← Eesti

4-22-164/24

Obsah (6)§ 90§ 73§ 201§ 224§ 33§ 207

4-22-164 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-164 Kohtukoosseis Inna Ombler, O

) §-de 201 lg 2 ja 207 lg 1 järgi. Vaidlustatud lahend Pärnu Maakohtu

  1. veebruari 2022 otsus Apellant menetlusaluse isiku B.N-i (B.N); isikukood XXX; elukoht: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: X; varem karistatud väärtegude eest neljal korral; kaitsja Indrek Repnau RESOLUTSIOON
  2. Jätta Pärnu Maakohtu
  3. veebruari 2022 otsus väärteoasjas nr 4-22-164 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
  4. Jätta rahuldamata taotlus B.N-ile kaitsjatasu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 18.12.2021 koostati Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonnas väärteoprotokoll selles, et 18.12.2021 kell 15.54 Rapla maakonnas Kohila vallas Põllu tänaval liikus Kohila–Kiisa tee suunas mootorsõiduk Opel Vectra (reg nr XXXXXX), mida juhtis B.N , kellelt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Mootorsõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse viimane päev oli 30.11.2021). Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu ja

§ 73

lg-s 2 toodud nõuet ning pani toime

§ 201lg-s 2 ja § 207 lg-s 1 sätestatud väärteod. Maakohtu otsus 1

(8)4-22-164 2. Pärnu Maakohus tunnistas 09.02.2022 otsusega B.N-i süüdi

§ 201

lg 2 ja § 207 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kümme päeva aresti. 3. Kohus, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid ja kuulanud ära menetlusaluse isiku, leidis, et tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku väärtegude toimepanemine.

§ 201

lg 1 p-s 1 ja § 207 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise luges maakohus tõendatuks tunnistaja X ütlustega, kes tegi 18.12.2021 Kohila alevis liiklusjärelvalvet. X ütlustest nähtub, et politseisõidukile sõitis vastu halli värvi Opel Vectra, autol puudus kehtiv tehnoülevaatus ning tunnistaja otsustas sellele juhi tähelepanu pöörata. Juhile anti vilkuriga peatumismärguanne, mille peale jäi juht seisma. Andmebaasist selgus, et sõiduki juhil oli juhtimisõigus peatatud. Sõiduki juht ütles, et ta kaebas otsuse edasi ja ei teadnud, et ei tohi sõidukit juhtida. Oma sõnade kinnituseks ta mingit dokumenti ei esitanud. Tunnistaja palus juhtimiskeskusel kontrollida, kas sõiduki juhil on juhtimisõigus. Juhtimiskeskusest vastati talle, et isik ei tohi sõidukit juhtida. Tehnoülevaatuse kohta ütles sõiduki juht, et ta ei pannud seda tähele. Tunnistaja selgitas, et kui tehnoülevaatus on kuu või poolteist üle läinud, annavad politseinikud juhile võimaluse oma viga parandada ning isikut kohe karistama ei hakata. Tunnistaja selgitas sõiduki juhile, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja koostas väärteoprotokolli (tl 28-29). 4. Maakohus märkis, et

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.N-ilt juhtimisõigus ära võetud (tl 6). Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna (edaspidi PPA) 24.08.2021 otsusega karistati teda

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo eest rahatrahviga 920 eurot.

§ 224

lg 3 p 2 alusel määrati B.N-ile lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Pärnu Maakohtu 28.10.2021 otsusega jäeti B.N-i kaebus PPA eelnimetatud otsusele rahuldamata, kohtuotsus jõustus 14.12.2021 (tl 8). Seega rikkus B.N

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, kui juhtis 18.12.2021 mootorsõidukit Opel Vectra vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

