← Eesti

2-22-11862/27

Obsah (10)§ 5§ 230§ 231§ 436§ 163§ 138§ 175§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11862 Tsiviilasi Meaningful Tal

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 28. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole

§ 436

lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
  5. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 29.
  6. hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping (I kd, tl 7-9); 29.
  7. püsimakse teenus ei ole lepingus sätestatud põhiteenuse osa (istung, ajatempel 00:07:14); 5 2-22-11862 29.
  8. kostja pakub hagejale lisateenusena MakeCommerce mooduli kasutamist, millega loob võimaluse liidestada Maksekeskuse keskkonnaga WooCommerce Subs moodulit püsimaksete vastuvõtmiseks; 29.
  9. hageja tasub kostjale MakeCommerce mooduli kui lisateenuse eest igakuist tasu (I kd, tl 193); 29.
  10. hageja tasus WooCommerce mooduli eest ühekordse tasuna 199 USD kolmandale osapoolele (I kd, tl 117); 29.
  11. kostja 23.02.2023 e-kirjas kasutatud mõiste „meie WooCommerce moodul“ all pidas kostja silmas MakeCommerce moodulit (istung, ajatempel 00:13:39) 29.
  12. hageja veebikeskkonna püsimaksed katkesid 19.02.2023, kostja tunnistas, et kostja uues MakeCommerce mooduli versioonis tehtud makstele ei toiminud recurring ehk püsimakse osa. Kostja tunnistas, et tegemist on kostjapoolse veaga (I kd, tl 21p); 29.
  13. hageja keskkonnaga oli jaanuari 2022 lõpu seisuga liitunud 242 klienti ja toimus üks tagastus, ehk klientide arvuks jäi 241 klienti (I kd, tl 40). Veebruaris, ehk esimese kordusmakse ajal läks kordusmakse automaatselt läbi 60-l kliendil (I kd, tl 49-50) ja 181 kliendi maksed jäid ootele. Nimetatud klientidest liitus uuesti 95 klienti (I kd, tl 63-64); 29.
  14. hageja 30.11.2022 esitatud programmi väljavõte (I kd, tl 118) kajastab 10 kliendi andmeid. Tõendi kohaselt liitusid jaanuaris kliendid numbritega 8786, 8777, 8722, 8671, 8625 ja 8614; 29.
  15. hageja kliendiväljavõttest perioodil jaanuar-mai 2022 (I kd, tl 141) nähtub, et võrreldes poolteist kuud varasema väljavõttega (I kd, tl 118) on samad kliendid numbrtega 8786, 8777, 8722, 8671, 8625 ja 8614 jätkuvalt hageja kliendid. Rohkem pikemaajalisi kliente, kes oleks liitunud jaanuaris 2022, hageja esitatud tõenditest ei nähtu. Pikaajalisi jaanuaris 2022 liitunud kliente, kes olid kliendid ka 2022 novembris ja 2023 jaanuaris, on 6; 29.
  16. ühe kliendi pealt ühes kuus teenitav hageja tulu on 18.06 eurot (I kd, tl 41-46); 29.
  17. hageja koostööpartner on läbi helistanud 176 klienti, teenuse maksumus oli528 eurot (I kd, tl 66); 29.
  18. hageja klientide läbihelistamise käigus kaardistati klientide andmeid, sh laste arvu, vanuseid, kliendi huvi platvormi vastu ja ühtlasi informeeriti vajadusest sisestada uuesti makseandmed (I kd, tl 51-64); 29.
  19. hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi 3 tunni ulatuses kogumaksumusega 480 eurot (I kd, tl 67).
  20. Kohus lahendab esmalt küsimuse kostjapoolsest lepingurikkumisest (I), seejärel hageja saamata jäänud tulu nõude (II), otsese varalise kahju nõude (III), viivise nõude (IV) ning viimaseks jaotab ja määrab kindlaks menetluskulud (V). (I)
  21. Kohus asub seisukohale, et kostja on oma kohustusi hageja ees rikkunud seda ka tunnistanud.
  22. Asjas on tõendatud, et kostja on lisateenusena pakkunud hagejale MakeCommerce mooduli kasutamist ja saanud selle eest kuutasu (I kd, tl 193). Lisateenus on Maksekeskuse poolt kaupmehele pakutav täiendav teenus. Vastavalt üldtingimuste p 3.2.1 osutab Maksekeskus kaupmehele kaupmehe poolt valitud lisateenust. Üldtingimuste p 3.2.4 kohaselt Kaupmehe poolt lisateenuse kinnitamisel loetakse poolte vahel sõlmituks kokkulepe kinnitatud lisateenuse osutamiseks. (I kd, tl 20-17).
