← Eesti

1-18-2429/14

Obsah (6)§ 238§ 326§ 175§ 180§ 185§ 337

1-18-2429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-2429 Kohtukoosseis Meelika Aava, Andres Parmas, Urmas Reinola Apelleeritud k

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust alates kinnipidamisest

  1. märtsil
  2. Z.Z mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani taas Tallinna XXX kauplusest toime ühe viskipudeli varguse 35,99 euro suuruses summas. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.
  3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Z.Z ja kaitsja advokaat Merike Allikmäe. 3.1 Z.Z vaidlustab kohtuotsuse üksnes mõistetud karistuse osas, taotledes selle asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt ta väga kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Tunnistab, et on varem korduvalt vargusi toime pannud, kuid on kõik nende eest mõistetud karistused ära kandnud. Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi. Varastatu väärtus on väike. Ta on küll invaliidsuspensionär, kuid see asjaolu ei takista teda töötamast. Lubab minna alkoholismivastasele ravile, sest tarvitab vahel liigselt alkoholi. 3.2 Kaitsja taotleb Z.Z-ile mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja apellatsiooni motiivid kattuvad valdavas osas süüdistatava apellatsiooniga. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et Z.Z-ile mõistetud karistus ei vasta süüdlase isikule ega kuriteo raskusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu

§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo 2

(4)kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Asjaolusid, et kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu väärtus on väike ja varaline kahju puudub, on maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud. Samuti on maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Juba ainuüksi seetõttu ei ole võimalik Z.Z-ile mõistetud karistuse tähtaega vähendada ega asendada seda üldkasuliku tööga. Süüdlast on juba varem vabastatud vangistuse kandmiselt ja asendatud see üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele aga Z.Z üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja pani toime uue kuriteo. Z.Z-i isik näitab, et vaatamata varasematele karistustele ei ole ta asunud seadusekuulekalt elama. Z.Z-ile mõistetud vangistus jäeti üldkasuliku tööga asendamata mitte tema invaliidsuse, vaid sellise karistusliigi perspektiivituse tõttu. Seega puudub süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidel ilmselge edulootus. 5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava ning kaitsja apellatsioonid rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja advokaat M. Allikmäe esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 30 eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 1 pooltunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 25 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohtukoosseis ei vaidlusta ka kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt. 3

(4)6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et Z.Z-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.