselt väärteoprotokolli piiridest väljuda.

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis lisaks väärteo lühikirjeldusele märkida ka teo toimepanemise aeg ja koht, mis on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Samuti tuleks võimalikke kahtlusi teo toimepanemise aja ja koha suhtes tõlgendada isiku kasuks. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku poolt tõstatatud vaidlusega teo toimepanemise koha osas, kusjuures tuvastatud teo toimepanemise koht on mõnekümne meetri kaugusel väärteoprotokolli kantud kohast. Seega tegelikkuses ei ole tegemist kahtlusega teo toimepanemise kohas, mis võiks välistada isiku süüküsimuse lahendamist. Samamoodi ei kujuta see ebatäpsus koha osas endast kaitseõiguse rikkumist, kuivõrd kõik kogutud ja uuritud tõendid viitavad sellele, et väärteoprotokolli kantud teo toimepanemise koht on ebatäpne ja täpsem oleks olnud aadress teisel pool teed, kuid samas on koht üheselt tuvastatav ja selle üle vaidlust ei ole. Ka ei tõusetu selle ebatäpsuse tõttu jurisdiktsiooni küsimust. Tegelikkuses on kohana märgitud isiku peatamise koht, kuid tegu on toime pandud palju suuremal alal kui seda on Pärnu mnt 5 või 10 või 12 asetseva hoone aadress. Kohus saab küll märkida, et teo toimepanemise koht on ebatäpne ja õigem oleks olnud märkida teo toimepanemise kohana Pärnu mnt 10 ja 12 vahel, kuid kohus ei saa väärteoprotokolli muuta. Samamoodi ei saa ka kohtuväline menetleja enam väärteoprotokolli parandada ega täiendada ajal, mil väärteoasi on kohtu menetluses. Samuti on väärteoasjas tuvastatud, et Kalle Lomp kandis rinnas või siis ka taskust välja rippudes Georgi linti. Seda kinnitavad tunnistaja Kiili ütlused ja see, et Kalle Lombil oli Georgi lint hiljem põuetaskus, mida ka politseiametnikele näitas. Samuti on videosalvestusel selgelt näha, kuidas Kalle Lomp midagi põuetaskusse paneb ning kui tunnistaja ütles, et see tal varasemalt oli rinnas olnud ja hiljem võttis selle välja põuetaskust, on selge, et tegemist oli hoiule võetud Georgi lindiga. Samas ei ole tunnistaja ütlustest võimalik tuvastada kuidas vaidlusalune lint rinnale kinnitatud oli, kuivõrd tunnistaja nägi linti rinnas siis kui menetlusalusest isikust mööda sõitis ja tagasi vaatas ning sel juhul ei oleks kasu ka politseisõiduki pardakaamera salvestisest, kuivõrd menetlusalune isik oli tagant läheneva politseisõiduki poole seljaga. Seega tuleb nõustuda menetlusaluse isiku väitega selles osas, et lindi kinnitamine rinnale on tõendamata. Küll on tõendatud see, et lint oli menetlusaluse isiku rinnal ja rippus seal, olles kõrvalistele isikutele nähtav. Kalle Lompi ütlustest ilmneb, et ta ostis vaidlusaluse Georgi lindi eelmisel päeval turult ja soovis näha kas seda on võimalik soetada. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusaluse isiku eesmärgiks oli teha eksperimenti või n.ö kontrollostu, siis ta selle eesmärgi saavutas ning sellele järgnevalt võinuks ta minna politseisse kontrollostu tulemusest teatama. Seda ta aga ei teinud, vaid läks järgmisel päeval Vabariigi aastapäeva paraadile, lint kaasas. Kuigi menetlusalune isik väitis, et tal võis lindi ots rahakotti välja võttes juhuslikult välja tulla ja ta märkas seda alles Pärnu mnt 10 juures, siis ei ole menetlusalune isik selgitanud millal tal oli vaja rahakott välja võtta kui ta liikus jalgsi mööda kõnniteesid alates Mere pst-st kuni kinnipidamiseni Pärnu mnt 10 ja 12 vahel. Seejuures märgati tal seda linti lehvimas juba tükk aega varem ja sellest anti märku politseipatrullile. Seega ei olnud selline lindi nähtaval kohal kandmine juhuslik, vaid teadlik tegevus, kuivõrd sellele oli eelnenud ettevalmistav tegevus lindi soetamise näol. Alles politseipatrulli möödumist nähes peitis menetlusalune isik lindi nähtavalt kohalt ära, s.t ta mitte ei avastanud lindi lehvimist, vaid sai aru, et seda on nähtud ja sellele on reageeritud. Kohus leiab, et sellisele seisukohale jõudmiseks annab toetust ka asjaolu, et tunnistajale X selgitas menetlusalune isik, et ta läheb sellega paraadile ja tema selles probleemi ei näe. Selline selgitus annab tunnistust, sellest, et menetlusalune isik oli üheselt teadlik sellest, et vaidlusalune lint 4 lehvib tal rinnas ja ta soovis sellega jõuda ka paraadile. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik tahtis Vabariigi aastapäevale pühendatud paraadil osalejaid ja paraadile kogunevat vaatajaskonda provotseerida ja näidata oma toetust Venemaa agressioonile ja sõjakuritegudele Ukrainas. Kuivõrd menetlusalune isik valis oma meelestatuse eksponeerimiseks Vabariigi aastapäeva paraadi, siis ilmselgelt soovis ta samaaegselt näidata ka oma negatiivset meelestatust ja suhtumist Eesti Vabariigi vastu. Objektiivsest käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik tegi seda sooviga agressiooni toimepanemisega seotud sümbolit avalikult eksponeerides avaldada nii toetust Venemaa agressioonile Ukrainas kui ka negatiivset suhtumist Eesti Vabariiki eesmärgiga näidata seda võimalikult paljudele inimestele, kes paraadile kogunevad. Tavalisel tööpäeval ei oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik seda nii paljudele inimestele nähtavaks teha. Seega on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta kujutas ette, et süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Kuivõrd menetlusalust isikut on juba varem karistatud samalaadsete süütegude eest rahatrahvi ja arestiga, viimane kord selle eest, et ta käis Ukraina põgenike majutuskohas Z tähte õhus joonistamas ja soovis põgenikes paanikat külvata, oli menetlusalune isik üheselt teadlik sellest, et selline tegevus on endiselt karistatav. See teadmine teda aga süüteo toimepanemisest hoiduma ei sundinud. Seega arvestas ta ka juba järgneva tagajärjega, so uue karistusega, mis ilmselgelt ei ole rahatrahv. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 1511 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Karistuse mõistmine KarS § 1511 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Hinnates Kalle Lompi süü suurust talle KarS § 1511 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb märkida, et tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü suurust. Seega tuleb süüd lugeda keskmiseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et Kalle Lomp pani temale inkrimineeritud süüteo toime kavatsetult. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteotoimikust ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks väärteomenetluses kergendavaid või raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Väärteotoimikus leiduvast menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik ütluste andmisest keeldunud ja samuti on keeldunud ta väärteoprotokolli allkirjastamisest, samuti allkirjastamast seda, et talle on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud. Seevastu kohtuistungil oli menetlusalune isik nõus ütlusi andma, eitades süüd ja esitades oma versiooni oma käitumisest. Seega ei ole ka väärteoasja arutamisel maakohtus tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, millised võiksid keskmises määras mõistetavat karistust mõjutada. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavateks õigushüvedeks rahvusvaheline rahu, julgeolek ja avalik kord, samuti nende kaitstud õigushüvede rikkumise ohvriks olnud konkreetse, ennekõike rahvuse alusel määratletud isikud ja võrdõiguslikkus ning sellest tulenevalt ka inimväärikus, võrdsus ja tervis. Käesoleval juhul on menetlusalune isik avalikult eksponeerinud Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarse režiimi sümbolit, mis võeti uuesti kasutusele teise maailmasõja ajal 5 Nõukogude Liidu sõjalistel autasudel, mis sümboliseerisid võitu teises maailmasõjas ning taas võeti see värvikombinatsioon kasutusele Venemaal 2000ndetate alguses kui Vene patriotismi sümbol ja seda hakati taas kasutama ka ordenite lindi värvides. Sellele järgnevalt aga on kasutatud seda seoses Ukrainas toimuvate sündmuste ja Venemaa agressiooni toetamise sümbolina. Kohtule ei ole menetlusalune isik esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tal oleks autasustamist väärivaid tegusid Venemaal, mis võiks olla õigustuseks sellise sümboolika kandmisel. Seejuures juhul, kui menetlusalusele isikule oleks omistatud Nõukogude Liidu või Venemaa autasu teenete eest, puuduks menetlusalusel isikul vajadus autasu juurde kuuluva lindi turult ostmiseks. Seega sai menetlusalune isik selle lindi osta ja seda linti kanda vaid Vene patriotismi ja Venemaa agressiooni toetuseks Ukrainas, millega toetab menetlusalune isik ka kõiki Venemaa sõjakuritegusid Ukrainas ja ka varasemat Eesti okupeerimist, millega näitab ka oma suhtumist Eesti Vabariigi iseseisvusse. Arvestades seda, et menetlusalune isik suundus linti kandes läbi kesklinna paraadile, kus osaleb suur hulk inimesi, on ilmselge, et menetlusalune isik soovis eksponeerida seda sümbolit avalikult ja võimalikult suurele hulgale isikutele. Kuivõrd menetlusaluse isiku läbitud teekonna jooksul jõudis menetlusalune isik juba kaitstud õigushüvesid riivata, teatati menetlusaluse isiku käitumisest ka politseiametnikele ja menetlusalune isik peeti kinni. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kui isikud, kelle õigushüvesid on riivatud, näevad, et selline võrdõiguslikkusesse ja riiklikku iseseisvusse üleolevalt suhtuv ning agressiooni toetav isik peetakse kinni ning teda ka karistatakse, suurendab see ka kõigi teiste turvatunnet. Mis puudutab võimalust, et karistus sunnib süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest edaspidi, peab kohus vajalikuks märkida, et väärteo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärtegu sisult samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, kuid need kvalifitseeriti avaliku korra rikkumisena kuna käesolevas väärteoasjas süüks arvatav süüteo kvalifikatsioon on lisandunud karistusseadustikku seadusemuudatusena hiljem ja seda just samalaadsete süütegude toimepanemise tõttu. Kuigi kohtuotsuse kuulutamise ajaks on varasemad karistused kustunud karistuse täitmise tõttu, siis iseloomustavad need karistused menetlusaluse isiku toetavat suhtumist sõjalisse agressiooni ja negatiivset suhtumist õiguskorda. Kuivõrd karistused on KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustunud ja seetõttu ei saa kohus lähtuda põhimõttest, et isikule, kelle süü on keskmine, võib karistuse mõista ka keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, loodab kohus, et ka keskmises määras mõistetav karistus tekitab menetlusaluses isikus arusaama, et tema käitumine oli karistatav ja on seda ka edaspidi ning korduvalt samalaadseid süütegusid toime pannes võib temale mõistetav karistus järgmisel korral ületada ka keskmist määra. KarS § 1511 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt on tal olemas töökoht. Puutuvalt kohaldatavasse karistuse liiki peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on samalaadsete süütegude eest karistatud nii rahatrahviga kui ka arestiga. Sellised karistused menetlusalust isikut mõjutanud ei ole ja menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist, pannes toime samalaadseid süütegusid. Seega vaatamata menetlusalusel isikul väidetava sissetuleku olemasolule ei täidaks kergemaliigiline karistus oma eripreventiivset eesmärki, mida on menetlusalune isik ka pärast rahatrahvi määramist oma korduva õigusvastase käitumisega näidanud, mistõttu tuleb rahatrahvi kui kergema karistuse liigi kohaldamisest loobuda ja taaskord kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti. Kuivõrd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, menetlusalusel isikul ei ole kohtuotsuse kuulutamise ajaks ka kehtivaid karistusi, siis tulenevalt karistust mõjutavate asjaolude ja kehtiva karistuse puudumisest on eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades kohane kohaldada menetlusaluse isiku suhtes karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. 6 Väärteoasjas koostatud isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli menetlusalune isik

