Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas N.S ´it süüdistatakse selles, et tema 10.05.2005.a umbes kella 13:20 ajal, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt piirdega ümbritsetud AS territooriumile, mis asub Tallinnas XXX ja AS territooriumil asuvasse pommivarjendisse. Seega pani N.S toime valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale ja hoonesse ebaseadusliku tungimise – omavolilise sissetungi, s.o.
Samuti süüdistatakse N.S ´it selles, et tema 24.05.2005.a lõunasel ajal, viibides Tallinnas XXXmaja hoovis, alkoholijoobe seisundis, pani toime AG tapmise ja nimelt: lõi tekkinud tüli käigus AG´t noaga kaela vasakpoolsesse piirkonda, tekitades AGle vastavalt ekspertiisiaktile nr 437 eluohtliku tervisekahjustuse, mis oli ka kannatanu surma põhjuseks – äge verekaotus rinnaaordi vigastusega rinnaõõnde tungivast torke-lõikehaavast kaelal vasemal. Kannatanu suri saadud vigastuse tagajärjel sündmuskohal. Seega pani N.S toime oma tahtliku tegevusega teise inimese tapmise, s.o.
Süüdistatav N.S end kannatanu AG tapmises süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et kannatanuga tutvus ta päeval šašlõkibaaris, kus kannatanul oli konflikt ühe teise seltskonnaga, tema aitas kaklust lahutada. Pärast seda kõik lahkusid baarist. Tema ühe tunnistajaga sõitis trammiga Telliskivi peatusesse, ta otsustas koju minna, kuid avastas, et tal ei ole korterivõtmeid. Hiljem kohtusid uuesti kannatanu ja tema sõbraga Angerja trammipeatuses, koos ostsid poest alkoholi ja läksid liivakasti äärele alkoholi tarbima. Liivakasti äärel kannatanu käitus agressiivselt, tahtis temaga kakelda, ründas teda, ta oli sunnitud kannatanu eemale lükkama. Mingil hetkel ta märkas, et kannatanu käes on mingi helkiv ese millega kannatanu vehkis ülesalla, tema lõi kahel korral kannatanule vastu kätt, mis peale kannatanu võttis kätega rinnust kinni. Ta kummardus kannatanu kohale ja nägi verd ning nuga, noa tõmbas ta kannatanu rinnust välja, ta oli juhtunust šokis ja lahkus sündmuskohalt, kuhu ta noa pani ei oska öelda. Süüdistatav N.S andis ütlusi, et kui omavoliline sissetung on kuritegu, siis ta tunnistab end selles süüdi ja seletas, et 10.05.2005.a. kohtus ta oma tuttava P B , P B oli kavas minna Volta piirkonda tööd otsima. P.B sisenes territooriumile võrkaias oleva augu kaudu, tema läks P B järele. P.B suundus suitsunurgas olevate inimeste juurde, tema jäi muruplatsile ootama. Seejärel P.B suundus pommivarjendisse, tema läks P.B järele, pommivarjendis peeti neid kinni. Kohus leiab, et süüdistatava N.S-i poolt toimepandu on kohtuistungil tõendamist leidnud alljärgnevalt: Episood 10.05.2005.a.
Kannatanu J-JJ ütlustega, et töötab AS , 10.05.2005.a. tuli tema juurde O M ja ütles, et nägi nende territooriumil inimesi, kes läksid pommivarjendisse, läksid koos OM pommivarjendi juurde ja kutsusid välja turvafirma patrulli. Turvafirma töötaja tõi ühe isiku pommivarjendist välja, siis avastasid, et võrkaed on katki lõigatud ja kutsusid välja politsei, kui nad ootasid politseid, siis turvafirma töötaja läks uuesti pommivarjendisse ja tõi sealt välja süüdistatava. Tunnistaja OM ütlustega, et süüdistatavaga puutus kokku 10.05.2005.a. AS territooriumil, kui süüdistatav oli AS riietusruumis ja soovis sealt väljuda, kuid tal ei olnud kaarti millega ust avada, ta lasi süüdistatava välja ja huvi pärast vaatas kuhu süüdistatav läheb, nägi, et süüdistatav suundub varjendisse, teavitas sellest ülemust, kes kutsus välja turvafirma patrulli, hiljem politsei. Samuti märkasid, et aeda oli lõigatud auk. Tunnistaja DP ütlustega, et 10.05.2005.a. töötas turvafirmas Falck, kui sai väljakutse AS , kuna nende territooriumil pidi olema kahtlased isikud. Kontrollisid pommivarjendit, millel oli lõhutud lukk, esialgus said pommivarjendist kätte ühe inimese, seejärel pommivarjendi tagaosast leidsid üles süüdistatava. Territooriumi võrkaial olid värsked lõike jäljed, kinnipeetud tunnistasid, et said sisse aiaaugust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega millest nähtub, et aadressil XXX Tallinn pommivarjendi välislukk on lõhutud, AS ut ümbritsevalt võrkaial on lõigatud 1 m auk / I kd tl 16-20/. Kinnipeetute üleandmise lehega, millest nähtub, et Tallinnas XXX AS territooriumil peeti kinni PB ja N.S. / I kd tl 21/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud
AS territoorium oli piiratud võrkaiaga, seega oli tegemist takistusega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud isikute sissetungi, territooriumile sisenemiseks oleks pidanud olema N.S valdaja luba, valdaja tahevastasust näitab asjaolu, et peale võõraste isikute märkamist, kutsuti kohale turvafirma patrull ja ka politsei. Subjektiivsest küljest eeldab anud koosseis tahtlust, süüteokoosseis on täidetud kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Episood 24.05.2005.a.