  23. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ja teadvalt ebaõiged kostja väited, mille kohaselt maksekskuse ja kaupmehe vahel ei sõlmita MakeCommerce mooduli kasutamise osas lepingut. Isegi kui MakeCommerce moodi kasutamiseks ei vormistata eraldi lepingudokumenti, on 6 2-22-11862 kokkulepe sõlmitud tulenevalt üldtingimuste p 3.2.4 sätestatust, mistõttu oli poolte vahel lepinguline suhe MakeCommerce mooduli kasutamiseks.
  24. Kostja seisukohtadest tuleneb, et kostja võtab omaks, et ta on arendanud võimekuse püsimakseid õnnestunud tehingu korral vastu võtta oma keskkonnas (I kd, tl 149, kostja seisukoha p 4.1.2). Vastav võimekus väljendub MakeCommerce pluginas, mis on tarkvaramoodul, mille abil on kaupmeestel võimalik kostjalt või kolmandatelt isikutelt tellida lisateenuseid, nagu näiteks püsimakselahendust (I kd, tl 194p).
  25. Pooltevahelisele teenuste osutamise õigussuhtele kohalduvad käsunduslepingu sätted, kuivõrd VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
  26. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samuti tuleneb VÕS § 2 lg-st 2 üldine kaitsekohustus, millest kõnealuse makseteenuste osutamise lepingu kontekstis tuleb hageja kui kliendi õigus eeldada, et kostja poolt pakutavad tarkvararaknedused töötavad tõrgeteta ja tagavad rahaliste vahendite laekumise hagejale vastavalt hageja ja hageja kliendi vahel sõlmitud makselahenduse tingimustele, omakorda eeldusel, et hageja kliendil on tehingu teenindamiseks vajalikud rahalised vahendid.
  27. Kostja 23.02.2022 e-kirjaga (I kd, tl 21p) on tõendatud, et hageja uuendas jaanuaris MakeCommerce mooduli versiooni. Kostja kinnitas istungil (ajatempel 00:13:39), et 23.02.2022 e-kirjas nimetatud „meie WooCommerce“ mooduli all pidas kostja silmas kostja enda MakeCommerce moodulit. Kostja 23.02.2022 e-kirjaga on tõendatud, et hageja poolt MakeCommerce mooduli uuendamine jaanuaris 2022 oli igati loogiline samm, st hageja tegi mooduli uuendamisel aktsepteeriva ja lepingukohase toimingu.
  28. Sama kostja 23.02.2022 e-kirjaga on tõendatud, et pärast mooduli uuendamist „tehtud maksetel ei toiminud recurring ehk püsimakse osa. Makse läks läbi, aga ei läinud külge võimalus võtta kuu aja pärast uuesti makse samalt kaardilt.“ Samas kirjas tunnistas kostja, et see on kostjapoolne viga.
  29. Samas kirjavahetusest ilmneb, et vea kõrvaldamiseks andis kostja korduvalt juhiseid justnimelt MakeCommerce mooduli downgrademiseks ehk vanema versiooni installeerimiseks ja kinnitab, et pärast vanema MakeCommerce mooduli versiooni paigaldamist on korduvad maksed edukalt uuesti töös (I kd, tl 20-29p).
  30. Kostjapoolset rikkumise tunnistamist kinnitavad ka korduvad vabandamised hageja ees ning ettepanek tagastada kõik teenustasu jaanuari ja veebruari 2022 eest (I kd, tl 20-29p).
