4-22-164 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-22-164 (270021001481) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuis

) §-de 201 lg 2 ja 207 lg 1 järgi. Kohtumenetluse pooled: Menetlusalune isik V.T , isikukood XXX; elukoht: xxxxxxx txx xxxxx xxxxxx alev, xxxxxx vald, xxxxxx maakond; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ xxxxxxxxx; varem karistatud väärtegude eest neljal korral. Menetlusaluse isiku esindaja Indrek Repnau Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Piret Pesti. Kohtuistungi toimumise aeg 2. veebruar 2022.a RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p-st 1, §-st 111 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.T väärteo toimepanemises

§-de 201 lg 2 ja 207 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

1. KarS § 69 lg 1 alusel asendada arest 10 (kümne) tunni üldkasuliku tööga.
2. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse lõpposa teha V.T-le ja tema esindajale teatavaks e-posti kaudu, edastada Politsei- ja Piirivalveametile ja süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine:
3. veebruar 2022.a. 1

§ 90

lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja

§ 73

lg 2 nõuet ning pani toime

§ 201lg 2 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärteod.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

1. V.T selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast süüdi, kuid ei teinud seda tahtlikult. Ta oli otsuse edasi kaevanud ning ei olnud teadlik, et sõita ei tohi. Seda, et ülevaatus on tegemata, ta samuti ei teadnud. V.T nõustus üldkasulikku tööd tegema.
2. Menetlusaluse isiku esindaja hinnangul on tõendite kohaselt V.T tema etteheidetud teod toime pannud. Kuid V.T püüdis kassatsiooni esitada, aga saatis selle valele aadressile. Kaitsja palub kaaluda menetluse lõpetamise ja trahvi määramise võimalusi. Aresti määramise korral palub kaitsja määrata arest alla sanktsiooni keskmist ja asendada see üldkasuliku tööga.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on

§ 201

lg 2 ja § 207 lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud teadlikult ja teda karistamata jätta ei saa. See, et ta ise on püüdnud kusagile saata mingisugust kirjatükki on suur hooletus, sest ta ei pidanud vajalikuks korralikult isegi kohtuotsust läbi lugeda. Rahatrahvi ei saa määrata, sest neli eelmist rahatrahvi on tasumata. Kohtuväline menetleja taotleb karistuseks viisteist päeva aresti ning ta ei ole vastu aresti asendamisele üldkasuliku tööga. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

1. Kohus, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid ja kuulanud ära menetlusaluse isiku, leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täies mahus tõendamist leidnud.
2. Tunnistaja MH, kes teostas 18.12.2021.a Kohila alevis liiklusjärelvalvet selgitas järgmist. Politseisõidukile sõitis vastu halli värvi Opel Vectra, autol puudus kehtiv tehnoülevaatus ning tunnistaja otsustas sellele juhi tähelepanu pöörata. Andsid vilkuriga peatumismärguande, juht jäi seisma. Andmebaasist selgus, et sõiduki juhil oli juhtimisõigus peatatud. Sõiduki juht ütles, et ta kaebas otsuse edasi ja ei teadnud, et ei tohi sõidukit juhtida. Oma sõnade kinnituseks ta mingit dokumenti ei esitanud. Tunnistaja palus juhtimiskeskusel kontrollida, kas sõiduki juhil on juhtimisõigus, sealt vastati, et isik ei tohi sõidukit juhtida. 2

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.T-lt juhtimisõigus ära võetud /tl 6/. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 24.08.2021.a otsusega karistati teda

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 920 eurot,

§ 224lg 3 p 2 alusel määrati lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Pärnu Maakohtu 28.oktoobri 2021.a otsusega jäeti V.T kaebus Rapla politseijaoskonna eelnimetatud otsusele rahuldamata, kohtuotsus jõustus 14. detsembril 2021.a. /tl 8/. Seega rikkus V.T

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, kui juhtis 18.12.2021.a mootorsõidukit Opel Vectra 689TLT vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

