← Eesti

4-22-104/13

4-22-104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 16.02.2022, Tallinn 4-22-104 (2317,21,009320) Katrin Mikenberg Jane Põldoja Zemfira Lampmann E.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.01.2022 otsusele väärteoasjas nr 2317,21,009320, millega E.M karistati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 462 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro suuruses summas E.M , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elab aadressil xxx; töötab XXXs; tel: xxxxxx; e-post: xxx Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Ida-Harju Politseijaoskond, esindaja Sergei Dõmša; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

  1. Jätta menetlusaluse isiku E.M-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 05.01.2022 otsus väärteoasjas nr 2317,21,009320 muutmata.
  2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
  3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
  4. Otsuse koopia anda E.M-ile ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-22-104 Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 10.03.
  5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE E.M, viibides 13.12.2021 kella 11.29 paiku Tallinnas Tooma 3 asuvas kaupluses Rimi, ei kasutanud üldkasutatavas ruumis kaitsemaski ning tal puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Sellega rikkus E.M NETS § 28 lg 6 sätestatud nõudeid ning pani toime sama seaduse § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 05.01.2022 otsusega nr 2317,21,009320 karistati E.M nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 462 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.
  7. E.M esitas PPA otsuse peale kaebuse, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja selgitas, et ta ei keeldunud kaupluses maski ette panemast. Vaidlus tekkis seepärast, et kaupluse töötajad soovisid, et ta paneks ette elule ja tervisele ohtliku maski. Sellega rikkusid kaupluse töötajad tarbijakaitseseaduse § 9 lg-s 1 ja NETS §-s 46 sätestatud nõudeid. 05.01.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde, täpsustades, et ta ei olnud kaupluses maskita, vaid musta värvi jope külge kinnituva näomaskiga. Kaupluse töötajad ütlesid, et see ei ole mask ja tal paluti teine mask panna. Pakutav mask ei olnud pakendatud, see võis olla elule ja tervisele ohtlik, mistõttu kaebaja seda näomaski ette ei pannud. Kui kaupluse töötajad andsid talle pakendatud ühekordse maski, siis kaebaja pani selle ette.
  8. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja süü selles, et ta viibis kaupluses Rimi ilma maskita, on kogutud materjalidega tõendatud. Kaitsemaski definitsiooni ei ole olemas, kuid tuleb tugineda üldteada informatsioonile. Sõnal mask on lai mõte, ent seadusandja eesmärk on, et mask peab täitma teatud eesmärki. Kaebaja jope külge kinnitatud mask ei täida Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 eesmärki. Menetlusalune isik ei tunnista oma süüd, käib taolise maskiga endiselt poodides ja ohustab nii iseennast ja ümbritsevaid inimesi. Seega palus kohtuväline menetleja jätta otsus jõusse ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
  9. NETS § 28 lg 6 kohaselt võib olulise ühiskondliku mõju kaasatoomise korral Vabariigi Valitsus oma korraldusega kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Vabariigi Valitsus on meetmed kehtestanud 23.08.2021 korraldusega nr 305 COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (edaspidi VV korraldus nr 305), mille p 8 kohaselt on isikul avalikus siseruumis kohustus kanda kaitsemaski. Vastutuse kehtestatud ettevaatusabinõude rikkumise eest sätestab NETS § 462 lg
  10. Kohus 2 kontrollib esmalt E.M-i tegevuse vastavust NETS § 46 lg 1 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.
  11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et E.M viibis 13.12.2021 kella 11.29 Tallinnas Tooma 3 asuvas Rimi kaupluses, tema nina ja suud kattis sulejope kapuutsi külge kinnituv 2 4-22-104 näokate. Kaebajal tekkis konflikt poetöötajatega ja ta kutsus politsei. Nimetatu on tõendatud: - menetlusaluse isiku E.M-i kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab, et viibis nimetatud päeval kaupluses ning sisenes iseteeninduskassasse näomaskis, mis ühelt poolt käis lukuga ja teiselt poolt magnetkinnitusega jope külge. Ta keeldus kaupluse töötajate pakutud ohtlikust maskist ja kutsus välja politsei; - politsei vormikaamera salvestisega nr U07559, millest nähtuvalt sisenesid politseinikud 13.12.2021 kell 11.28 Rimi kauplusesse. Iseteeninduskassade alal on alates kella 11.29 näha E.M, kelle suud ja nina kattis kapuutsi külge luku ja magnetiga kinnitatud must näokate. Salvestiselt on näha, et E.M filmib ka ise toimuvat. Vormikaamera salvestise järgi paneb E.M kell Kell 11.49 ette poetöötajate pakutud pakendatud maski ja maksab kauba eest. Salvestiselt on näha, et kell 11.49.59-11.50.01 liigub E.M mööda helendavast iseteeninduskassa ekraanist. Tema liikumisel helendava ekraani ees on näha, et jope kapuutsi küljes rippuva musta näokatte sees on väiksed augukesed. On näha, et näokate paistab läbi. 1 - E.M-i viidatud veebilehel oleva jope tootekirjelduse väljatrükiga ja kohtuvälises menetluses esitatud fotoga E.M Rimis jopet kandmas, kust selgub, et tegemist on 100% hanesulgedest jopega, sel on kapuuts ja lahtirullitav näomask.