  31. Eeltoodule tuginedes tuvastab kohus, et kostja poolt lisateenusena hagejale pakutud MakeCommerce moodul ei võimaldanud püsimakseid (läbi WooCommerce mooduli, mis on kolmanda osapoole poolt pakutav moodul) õnnestunud tehingu korral vastu võtta alates 19.02.2022 kuni MakeCommerce mooduli vanema versiooni paigaldamiseni kostja juhiste järgi ja kostja kaasabil. Seega ei toiminud kostja poolt osutatav MakeCommerce lisateenus alates 19.02.2022 kuni MakeCommerce mooduli vanema versiooni paigaldamiseni ning kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust osutada lisateenust. Tulenevalt veast MakeCommerce moodulis ei olnud hagejal võimalik alates 19.02.2022 kuni vea kõrvaldamiseni tellida kolmandalt isikult lisateenust ehk WooCommerce püsimakselahendust. Kostja on rikkunud kohustust täita käsundit, st jätnud käsundi lisateenuse osutamisel ja seeläbi püsimakselahenduse rakendumisel täitmata alates 19.02.2022 kuni vea kõrvaldamiseni. 7 2-22-11862
  32. Kostja on avaldanud, et kostja teenuseks on maksed vastu võtta ja edastada hagejale, mitte aga tagada, et raha laekuks. Käesoleval juhul kostja poolt osutatav teenus ei toimunudki, kuivõrd kostja ei suutnud makseid vastu võtta ja edastada need hagejale, sest kostja MakeCommerce mooduli uuendamise järgselt tehtud maksetel ei toiminud recurring ehk püsimakse osa.
  33. Kostja on samas vastuoluliselt seisukohal, et kohaldamisele kuulub lepingu üldtingimuste p 10.7, mille kohaselt kaupmehel puudub õigus esitada Maksekeskuse vastu mistahes kahju hüvitamise või muidu nõudeid tulenevalt vigasest Tehingu Korraldusest. Kostja osundab, et tegemist oligi vigaste tehingu korraldustega, kuid täpsemalt oma vastuväidet ei sisusta. Vastavalt lepingule kohalduvatele üldtingimustele on „tehingu korraldus“ kaupmehe poolt maksekskusele edastatud Sõnum, mis peab vastama Tehnilises Juhendis toodud nõuetele. „Sõnum“ on samade üldtingimustele kohaselt „andmed, mida pooled vahetavad oma infosüsteemide vahendusel vastavalt Tehnilises Juhendis toodud nõuetele“.
  34. Seega väidab kostja, et vigased olid hageja poolt kostjale edastatud andmed, mida pooled vahetasid infosüsteemide vahendusel. Kostja vastav avaldus on otseses vastuolus kostja kohtueelsete avaldustega, mille kohaselt kostja MakeCommerce moodulis ei toiminud maksetel recurring ehk püsimakse osa (I kd, tl 21p). Nimetatust ei tulene mistahes viisil, et püsimaksete mittetoimimine oleks olnud põhjustatud veast hageja poolt esitatud andmetes. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole üldtingimuste punkt 10.7 olukorraga.
  35. Kostja on samuti tuginenud üldtingimuste punktile 10.8, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et makseksus vastutab ainult selle eest, et maksekskus osutab teenust nõuetekohaselt vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole kokku leppinud, et kostja kohustub osutama hagejale püsimakse teenust, veel vähem on pooled kokku leppinud selle osutamise tingimustes. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus on ülal tuvastanud, et MakeCommerce mooduli kasutamise võimaldamine hagejal oli lepingujärgne lisateenus. Seega kohustus kostja osutama hagejale lisateenusena MakeCommerce mooduli kasutamise võimalust. VÕS § 620 kohaselt pidi moodul toimima ja täitma oma funktsiooni, sh võimaldama püsimakseid õnnestunud tehingu korral vastu võtta. Vaidlus puudub, et püsimaksete vastuvõtmine osutus võimatuks.
  36. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja vastutab ise tekkinud kahju eest, sest ei ole rakendanud piisalat hoolsust, et saada kindlust maksete laekumises. Kostja osundab, et hoolsal kaupmehel on paigas protsessid, mille alusel ta veendub makse laekumises ja õigsuses.
  37. Erinevalt kostja väidetest on kohus seisukohal, et hagejal olid vastavad protsessid olemas, sest tuginedes nimetatud protsessidele saigi hageja 22.02.2022 kostja poole pöörduda teabega, et hagejal on palju pooleliolevaid makseid maksekeskuse keskkonnas (I kd, tl 29). Juhul, kui hagejal ei oleks vastavaid protsesse, ei oleks hageja püsimaksete mitte läbitulemist operatiivselt avastanud.
  38. Seega ei ole täidetud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise eeldused, sest kahju ei ole tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutaks.