  1. Maakohus tõi välja, et Pärnu Maakohtu 28.10.2021 otsus anti B.N-ile samal päeval kätte allkirja vastu. B.N teavitas 01.11.2021 Pärnu Maakohut kassatsiooni esitamise soovist. Pärnu Maakohtu tervikotsus oli menetlusosalistele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12.11.2021 ning see saadeti samal päeval B.N-ile ka e-postiga. Kohtuotsuses on sõnaselgelt kirjas, et kassatsioonkaebuse võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. B.N-i advokaadist kaitsja Riigikohtule kassatsioonkaebust ei esitanud ja kohtuotsus jõustus 14.12.
  3. B.N ja kaitsja selgitasid kohtuistungil, et B.N esitas ise Riigikohtule kassatsiooni, kuid saatis selle eksikombel valele e-postiaadressile. Eeltoodu tõendamiseks esitas kaitsja kohtule väljatrüki B.N-i e-posti kontolt, millest nähtub, et e-postiaadressilt XXX on 26.11.2021 e-postiaadressile riigikohus@kantselei.ee saadetud kassatsioon, mille B.N on koostanud 01.11.2021 ning mis on samasisuline samal päeval Pärnu Maakohtule edastatud teatega (tl 23-25). Kohus juhtis tähelepanu sellele, et e-kirja saatmisel epostiadressile, mida ei ole olemas, saab saatja automaatselt vastuse: „kohaletoimetamine nendele adressaatidele või rühmadele nurjus.“ B.N on täisealine ja süüvõimeline isik ning ta sai kohtuotsust lugedes aru selle vaidlustamise korrast. Eelnevat kinnitab asjaolu, et ta teavitas kohut tähtaegselt kassatsiooni esitamise soovist. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et B.N saatis enda koostatud kassatsiooni valele e-postiaadressile aga seda, et tal puudus soov otsust vaidlustada ning tema käitumine oli ajendatud soovist õigustada ja vabandada oma 2

(8)4-22-164 käitumist, juhuks, kui ta peaks juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtides politseile vahele jääma.
  1. Seega on B.N-i ütlused, selle kohta, et ta ei olnud 18.12.2021 mootorsõidukit juhtides teadlik, et tal juhtimisõigus puudus, paljasõnalised, ennastõigustavad ning ajendatud soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest. B.N teadis, et Pärnu Maakohtu otsus on jõustunud, seega pani ta temale süüksarvatud väärteo toime tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.
  2. Vastavalt

§ 73

lg-le 2 peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudus kõnealusel sõidukil Opel Vectra kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 30.11.2021 (tl 7 pö).

§ 73

lg 7 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et B.N oleks 18.12.2021 kell 15.54 juhtinud mootorsõidukit eesmärgiga viia see lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. 9. B.N, asudes mootorsõidukit juhtima, pidi veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli

§ 73nõuete kohaselt.

Juht on

§ 33

lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles.

§ 33

lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui ka kaasliiklejatele. B.N, juhtides mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, rikkus juhi üldkohustusi. Seega pani B.N süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. 10. Maakohus märkis, et

§ 201

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 207

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. B.N pani temale süüksarvatud väärteod toime ühe teoga, seega tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 63 lg-st 1 ning mõista temale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb karistus mõista

§ 201lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel lähtus kohus Kar

S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Karistusregistri andmetest (tl 8) nähtub, et B.N on neli kehtivat väärteokaristust: teda on karistatud rahatrahvidega, kuid kõik rahatrahvid on tasumata. Kolmel korral on teda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui tulemuseta jäänud karistusliik, ennast ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada raskemat karistust, s.o aresti, mis mõjutaks teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse 3

(8)4-22-164 mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmiseks.
  1. Kohtulikul arutamisel taotles menetlusaluse isiku kaitsja aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik oli nõus üldkasulikku tööd tegema. Kohus pidas aresti asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks ning leidis, et üldkasuliku tööga on võimalik karistuse eesmärke saavutada. Maakohus asendas B.N-ile määratud karistuse 10 päeva aresti 10 päeva üldkasuliku tööga. Apellatsioonkaebus
  2. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse menetlusaluse isiku B.N-i kaitsja Indrek Repnau. Kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu 09.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 4-22-164 täies ulatuses tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada B.N-i suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja B.N-ile määratud karistuse vähendamist või Pärnu Maakohtu 09.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 4-22-164 täies ulatuses tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  3. Kaitsja märgib, et B.N-ile koostati 18.12.2021 väärteoprotokoll nr AB1598145, milles sisalduva väärteoetteheite kohaselt juhtis B.N mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud, rikkudes seega