Kannatanu VR ütlustega, et AG on tema poeg, poeg lahkus kodust 24.05.2005.a. hommikul, poja surmast sai teada politseitöötajate käest. Tsiviilhagist loobub. Tunnistaja VK ütlustega, et süüdistatava N.S-iga tutvus mais 2005.a., mil tema, N.S, kannatanu ja veel üks mees, kelle nime ta ei mäleta, Angerja tänaval liivakasti juures tarvitasid alkoholi. Mingil hetkel süüdistatav N.S ja kannatanu tõusid püsti ja rääkisid midagi omavahel, mida nad rääkisid tema ei kuulnud, mingil hetkel märkas, et kannatanul on rinnal veri, istus liivakasti äärele ja kukkus pikali, süüdistatav lahkus sündmuskohalt, tema surus kannatanule särgi haava peale ja kutsus kiirabi. Tunnistaja ET ütlustega, et tema oli mais 2005.a. Angerja tänaval asuvas pargis ja istus pingil, eemal liivakasti juures oli neli meesterahvast, kes tarvitasid alkoholi, nägi kuidas süüdistatav ja üks teine noormees läksid kaklema, üks kaklejates istus liivakasti äärele, teine võttis oma jope ja suundus eemale, teised noormehed kutsusid kiirabi, kui kiirabi kohale jõudis oli kannatanu surnud, kõik toimus väga kiiresti. Tunnistaja JV ütlustega, et 24.05.2005.a. oli ta kodus ja töötas, aknast nägi, et liivkasti juures on noormeeste seltskond, kes tarvitab alkoholi. Mõne aja ärast vaadates aknast välja, nägi, et üks noormeestest lamab liivakastis, teine noormees kummardus tema kohale ja soris taskutes, seejärel võttis teksajaki ja lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja AJ ütlustega, et AG oli tema sõber, süüdistatavaga kohtus 24.05.2005.a. šašlõkibaaris. Hiljem tarvitasid nad alkoholi Koplis lastemänguväljakul asuvas liivakastis. Tema oli purjus ja tukastas, kui kuulis naisterahva karjet ja nägi, et A.G jookseb rinnust verd ja N.S jooksis kiiresti minema. Mingit agressiivsust ta kannatanu poolt ei märganud. Ekspert AV ütlustega, et ta jääb oma ekspertiisiaktides toodud arvamuste juurde ja selgitas, et arvestades haavakanali suunda ei ole võimalik, et kannatanu oleks ennast ise vigastanud N.S-i poolt kirjeldatud viisil, kõige tõenäolisem on situatsioon kus lööja seisab kannatanu poole küljega ja lõi ülevalt alla, seejuures tõmmates noa koheselt välja. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fototabelitega / II kd tl 2-9/ Isiku äratundmiseks esitamise protokolliga, milles AJ tunneb N.S ära isiku, kellega tutvus 24.05.2005.a. šašlõkibaaris, pärast kontakti N.S-iga kannatanu suri ja N.S põgenes sündmuskohalt / II kd tl70-74/ Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 437, milles ekspert on anud arvamuse, et kannatanu AG surma põhjuseks oli äge verekaotus rinnaaordi vigastusega rinnaõõnde tungivast torkelõikehaavast kaelal vasemal, haavakanali suunaga vasemalt paremale alla. Arvestades haava iseloomu võib arvata, et ta on tekkinud löögist terariistaga, näiteks noaga, millel on ühepoolne teritus. Nahamarrastus otsmikul on tekkinud tömbi vägivallaga lühemat aega enne surma tõenäoliselt kukkumisel vastu kõva tömpi eset surma saabumise ajal ja elavatel isikutel ei ole eluohtlik. Arvestades eelandmeid ja laiba surmajärgseid muutusi surm võis saabuda 24.05.2005.a. Arvestades tervisekahjustuse iseloomus – tähtsa veresoone aordi vigastust, surm võis saabuda lühema aja jooksul peale tervisekahjustuse tekitamist, mida võib arvestada minutites. / II kd tl 20-29/. Surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi aktiga nr 43 on ekspert andud arvamuse, et võttes arvesse AG surma põhjuseks olnud torke-lõikehaava paiknemist ja iseloomus on alust arvata, et see vigastus on tekitatud löögist torke-lõikevahendiga ( näiteks noaga) suunaga eest ülevalt vasakult taha alla paremale, kusjuures torke-lõikevahendi lõikeserv löömise hetkel suunatud paremale alla ja seljaosa vasakule ( välimisele) üles, torke-lõikevahendi