  39. Eeltoodu valguses ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et aprillis 2022 esines MakeCommerce moodulis viga. Hilisem viga ei oma mistahes puutumust veebruaris 2022 püsimaksete mittetoimimisega, mistõttu kohus vastavaid väiteid ja tõendeid asja lahendamisel ei arvesta. (II)
  40. Seega, kuivõrd kohus tuvastas, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, hindab kohus järgmiseks, kas hagejal on tekkinud kahju ja kostjal kohustus hagejale tekkinud kahju hüvitada.
  41. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, 8 2-22-11862 välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
  42. Kohus tuvastas, et kostja on käsunduslepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oma lepingulise kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Vastupidi, kohtu ette on toodud mitmeid tõendeid, milles kostja omapoolset rikkumist kohtueelselt tunnistab.
  43. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
  44. Hageja kahju hüvitamise nõue seisneb esmalt saamata jäänud tulu nõudes. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
  45. Hageja väidab, et tulu võimalust ja usutavust tõendab see, et kliendid ei katkestanud püsimakseid iseseisvalt, vaid klientide maksed katkesid kostja vea tõttu. Sel põhjusel on hageja seisukohal, et ilma kostja pakutud püsimakse teenuse häireta oleks kliendid jätkanud teenuse kasutamist. Hageja nõuab vähemalt ühe aasta ulatuses saamata jäänud tulu ja väidab, et tal on hulganist kliente, kes on olnud kogukonna liikmed ca aasta (I kd, tl 118).
  46. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja teenusega uuesti liituda mitte soovinud 86-st kliendist oleks keegi avaldanud, et ei liitunud uuesti tulenevalt püsimakse tõrkest. Kostja toob esile, et kliendid on välja toonud, et nad ei soovigi, et liikmemaks igakuiselt maha läheb ja eelistavad hageja keskkonnast osta materjale ühekaupa ((I kd, tl 51-64).
  47. Kostja toob esile, et hageja programmi väljavõttest (I kd, tl 118) nähtub, et väidetvalt 4 liiget olnud hageja keskkonna tellijad aasta aega ning neile lisaks on väidetavalt 6 liiget olnud tellijad 10 kuud, s.o alates jaanuarist
  48. S.o kokku vaid 10 tellijat. Kostja osundab, et viidatud väljavõttes on klientide nimed varjatud, samas kui varasemalt on hageja esitanud andmeid oma tellijatest koos nimedega. Kostja toob esile, et kui kõrvutada tellijate numbreid hageja 30.11.2022 seisukoha lisas 3 ning hagiavalduse lisas 11, siis nähtub, et neid väidetavalt alates jaanuarist 2022 liitunud 6 liikme hulgas ei ole mitte ühtegi liiget, kes liitusid hageja keskkonnaga jaanuaris 2022 vastavalt hagiavalduse lisale
  50. Hageja tõendab oma väidet, et tal on kliente, kes on olnud liikmed ca aasta oma 30.11.2022 esitatud programmi väljavõttega (I kd, tl 118), milline kajastab 10 kliendi andmeid. Tõendi kohaselt liitusid jaanuaris kliendid numbritega 8786, 8777, 8722, 8671, 8625 ja
  52. Hageja esitas 11.01.2023 kostja viidatud tõlgenduse ümberlükkamiseks väljavõtte oma klientidest perioodil jaanuar-mai 2022 (I kd, tl 141). Nimetatud väljavõttest nähtub, et võrreldes poolteist kuud varasema väljavõttega (I kd, tl 118) on samad kliendid numbrtega 8786, 8777, 8722, 8671, 8625 ja 8614 jätkuvalt hageja kliendid. Rohkem pikemaajalisi kliente, kes oleks liitunud jaanuaris 2022, hageja esitatud tõenditest ei nähtu. Väljavõttest ei nähtu, et hagejal oleks olnud jaanuarist või veebruarist rohkem pikemaajalisi kliente, kui nimetatud
  54. Hageja esitatud tõenditest (I kd, tl 141-143) nähtub, et 22 klienti, kes liitusid mais 2022, on kliendid 7 kuu möödumisel.
  55. Kohus nõustub kostja viitega, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja kliendid oleksid loobunud edasisest tellimusest püsimaksete mittetoimimise tõttu, kuid nähtub korduvaid klientide kinnitusi, mille kohaselt kliendid ei olnud püsimaksest huvitatud ja soovisid maksta teenuse eest eraldi, st konkreetsete artiklite või teabe eest. 9 2-22-11862
  56. Õige on hageja viide, et mittevralise kahju nõude esitamisel peab hageja tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu lahendid 2-14-6942, 3-2-1-94-08, 3-2-1-100-13).