§ 90

lg 1 p 1 ja pannes toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

14.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse

§ 201

lg 1 sätestatud teo toimepanemise isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et B.N on 01.11.2021 esitanud väärteoasjas nr 4-21-3604 kassatsioonikaebuse (väljavõte e-toimikust). Samuti on ta soovinud saata kassatsiooni 26.11.2021 Riigikohtule, kuid on märkinud saaja e-postiaadressi valesti. Kohus on registreerinud e-toimikusse B.N-i menetlusdokumendi pealkirjaga kassatsioonikaebus. Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud täitmata VTMS-st tuleneva selgitamiskohustuse. Kohus ei selgitanud B.N-ile, et tegemist ei ole kassatsiooniga, ega ka seda, et tal tuleb soovi korral esitada korrektne kassatsioon advokaadi vahendusel. Samuti ei saadetud B.N-ile teadet otsuse jõustumise kohta väärteoasjas nr 4-21-3604. B.N juhtis 18.12.2021 sõidukit, kuna ta ei olnud teadlik asjaolust, et kohtuotsus väärteoasjas nr 4-21-3604 on jõustunud. Seega ei ole B.N väärtegu toime pannud tahtlikult. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et B.N-i suhtes alustatud väärteomenetlus

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on võimalik lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. 16. Lisaks heideti eelnimetatud väärteoprotokollis B.N-ile ette

§ 73

lg 2 rikkumist ning seetõttu

§ 207

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, kuivõrd tema juhitud sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. E-toimikus kaitsjale nähtavaks tehtud väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millist sõidukit (sõiduki marki ega registreerimisnumbrit protokollis kajastatud ei ole) B.N juhtis. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib 03.03.2015 lahendi 3-1-1-5-15 p-s 6 (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud p 5) järgmist: „VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus. 4

(8)4-22-164 Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9).“ 17. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud politseiametnik kinnitas, et politsei tavapärase praktika kohaselt ei karistata isikuid

§ 207

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajast on möödas kuni kaks kuud. B.N-i juhitud sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus kuni 30.11.

  1. Seega oli üle tähtaja 18 päeva. Uuesti on tehnoülevaatus tehtud 28.12.
  2. Seega on tehnoülevaatus sõidukile tehtud perioodi jooksul, millal politsei väljakujunenud menetluspraktika kohaselt isikutele karistust ei mõista.
  3. Eeltoodust lähtudes leiab apellant, et B.N-i suhtes alustatud väärteomenetlus

§ 207

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on võimalik lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et B.N-i on vajalik karistada ettevaatamatusest toime pandud väärtegude eest, palub apellant vähendada mõistetud karistust.

  1. VTMS § 105 lg 1 kohaselt koostatakse kohtuistungi protokoll, kui kohtuistungil kuulatakse üle tunnistajat või eksperti või kui seda nõuab kohtumenetluse pool. Kui kohtuistungi protokolli ei koostata, peavad kohtumenetluse poolte taotlused sisalduma kohtuotsuses. Kõnealuse väärteoasja arutamisel kohtuistungil kuulati üle tunnistaja. Kaitsjale ja menetlusalusele isikule ei ole e-toimikus kohtuistungi protokolli nähtavaks tehtud. Seega ei ole teada, kas kohus on protokolli koostanud ja allkirjastanud VTMS § 105 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. VTMS § 150 lg 1 p 10 sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena kohtuistungi protokolli puudumise. Ühtlasi toob viidatud rikkumine VTMS § 152 kohaselt vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ning saatmise maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  2. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia 11.03.2022 kohtuvälisele menetlejale, et selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja ei ole kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Asja arutamist kohtuistungil ei ole taotlenud ka menetlusalune isik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. 22.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse

§ 201

lg 1 sätestatud teo toimepanemise isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. B.N-ile heidetakse ette

§ 201

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Samuti

§ 207lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist, mis seisnes tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki 5

(8)4-22-164 juhtimises. Väärteoasjas on vaidlusesemeks kujunenud küsimus, kas B.N pidi teadma, et tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus 18.12.2021, mil ta pani väärteoprotokolli kohaselt toime väärteo. Samas ka küsimus, kas B.N-i juhitud sõiduki viimasest tehnoülevaatusest oli möödunud sedavõrd palju aega, et isikut tulnuks karistada

§ 207lg-s 1 nimetatud väärteo toimepanemise eest.

