Obsah (6)

§ 175§ 173§ 2§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtu koosseis Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 10. mai 2023, Tallinn 2-16-2280 Tsiviilasi XX kohustustest vabastamise menetlus M

§ 175lg 1 õigus esitada taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

Usaldusisik esitas aruande 27.04.2022, taotlust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks kohtule esitatud ei ole. Aruande kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele ühtki tagasimakset, terviseprobleemide tõttu võlgnik ei tööta, võlgnikule on määratud keskmine puue ning tema ainsateks sissetulekuteks töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Swedbank AS on kohtule teatanud, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale ühtki väljamakset teinud. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet on kohtule teatanud, et tal pole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid. Võlausaldaja kohtutäitur Marek Laanemets ei ole kohtule oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Alates 24.12.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 2 Tsiviilasi nr 2-16-2280 Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 15.03.2016 määrusega kuulutati välja XX pankrot. Kohus lõpetas 28.02.2017 määrusega XX pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates Magnus Brauni täitma võlgniku usaldusisiku kohustusi. Käesolevaks ajaks on võlgniku XX kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt

§-le

1. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi Danske Bank A/S Eesti filiaalil saamata 12 701.27 eurot, AS-il Swedbank 1 208.70 eurot, kohtutäitur Katrin Velletil 1 424.36 eurot ja kohtutäitur Marek Laanemetsal 704.07 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaal on äriregistrist kustutatud 26.06.
2. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik võlausaldajatele ühtki väljamakset teinud. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastada.

§ 175

lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Usaldusisik on kohtule esitatud aruannetes märkinud, et võlgniku tervislik seisund on halb ja võlgnikule on määratud puue. Kohtule on 27.04.2022 esitatud Sotsiaalkindlustusameti 05.07.2021 tõend, milles kohaselt oli võlgnikule perioodil 01.01.2017 – 01.01.2021 määratud keskmine puue ja kuni 26.01.2018 töövõimetuspension. Alates 27.01.2018 on võlgnikule määratud vanaduspension. Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2021 tõendi kohaselt on võlgnikule makstava vanaduspensioni suuruseks alates 01.04.2021 409.40 eurot kuus ja keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suuruseks 12,79 eurot kuus. Usaldusisiku 21.02.2018 ja 24.03.2020 aruannete kohaselt on võlgniku töövõime kaotuse määraks 70%. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel määratud keskmine puue, mille tõttu on võlgnik 70% ulatuses töövõimetu, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Usaldusisiku aruannetest ja Sotsiaalkindlustusameti 05.07.2021 ning 21.04.2021 tõenditest nähtuvalt on võlgniku tervislik seisund halb ja takistab võlgnikul töötamist. 27.04.2022 aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks kohustustest vabastamise menetluse kestel on olnud kuni 26.01.2018 töövõimetuspension ja alates 27.01.2018 vanaduspension ning keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus. Tulenevalt

§ 173

lg 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 131-132 kohaselt ei kuulu võlgniku igakuised sissetulekud, s.o töövõimetuspension ja puudetoetus, võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma 04.05.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena 3 Tsiviilasi nr 2-16-2280 väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kohtu hinnangul on XX majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ja kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning XX tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt

§ 172

lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb XX usaldusisik Magnus Braun vabastada usaldusisiku kohustustest. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4