  57. Samas on hageja väited menetluses vastuolulised. Hageja avaldab hagiavalduse punktis 31, et alates 31.01.2022 kuni mai 2022 hageja uusi kogukonnaliikmeid vastu ei võtnud, sest hageja hageja oli saavutanud soovitud kliendibaasi taseme. Oma 11.01.2023 menetlsudokumendi punktis 37 märgib hageja aga, et jaanuaris liitunuid ongi vähem seoses kostja põhjustatud segadusega. Esiteks ei saanud 19.02.2022 ilmnenud püsimaksete tõrge mõjutada jaanuaris toiminud liitumisi. Teiseks oli hagja hagiavalduses seisukohal, et jaanuari lõpuks liitunute hulk oli piisav ja hageja oli oma soovitud kliendibaasi taseme savautanud. Seega ei ole eluliselt võimalik, et soovitud kliendibaasi tase seisneks „jaanuaris vähem liitunute“ hulgas. Hageja seisukohad on ebajärjepidevad ja muudavad eluliselt ebausutavaks hageja väited soovist, kavatsusest ja võimalusest kirjeldatud tulu teenida.
  58. Hageja on tõendanud oma soovi tulu saada selle kaudu, et hageja jätkab teenuse osutamist ja hageja keskkonnaga on ka pärast maksete katkemist liitunud uued kliendid. Samas ei ole hageja usutavalt tõendanud, et 86 klienti, kes oma püsimakseid ei uuendanud ning teenuse tellimisest loobusid, oleksid olnud hageja kliendid vähemalt aasta ehk perioodi, mille jooksul hageja saamata jäänud tulu nõuab.
  59. Samuti on vastuoluline ja teadvalt eksitav 11.01.2023 seisukoha punktis 37 avaldatu, mille kohaselt püüab hageja jätta muljet, et mais 2022 hakkas kliente lisanduma põhjusel, et hageja sai uuesti „jalad alla“, kuivõrd hageja avaldas varem, et kuni maini 2022 hageja kliente vastu ei võtnudki.
  60. Eelkirjeldatud põhjusel ei oma hageja tulu teenimise võimaluse hindamisel tähtsust see, mis toimus hageja kliendibaasiga alates maist
  62. Asjas on tõendatud, et hageja keskkonnaga oli jaanuari 2022 lõpu seisuga liitunud 242 klienti ja toimus üks tagastus, ehk klientide arvuks jäi 241 klienti (I kd, tl 40). Veebruaris, ehk esimese kordusmakse ajal läks kordusmakse automaatselt läbi 60-l kliendil (I kd, tl 49-50) ja 181 kliendi maksed jäid ootele. Nimetatud klientidest liitus uuesti 95 klienti (I kd, tl 63-64).
  63. Seega veebruari 2022 seisuga oli hagejal 155 klienti, kes jätkasid teenuse kasutamist. Hageja on tõendanud, et jaanuari 2023 seisuga oli klientidest, kes liitusid jaanuaris 2022, alles 6 (I kd, tl 141). Seega oli hageja 155-st kliendist aasta möödumisel alles 3,87%.
  64. Võttes aluseks sama suhtarvu, saab asuda seisukohale, et 86-st uuesti mitteliitunud kliendist oleks juhul, kui püsimaksed oleksid toimunud ja kostjapoolset rikkumist ei oleks esinenud, olnud aasta mööduisel alles samuti 3,87% ehk 3,32 klienti. Kohus ümardab klientide arvu hageja kasuks järgmise täisarvuni ehk 4ni.
  65. Hageja ei ole muutnud mistahes viisil eluliselt usutavaks, et hageja oleks saanud teenida kõigilt 86-lt uuesti mitteliitunud kliendilt tulu vähemalt aasta aega, veel enam, hageja poolt esitatud tõendid hageja kliendibaasi kohta lükkavad hageja vastava väite ühemõtteliselt ümber.