  1. B.N-i kaitsja leiab, et on tõendatud, et B.N on esitanud kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Samuti, et kohus on jätnud täitmata VTMS-st tuleneva selgitamiskohustuse. Ringkonnakohus kaitsja väidetega ei nõustu. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et Pärnu Maakohtu 28.10.2021 otsuse väärteoasjas nr 4-21-3604 edasikaebamise korras on kirjas järgmine: „Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  2. novembril 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.“ B.N on esitanud Pärnu Maakohtule 01.11.2021 kassatsiooniteate pealkirjaga „Kassatsioonkaebus“, milles ta märgib, et soovib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Kaitsja heidab kohtule ette selgituskohustuse rikkumist ning asjaolu, et kassatsiooniteade on e-toimikusse registreeritud pealkirjaga „Kassatsioonkaebus“. See väide aga ei vasta tõele, kuivõrd Kohtute infosüsteemi andmetel on dokument registreeritud pealkirjaga „Kassatsiooniteade“ ning selle dokumendi nimetuse alt on nähtav B.N-i esitatud kassatsiooniteade dokumendi pealkirjaga „Kassatsioonkaebus“. Kohus on registreerinud dokumendi „Kassatsiooniteate“ nime all, kuid on üles laadinud isiku enda edastatud dokumendi selliselt nagu isik on selle pealkirjastanud. Kohtul ei ole õigust muuta menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Seega on kaitsja vastav etteheide ainetu. Kuivõrd isik on kohtuotsuse vaidlustamisviitest õigesti aru saanud, et Pärnu Maakohtule tuleb esitada kassatsiooniteade ning on seda ka korrektselt teinud, ei ole eluliselt usutav see, et isik ei saanud aru, et kassatsioonkaebus tuleb tal esitada Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel. Teisalt soostub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et e-kirja saatmisel ebaõigele e-postiaadressile, pidi menetlusalusele isikule tulema teade dokumendi saatmise ebaõnnestumisest. Järelikult peab paika maakohtu veendumus, et B.N-i enda poolt koostatud kassatsiooni saatmine ebakorrektsele e-postiaadressile näitas tahet tegelikult otsust mitte vaidlustada. Teisisõnu oli tema käitumine ajendatud soovist õigustada ja vabandada oma käitumist, juhuks, kui politsei tabab ta juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimiselt.
  3. Vastuseks kaitsja väitele, et B.N ei saanudki teada, et tal puudub juhtimisõigus, kuna kohus ei saatnud talle teadet kohtuotsuse jõustumise kohta, märgib kohtukolleegium, et läbi E-toimiku süsteemi tuleb isikule teade edasikaebuse esitamise viimase tähtaja kohta, peale mida vastav kohtulahend jõustub. B.N-i esmane kontakt Kohtute infosüsteemi kohaselt on e-postiaadress XXX. Samalt e-postiaadressilt on isik saatnud kohtule ka menetlusdokumente. Järelikult on B.N e-posti kasutaja ning pidi saama ka vastava teavituse kohtuotsuse viimase vaidlustamise tähtpäeva kohta (peale mida on ilmne, et kohtuotsust enam edasi kaevata ei saa ning see jõustub). Eeltoodust tulenevalt on väär heita kohtule ette, et kohus ei ole isikule eraldi saatnud teadet kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida sedagi, et menetlusosaline peab olema ise aktiivne välja selgitamaks, mis on saanud temaga seotud kohtuasjast. Seda enam, kui sellest kohtulahendist sõltub keeld midagi teha, s.o arutataval juhul mootorsõidukit juhtida. Seega on tegemist otsitud õigustusega B.N-i käitumisele ning maakohus on õigesti lugenud väärteo tahtlikult toime panduks. 6