haavast eemaldamisel on tekkinul lõikeserva toimel veel täiendav vigastus – 1,5 cm pikkune osaliselt nahka läbistav üles veidi vasakule suunaline lisalõige haava keskse nurga läheduses ülaserval. Niisuguse lokalisatsiooni ja morfoloogiliste iseärasustega torke-lõikevigastuse tekitamine rüseluse kannatanu enese vasakus käes paiknenud torke-lõikevahendiga on ebatõenäoline. / II kd tl 33-34/. Surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi aktiga nr 9, milles ekspert on andnud arvamuse, et võttes arvesse AG laibal vasakul kaela piirkonnas paikneva torke-lõikevigastuse lokalisatsiooni ja morfoloogiliste iseärasusi, arvan, et niisuguse vigastuste tekitamine rüseluse käigus kannatanu enese (paremas või vasakus) käes paiknenud torke-lõikevahendiga on ebatõenäoline. / II kd tl 167-168/. Tunnistajad VF ja SR on andud kohtueelsel uurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi, seega on need kohtukõlbmatud tõendid ja kohus jätab need kõrvale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ja eksperdi ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud
N.S eitamata, et surma löögi sai kannatanu temaga kontaktis olles, seletades, et see juhtus ajal, kui ta blokeeriva löögiga üritas eemale lüüa nuga, mis oli kannatanu käes, viidates seejuures hädakaitsele. Et kannatanu lähedal oli N.S on kinnitanud ka tunnistajad V.K ja A.J , kes ise otseselt löömist ei näinud, kuid mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et peale seda kui kannatanu kukkus, lahkus N.S sündmuskohalt. Samuti on kinnitanud tunnistajad E.T ja J.V , kes jälgisid toimunut eemalt, et peale juhtunut süüdistatav võttis oma riided ja lahkus sündmuskohalt. Ekspert jäi kohtuistungil oma ekspertiisiaktides toodud seisukoha juurde ning kinnitas, et süüdistatava N.S-i poolt kirjeldatud olukord noa liikumissuuna kohta ei haaku lahkamise objektiivsete tulemustega ning ei ole tõenäoline, seletades, et kõige tõenäolisem on situatsioon kus lööja seisab kannatanu poole küljega ja lõi ülevalt alla, seejuures tõmmates noa koheselt välja, tekitades sellega lisavigastuse, seega hinnates tõendeid kogumis saab teha ühese järelduse, et kannatanu A.G surmava vigastuse põhjustajaks sai üksnes olla N.S. Kohus leiab, et löömisel noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mis tahes tagajärje sh kannatanu surma saabumist, ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. / RKKK 3-1-1-84-09; 3-1-1102-06/. N.S-i käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ekspert on korduvalt oma arvamustes väljendanud seisukohta, et arvestades torke-lõikevigastuse lokalisatsiooni ja morfoloogiliste iseärasusi, N.S-i poolt kirjeldatud vigastuste tekitamine rüseluse käigus kannatanu enese paremas või vasakus käes paiknenud torke-lõikevahendiga on ebatõenäoline. Tunnistajad V.K ja A.J on andud ütlusi, et mingit agressiivsust nad kannatanu poolt ei märganud, seega ei ole M.Sarafonovi poolt tegu hädakaitsega või sell piiride ületamisega. N.S on süüvõimeline, seega puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus N.S-i isikut isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning leiab, et ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 311; § 313; kohus otsustas Tunnistada süüdi N.S
lg 1 järgi ja vangistusega 1 kuu,
järgi ja karistada vangistusega 8 aastat.
lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks lugeda N.S-ile 8 aastat vangistust. Vastavalt
lg 1 eelvangistuses viibitud aeg arvata N.S karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 20. juuli 2005.a Välja mõista N.S-ilt 9000 krooni sundraha, ekspertiisitasu 10680 krooni ja kaitsjatasu summas 27990.80 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. XXX EÜP või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.