  66. Kohus peab eluliselt usutavaks, et teatud osa hageja keskkonnaga liitunud 86-st kliendist, kelle püsimaksed katkesid, oleksid olnud hageja klientideks lühema perioodi vältel. Kliendibaasi muutusi kajastavaid täpsemaid andmeid hageja esitanud ei ole, kuigi kohus selgitas hageja vajadust muuta oma eeldatav tulu teenimne usutavaks (ajatempel 00:25:48).
  67. Pooled ei vaidle, et igalt kliendilt saadav igakuine hageja tulu moodustas 18,06 eurot. Kohus on ülal jõudnud järeldusele, et 4 klienti oleks jätkanud teenuse kasutamist aasta aja jooksul. Kohus asub samuti seisukohale, et võib pidada põhjendatuks, et pooled kliendid oleksid jätkanud teenuse kasutamist kuni poole aasta jooksul, st 40 klienti maksimaalselt 6 kuu jooksul. 10 2-22-11862
  68. Seega moodustab hageja eluliselt usutav saamata jäänud tulu 5 201,28 eurot ((6* 18,06 *40) + (12* 18,06 *4)). Kohus asub seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue on põhjendatud 5 201,28 euro ulatuses.
  69. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
  70. Kohus asub seisukohale, et hageja kahju tekkimine juhul kui kostja rikub oma lepingust tulenevaid kohustusi, pidi olema kostjale ettenähtav. Nimetatut kinnitab üldtingimuste punktis 10.8 sisalduv kokkulepe, mille kohaselt Maksekskus vastutab selle eest, et Maksekskus osutab teenust nõuetekohaselt vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Seega pidi kostjale olema ettenähtav, et juhul kui kostja osutatav põhi- või lisateenus lepingus kokkulepitule ei vasta ehk teenus ei toimi, tekib kostja kliendil kahju. Arvestades tegevusvaldkonda, milleks on maksete vahendamine, võis ja pidi kostjale olema ette nähtav, et juhul, kui ei toimi püsimaksed, esineb risk, et hageja klient ei pruugi taastada püsimakseid ja hagejal jääb seetõttu tulu saamata.
  71. VÕS § 127 lg 4 kohaselt on kostja rikkumine ja hagejal saamata jäänud tulu tekkimine otseses põhjuslikus seoses. Juhul, kui kostja poolt pakutav MakeCommerce mooduli lisateenus oleks võimaldanud püsimaksete toimumist, ei oleks tekkinud olukorda, kus võrreldavas propotsioonis 4 klienti ei oleks olnud aasta möödudes jätkuvalt hageja kliendid. (III)
  72. Hageja on esitanud kostja vastu ka otsese varalise kahju hüvitamise nõude, mis seisneb kostja rikkumise järgselt hageja klientide läbihelistamise kulus summas 528 eurot ja kohtueelsetes õigusabikuludes summas 480 eurot.
  73. Hageja väidab, et püsimaksete mitterakndumisega seonudvalt teavitatit kokku 176 klienti, mille eest teenusepakkuha ExpoGlobe esitas 18.03.2022 arve summas 528 eurot (sisaldab käibemaksu).
  74. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuivõrd kostja hinnangul ei olnud vajalik kõiki kliente eraldi läbi helistada, vaid oleks piisanud e-kirja teel ühe ja sama e-kirja väljasaatmisest kõikidele klientidele. Kostja osundab samuti, et läbihelistamise tabelist (I kd, tl 51-64) nähtub, et klientidega vesteldi ka muudel teemade, mistõttu võis tegemist olla varasemalt planeeritud turundusstrateegiaga.
  75. Kostja märgib samuti, et teenuse arvet ei ole võimalik seotdada hageja teavitustega, sest arve väljastanud ExpoGlobe OÜ tegeleb hoopis taksoveo teenusega. Kohus selgitas hagejale vajadust esitada oma seisukoht kostja vastuväidetele (istungil 00:25:48), kuid hageja oma täiendavat seisukohta ei esitanud.
  76. Kohus nõustub kostjaga, et klientide läbihelistamise tabelist, et klientidega vestelemisel kaardistati ulatuslikult klientidega seotud infot – laste olemasolu ja vanuseid, huvitapakkuvaid teenuseid. Ühe kõne maksumuseks on arvelt nähtuvalt 2,50 eurot. Arvestades läbihelistamise tabelist nähtuvat teavet, saab pidada põhjendatuks, et kõne kulust 2/3 kulus info kaardistamisele ja 1/3 teavitusele uue makse tegemise vajadusest. Seega on hageja kahju seoses klientide läbihelistamisega kitsalt makse teostamise selgitamiseks 528 * 1/3 = 176 eurot.