§ 44

lg 1 p 3 alusel väärteomenetluses kinni peetud 24.02.2023 kell 10:08 ja vabastatud 25.02.2023 kell 10:51. Seega on menetlusalune isik olnud kinnipeetav 24 tundi ja 43 minutit.

§ 44lg 3 kohaselt algab kinnipidamine ajast mil isik kinni peetakse ja kinnipidamise aeg loetakse karistusaja hulka Kar

S § 68 lg 2 sätestatud korras. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka ning kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. Seega, kuivõrd menetlusalune isik oli kinni peetud 24 tundi ja 43 minutit, tuleb vastavalt

§ 44lg 3 ja Kar

S § 68 lg 2 sätetele arvata väärteomenetluses kinnipidamine 24 tunni ulatuses karistusaja hulka, lugedes mõistetavast karistusest kantuks 1 päeva aresti. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH22411 alusel on 27.02.2023 Põhja Prefektuuri logistikabüroo varahaldustalituse lattu aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn antud hoiule Georgi lint (pakend 1). Georgi lindi puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleb Georgi lint KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Lisaks sellele on väärteotoimikus DVD-R plaat linnakaamerate salvestistega, s.t tegemist on teabekandajaga, millele on salvestatud süüteo tehiolusid kajastav informatsioon. Kuivõrd tegemist on süüteokoosseisu puudutava teabega, tuleb andmekandja jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7