1. Pärnu Maakohtu 28.10.2021.a otsus anti V.T-le samal päeval kätte allkirja vastu. V.T teavitas 01.11.2021.a Pärnu Maakohut kassatsiooni esitamise soovist, Pärnu Maakohtu tervikotsus oli menetlusosalistele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. 2021.a ning see saadeti samal päeval ka e-postiga V.T-le. Kohtuotsuses on sõnaselgelt kirjas, et kassatsioonkaebuse võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V.T advokaadist kaitsja Riigikohtule kassatsioonkaebust ei esitanud jakohtuotsus jõustus
4. 12.2021.a.
5. V.T ja tema esindaja selgitasid kohtuistungil, et V.T esitas ise Riigikohtule kassatsiooni, kuid saatis selle eksikombel valele meiliaadressile. Eeltoodu tõendamiseks esitas kaitsja kohtule väljatrüki V.T meilikontolt, millest nähtub, et meiliaadressilt xxxxxxxxxxxxxxxx on 26.11.2021.a meiliaadressile riigikohus@kantselei.ee saadetud kassatsioon, mille V.T on koostanud 01.11.2021.a ning mis on samasisuline samal päeval Pärnu Maakohtule edastatud teatega. /tl 23-25/. Kohus juhib tähelepanu sellele, et e-kirja saatmisel meiliaadressile, mida ei ole, saab saatja automaatselt vastuse: „kohaletoimetamine nendele adressaatidele või rühmadele nurjus.“
6. V.T on täisealine ja süüvõimeline isik ning ta sai kohtuotsust lugedes aru selle vaidlustamise korrast. Eelnevat kinnitab asjaolu, et ta teavitas kohut tähtaegselt kassatsiooni esitamise soovist. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et V.T saatis enda poolt kostatud koostatud nn kassatsiooni valele meiliaadressile aga seda, et tal puudus soov otsust vaidlustada ning tema käitumine oli ajendatud soovist õigustada ja vabandada oma käitumist, juhuks, kui ta peaks juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtides politseile vahele jääma.
7. Seega on V.T ütlused, selle kohta, et ta ei olnud 18.12.2021.a mootorsõidukit juhtides teadlik, et tal juhtimisõigus puudus, paljasõnalised, ennastõigustavad ning ajendatud soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest. V.T teadis, et Pärnu Maakohtu otsus on jõustunud, seega pani ta temale süüksarvatud väärteo toime tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.
8. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et V.T rikkus

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 3

§ 73

lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudus sõidukil Opel Vectra reg. nr 689TLT kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 30.11.2021. / tl 7 pöördel /

§ 73

lg 7 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et V.T oleks 18.12.2021.a kell 15.54 juhtinud mootorsõidukit sooviga viia see lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. 15. V.T , asudes mootorsõidukit juhtima, pidi veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli

§ 73nõuete kohaselt.

Juht on

§ 33

lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles.

§ 33

lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui kaasliiklejatele. V.T , juhtides mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, rikkus juhi üldkohustusi. Seega pani V.T süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. 16. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 73

lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. KARISTUSE MÕISTMINE 17.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. V.T pani temale süüksarvatud väärteod toime ühe teoga, seega tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 63 lg-st 1 ning mõista temale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb karistus mõista

§ 201lg 2 järgi. 18. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. 19. Karistusregistri andmetest /tl 8/ nähtub, et V.T on neli kehtivat väärteokaristust, teda karistatud rahatrahvidega, kõik rahatrahvid on tasumata. Kolmel korral on teda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning ta on 4

§-de 201 lg 2 ja 207 lg 1 järgi ja mõistab temale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kümme päeva aresti Kohtulikul arutamisel taotles menetlusalune isiku kaitsja aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik oli nõus üldkasulikku tööd tegema. Kohus peab aresti asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks ning leiab, et üldkasuliku tööga on võimalik karistuse eesmärke saavutada. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5