  77. Asjaolu, et ExpoGlobe OÜ tegeleb taksoveo teenusega, ei välista muu teenuse osutamist hagejale.
  78. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 480 eurot, mis vastab 3 tunnile õigusabile tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes kahjunõude esitamises ja kostjale õigusliku olukorra selgitamises. 11 2-22-11862
  79. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu
  80. aprilli
  81. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-11, p 16;
  82. detsembri
  83. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).
  84. Kostja on seisukohal, et hageja kohtueelsed kulud on nii ajaliselt kui ka summaliselt ülepaisutatud. Mõistlikuks tunnihinnaks peab kostja 120 eurot ning nõudekirja koostamise ajakulu on samuti põhjendamatu.
  85. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtueelselt õigusabi kasutamine on mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu. Seetõttu on ebaõige kostja järeldus, et hagejal ei olnud vajadust õigusabi järele.
  86. Kostja on märkinud, et tegemist on keskmisest kõrgema tunnihinna määraga (160 eurot, millele lisandub käibemaks). Kahjunõude kontekstis on seda võimalik redutseerida senises kohtupraktikas arvestatava mõistliku määrani (VÕS § 140).
  87. Kohus kostjaga ei nõustu, 160 eurot on advokaadi poolt osutatava õigusteenuse kohta mõistlik ja turutingimustega kooskõlas olev tunnitasu määr. Tunnitasu vähendamise eelduseid ei esine. Põhjendamatuks ei saa pidada ka ajakulu 3 tundi, kuivõrd nõudekirja koostamiseks on vajalik samuti tutvuda vaidluse asjaolude ja dokumentidega. Seega on hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue summas 480 eurot põhjendatud ja kohus rahuldab nõude. (IV)
  88. Hageja palub kahjult seadusjärgse viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole viivisenõudele, sh selle sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud.
  89. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  90. Kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude 5 857,28 euro (5 201,28 + 176 + 480) ulatuses. Hageja põhinõudelt summas 5 857,28 on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates hagi esitamisest 12.08.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.06.2023 järgnev. Perioodil 12.08.2022 kuni 31.12.2022 oli kostja viivituses 142 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 8% ning viivise summaks 182,30 eurot. Perioodil 01.01.2023 kuni 13.06.2023 oli kostja viivituses 164 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,5% ning viivise summaks 276,33 eurot. Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 458,63 eurot.
  91. Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 5 857,28 eurot alates 14.06.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. (V) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 93.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 12 2-22-11862

  1. Kohus rahuldas hagi 5 857,28 euro (5 201,28 + 176 + 480) ulatuses. Hageja nõudest 19 645,92 moodustab hagi rahuldamise ulatus ca 30%.
  2. Sellest tulenevalt jaotab kohus menetluskulud selliselt, et 30% menetluskuludest jääb kostja ja 70% menetluskuludest hageja kanda. Hageja menetluskulud 96.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 1 260 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. 97.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 30,91 tunni ulatuses tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 4 946,67 eurot. Hageja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
  2. Kostjal on vastuväide hageja esindaja näidatud tunnihinna suurusele, mis on 160 eurot + käibemaks. Kostja märgib, et Riigikohtu praktikas on peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot ning põhjendatud juhul 153 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja osundatud Riigikohtu praktika, kus põhjendatuks on peetud tunnihinda 120 eurot ja erandlikuks 153 eurot, pärineb aastates 2013-2015 ehk 8-10 aasta tagusest perioodist. Vastavas osas on Riigikohtu praktika vananenud, ühtlasi tuleb arvestada elukalliduse tõusuga niivõrd pika perioodi vältel. Seetõttu on kostja tuginemine niivõrd vanale Riigikohtu praktikale ühtlasi asjatundmatu. Riigikohus on näiteks 30.11.2022 lahendis tsiviilasjas 2-21-13599 pidanud põhjendatuks tunnihinnaks 180 eurot. 23.11.2022 lahendis tsiviilasjas 2-20-3869 on Riigikohus pidanud põhjendatud tunnihinnaks 160 eurot.
  3. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind ja maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.