(8)4-22-164
  1. Viidates Riigikohtu lahenditele, leiab kaitsja apellatsioonis, et E-toimikus kaitsjale nähtavaks tehtud väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millist sõidukit B.N juhtis (sõiduki marki ega registreerimisnumbrit protokollis kajastatud ei ole). Seetõttu on kaitsja arvates rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Ringkonnakohus selgitab, et väärteoasja toimikust nähtub väärteoprotokoll nr AB 1598145 (tl 5), milles on kirjas sõiduki andmed, mida B.N juhtis. Nimelt oli väärteoprotokolli kohaselt tegemist sõidukiga Opel Vectra registreerimisnumbriga XXXXXX. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik sedastada mistahes VTMS sätte rikkumist. VTMS § 114 lg 5 kohaselt asub väärteotoimik kaebuse esitamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Samuti näeb VTMS § 138 lg 2 ette, et kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus kuni toimiku saatmiseni ringkonnakohtule, teha sellest väljakirjutusi ning taotleda toimiku materjalidest koopiate tegemist tasu eest. VTMS § 159 sätestab, et kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus või ringkonnakohtus kuni toimiku saatmiseni Riigikohtule. Kui menetlusalusel isikul ja kaitsjal tekib kahtlus, kas kohtutoimikus olevas väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud, on neil õigus vastavalt eeltoodule, tutvuda väärteotoimikuga nii kohtuvälise menetleja juures kui ka maakohtus ja ringkonnakohtus.
  2. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et B.N oleks 18.12.2021 kell 15.54 juhtinud mootorsõidukit eesmärgiga viia see lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Õige on seegi, et B.N , asudes mootorsõidukit juhtima, pidi veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli

§ 73nõuete kohaselt.

Juht on

§ 33

lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles.

§ 33

lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui ka kaasliiklejatele. B.N , juhtides mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, rikkus juhi üldkohustusi. Seega pani B.N süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest. Maakohus ei tuvastanud tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohaga. 27. Nagu maakohus juba märkis, tuleb karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel sellega, et B.N on neli kehtivat väärteokaristust: teda on karistatud rahatrahvidega, kuid kõik rahatrahvid on tasumata. Kolmel korral on teda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Maakohus on põhjendanud, miks ta leidis, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmiseks. Maakohtu eelnimetatud järeldused on asjakohased. Maakohus on üksikkarituste mõistmisel arvestanud isiku süü suurusega, süütegude korduvusega, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades maakohtu otsus väljatoodud 7

(8)4-22-164 asjaolusid leiab ringkonnakohus, et B.N-ile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka karistust puudutavas osas.
  1. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seda on kaitsja ka apellatsioonkaebuses taotlenud. Riigikohus on leidnud, et KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo väärteoasjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15-16). Nagu ringkonnakohus määruse p-s 27 juba välja tõi, on maakohus karistuse mõistmisel hinnanud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid aspekte ning arvestades maakohtu poolt tuvastatut (muu hulgas isiku korduvat karistatust liiklussüütegude eest ja ka asjaolu, et isik ei ole asunud tasuma varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahve), ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et arutatavas asjas oleks alust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel.
  2. Apellatsioonkaebuses on ette heidetud ka arutatavas väärteoasjas kohtuistungi protokolli puudumist. Ringkonnakohus on kontrollinud Pärnu Maakohtu 02.02.2022 istungi protokolli olemasolu Kohtute infosüsteemist. Samuti on eelnimetatud kohtuistungi protokoll olemas toimikus (tl 27-31). Kohtute infosüsteemi andmetel on kohtuistungi protokoll tehtud kaitsjale ja menetlusalusele isikule nähtavaks 13.04.
  3. Olenemata sellest, et kuni 13.04.2022 ei olnud kohtuistungi protokoll kaitsjale ja menetlusalusele isikule elektrooniliselt kättesaadav, leiab kohtukolleegium, et seda ei saa pidada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuivõrd tegemist ei ole olukorraga, kus kohtuistungi protokoll oleks puudunud. Nagu ringkonnakohus ka määruse p-s 25 selgitas, oli kaitsjal ja menetlusalusel isikul võimalus paberkandjal toimikuga tutvuda. Samuti oli neil võimalus pöörduda Pärnu Maakohtu kantseleisse ning paluda ligipääsu kohtuistungi protokollile. Ringkonnakohtu andmetel nad seda teinud ei ole. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nii kaitsja kui ka menetlusalune isik osalesid Pärnu Maakohtu istungil, kus kõnealune tunnistaja üle kuulati, seega viibisid nad asja arutamise juures. Ka ei ole kaitsja välja toonud, kuidas on asjaolu, et kohtuistungi protokoll ei olnud talle ega menetlusalusele isikule elektrooniliselt nähtav, mõjutanud asja lahendamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 09.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 4-22-164 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 300 euro (ilma käibemaksuta) suuruse tasu hüvitamiseks. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 B.N-i kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.