  12. Kaupluse iseteenindusala on mõeldud kasutamiseks kõigile kauplusekülastajatele. Seega viibis E.M 13.12.2021 avalikus siseruumis, kus VV korralduse nr 305 p 8 kohaselt tuleb kanda kaitsemaski. Vaidlus on selles, kas E.M-i kasutatud näokate on kaitsemask NETS § 28 lg 6 ja VV korralduse nr 305 p 8 mõttes. Kaebaja selgitas kohtus, et tegemist on kaitsemaskiga ning see mask on infektsiooni ennetamiseks ja piisknakkuse levimiseks meditsiinilisest maskist veelgi kaitsvam. Kohtuväline menetleja seevastu leiab, et sõnal mask on lai tähendus (nt klouni-, jänese- või meditsiiniline mask) ning lähtuma peab VV korralduse nr 305 eesmärgist.
  13. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Käesoleval juhul ei saa piirduda sõna kaitsemask tõlgendamisel üksnes selle grammatilisest tähendusest. Sellel sõnal on lai tähendus, sest kaitsemaskid on loodud erinevatel eesmärkidel. Nii on näiteks kaitsemaskiks gaasimask, kuid mõeldud keemiarünnaku kaitseks; tolmumask on mõeldud ehitustöödel kaitsmaks õhus lenduvate osakeste eest jne. Ka käesoleval juhul viitab jope koostis (100% hanesuled) ja selle lisad (kapuuts ja näomask), et tegemist on talveriietusega ja mask loodud kaitsma nägu eriti külma ilma korral. Seega tuleb sõna kaitsemask tähenduse selgitamisel kasutada sõna tavalisele tähendusele lisaks teisi tõlgendusvorme, sh arvestada mõiste kontekstiga ja kohustuse loojate kavatsuste ja eesmärkidega.
  14. Lähtudes NETS § 28 lg 2 p 5 sätestatust kujutab VV korraldusega nr 305 kehtestatud kaitsemaski kandmise nõue enesest sisuliselt nakkusohutuse järgimise ettevaatusabinõu, mis on mõeldud tõkestama nakkushaiguse (antud juhul COVID-19 viiruse) epideemilist levikut. Jope külge kinnitatav ilmastikutingimuste eest kaitsev mask, mis oma suuosas on hõre (vormikaamera salvestise järgi võrgu moodi) ja mida pärast igat kasutuskorda on keeruline pesta, sellist kaitset ilmselgelt ei anna. Viimati mainitud tõlgendust toetab Terviseameti kodulehel avalikult kättesaadav selgitus maskide kasutamise kohta, mille väljatrükki kohtus uuriti.2 Amet on rangelt soovitanud kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski ning selgitanud, et maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. 1 2 Vt https://www.dainese.com/es/en/promotions/promotions-ski/jackets/awa-black-m3-204749485.html. Vt https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest. 3 4-22-104
  15. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et E.M ei kandnud 13.12.2021 kell 11.29 Rimi kaupluses, s.o avalikus siseruumis maski, mis on sobiv ennetamaks COVID-19 viiruse levikut. Pole tähtsust asjaolul, et ta pärast politsei kutsumist paarkümmend minutit hiljem poe pakutud ühekordse kaitsemaski vastu võttis ja ette pani. Maski ettepanemisest keeldumist talle väärteoprotokolli kohaselt ette ei heideta. Lisaks väärib märkimist, et VV korralduse nr 305 p 8 käsib küll avaliku siseruumi eest vastutaval isikul tagada kaitsemaski kohustuse täitmist, kuid selle täitmise võimalusi ei ole täpsemalt paika pandud. Ettevõte võib ise otsustada, kas korralduse täitmiseks müüb või jagab kaitsemaske tasuta või näiteks ei luba maskita isikuid siseruumi. Seega kaebaja etteheited poepidajale tarbija õiguste või nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumisest on asjakohatud.
  16. NETS § 462 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult (kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus) või ettevaatamatusest (kergemeelsus või hooletus). Keskmise mõistliku inimesena pidi E.M aru saama, et tema näokate ei ole meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask. Sellest hoolimata otsis ta teadlikult konflikti kauplusetöötajatega, otsis välja oma seisukohtade kaitseks jope tootekirjelduse, kutsus asja lahendama politsei ja filmis toimunut. Eelnev näitab, et kaebaja pani teo toime kavatsetult - tema sihiks oligi kehtestatud reeglit eirata ja nii avalikku tähelepanu saada.
  17. Sel, et kaebaja ei leidnud algselt seadusest NETS § 462 ja arvas, et hoopis kauplusetöötajad rikuvad tarbijakaitseseaduse § 9 lg-t 1 ja NETS § 46, ei ole tähtsust. KarS § 17 lg 3 järgi ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. 2 lg 1 koosseisule.
  18. Eeltoodu alusel on tõendatud, et E.M-i tegu vastab NETS § 46 Tema õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  19. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
  20. Avalikus siseruumides kaitsemaski kandmise kohustuse eiramise eest võimaldab NETS § 462 lg 1 karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on E.M-ile toimepandu eest määranud rahatrahvi selle keskmises määras. COVID-19 viirus on üldteadaolevalt ohtlik ja väga kiiresti leviv nakkushaigus. Terviseameti andmetel on sellesse haigusesse nakatunud Eestis juba ligi 500 000 inimest. Haiglaravi vajavate patsientide arv on ajas kasvav, 13.12.2021 viibis Eestis haiglates 257 ning 16.02.2022 553 COVID patsienti.3 Menetlusaluse isiku ütlused kohtus näitavad, et ta jätkab siiani poes käimist sellesama külma eest kaitsva näokattega. Seega ei ole ta teinud siiani õigeid järeldusi 13.12.2021 rikkumisest. Süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Seega leiab kohus, et karistus sanktsiooni keskmises määras on õigustatud, vastab E.M-i süü suurusele ning loodetavasti sunnib teda oma käitumist ja hoiakuid muutma. Selline karistus on kohane ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest järelevalve ning keeldude eirajate karistamine aitab teistel inimestel tunda end avalikus siseruumis turvalisemalt.
  21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.M-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isiku tegu on tõendatud ja määratud karistus on õigustatud, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. 3 Vt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik. 4 4-22-104 (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.