  4. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 6 206,67 eurot (1 260 + 4 946,67) eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele 30% ehk 1 862 euro ulatuses. 4 344,67 euro ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud 102.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 60,67 tunni ulatuses tunnitasuga 120 (lisandub käibemaks) kokku summas 7 280 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
  2. Hageja on esitanud vastuväite kostjale osutatud õigusteenuse mahule, milleks on 60,67 tundi, märkides, et kostja esindaja toimingutele kulunud aeg on paisutatud.
  3. Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks, mitteadvokaadist esindaja puhul turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks. Kostjale osutatud õigusteenuse mahtu peab kohus ülepaisutatuks.
  4. Kostjale on seoses hagiga tutvumisega ja kostja vastuse koostamisega, sh tõendite kogumise aja analüüsiga osutatud perioodil 24.08.2022 kuni 12.09.2022 õigusteenust kokku 11,07 13 2-22-11862 tunni ulatuses. Arvestades kostja vastuse sisu, samuti vastusele lisatud tõendeid, peab kohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi, seega vähendab kohus esindaja kulusid 3,07 tunni võrra.
  5. Kostjale on seoses 10.11.2022 kohtuistungiks ettevalmistamisega ja istungil osalemisega, sh kliendiga nõupidamisetele osutatud perioodil 09.11.2022-10.11.2022 õigusteenust kokku 7,17 tunni ulatuses. Kohtuistung kestis 30 minutit, ettevalmistuse ajakuluks saab mõistlikult pidada 1 tund. Seega vähendab kohus esindaja kulusid 5,67 tunni võrra.
  6. Kostjale on seoses hageja 30.11.2022 seisukoha analüüsiga ja oma vastuse ehk 21.12.2022 seisukoha koostamisega osutatud perioodil 01.12.2022 – 21.12.2022 õigusteenust kokku 10,92 tunni ulatuses. Kohus peab dokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 9 tundi ja vähendab esindaja kulusid 1,92 tunni võrra.
  7. Kostjale on seoses hageja 01.11.2023 seisukoha analüüsiga ja oma 20.02.2023 menetlusdokumendi koostamisega osutatud perioodil 12.01.2023 kuni 20.02.2023 õigusteenust kokku 17,09 tunni ulatuses. Esiteks väärib märkimist, et 20.02.2023 menetlusdokumendi esitamist kohus ei nõudnud ega küsinud, kostja otsustas selle esitada 8 päeva enne kohtukõne kirjalike teeside tähtaega, esitades seejärel tähtaegselt ka teesid. Teiseks, arvestades dokumendi mahtu, sh varasemalt esitatud seisukohtade kordust, saab mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks pidada mitte rohkem kui 6 tundi. Seega vähendab kohus esindaja kulusid 11,09 tunni võrra.
  8. Kostjale on seoses kohtu menetluse uuendamise määrusega ja 14.04.2023 seisukoha koostamisega osutatud perioodil 24.03.2023 kuni 14.04.2023 õigusteenust kokku 2,5 tunni ulatuses. Arvestades kostja 14.04.2023 menetlusdokumendi lakoonilisust ja menetlusdokumendi sisulist pikkust, milleks on 1 lõik, saab koos kliendilt andmete täpsustamisega pidada mõistlikuks ajakuluks 0,5 tundi. Seega vähendab kohus esindaja kulusid 2 tunni võrra.
  9. Kostjale on seoses hageja 14.04.2023 menetlusdokumendiga ja kostja 28.04.2023 seisukoha koostamisega osutatud perioodil 17.04.2023 kuni 28.04.2023 õigusteenust kokku 6,75 tunni ulatuses. Mõistlikuks ajakuluks peab kohus 4,5 tundi ja vähendab esindaja kulusid 2,25 tunni võrra.
  10. Ülejäänud osas on kostjale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kokku vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 26 tunni (3,07 + 5,67+ 1,92 + 11,09 + 2 + 2,25). Kostja esindaja põhjendatud ajakuluks on 36,67 tundi ehk 4 400,40 eurot.
  11. Kostja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 4 400,40 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele 70% ulatuses ehk 3 080,28 euro ulatuses. 1 320,12 euro ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. Tasaarvestus 114.

§ 445

lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

  1. Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 1 862 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
  2. Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3 080,28 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
  3. Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded

§ 445lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas ulatuses summas 1 862 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 1 218,28 eurot menetluskulude hüvitist. 14 2-22-11862 118. Kostja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 119.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.