KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-14-50048 Kohtuasi X ül

§ 204

lg 1 alusel eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma.

§ 205

lg-tes 1 ja 3 nähakse ette, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit 3 on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

1. Ühtegi füüsilist isikut, kes sobiks eestkostjaks ja oleks nõus eestkostja ülesanded enda peale võtma, praegu teada ei ole. Eestkostetaval on ema, kes ise vajab abi oma elu korraldamisel ning on eestkostel (eestkostja Saarde Vallavalitsus), seetõttu ei ole ta sobiv isik oma tütre eestkostjaks. Pärnu linn taotleb määrata uueks eestkostjaks eestkostetava praeguse viibimiskoha järgi Valga Vallavalitsus. Kohus nõustub Valga Vallavalitsuse seisukohaga, et Valgamaal asuvas hoolekandeasutuses elamine ei loo eestkostja määramise tähenduses olulist seost eestkostetava ja Valga valla vahel. Eestkostetav on pärit Pärnumaalt, alates 07.02.1996 (s.o praktiliselt sündimisest saadik) on tema elukoha aadressid rahvastikuregistris olnud Pärnumaa või Pärnu linna aadressid. Alates 06.01.2022 kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega Pärnu linn, Pärnu maakond ning lisa-aadress XXX, Valga linn, Valga vald, Valga maakond. Enne seda oli eestkostetava elukoha aadressiks (alates 28.01.2005) XXX, Pärnu linn, mis on lastekodu, kus eestkostetav viibis. Eestkostetav on õppinud Pärnus Kuninga tn põhikoolis. Alates
2. a septembrist viibib ta Valga abikeskuses. Mingit muud sidet Valgamaaga eestkostetaval ei ole ning ei ole õiguslikku alust määrata senise eestkostja asemel eestkostjaks vallavalitsus, kelle territooriumil asub hoolekandeasutus, kus eestkostetav viibib. Eeltoodu alusel kohus pikendas eestkostetava senise eestkostja Pärnu Linnavalitsuse ametiaega. Määruskaebused
3. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata Pärnu linna avaldus eestkostja vahetamiseks ja pikendati senise eestkostja Pärnu Linnavalitsuse ametiaega, ning teha uus määrus, millega määrata eestkostetava eestkostjaks Valga Vallavalitsus.
4. Määruskaebuse kohaselt on kohus liiga kitsalt tõlgendanud materiaalõiguse norme, mis viis lõppkokkuvõttes ebaõige kohtulahendini. Eelkõige on kohus liiga kitsalt ja seega vääralt tõlgendanud

§ 205

lg 3.

§ 205

lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus. Pärnu linn on seisukohal, et eestkostjaks tuleks määrata eestkostetava viibimiskohajärgne valla- või linnavalitsus, s.o Valga Vallavalitsus. Ka eestkostetav ise soovib oma eestkostjaks Valga Vallavalitsust.

1. Koos määruskaebusega esitas Pärnu linn kohtule ka eestkostetava kaebuse maakohtu määrusele, milles eestkostetav soovib, et tema eestkostjaks saaks Valga vald. Eestkostetav märgib, et ta ei ole seotud Pärnu linnaga. Eestkostetavale meeldib Valgas elada ning ta tahab sinna edaspidi elama jääda. Menetlusosaliste seisukohad
2. Valga vald palub jätta maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 määruskaebuste alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega jäeti puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Pärnu linnale. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas, sest määruskaebustega ei ole maakohtu määrust muus osas vaidlustatud.
6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu 04.05.2023 selgitustest tulenevalt ei käsitlenud maakohus puudutatud isiku I kohtule edastatud avaldust määruskaebusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna puudutatud isik I on märkinud, et ta kaebab edasi maakohtu lahendi ning soovib Valga valla eestkostjaks nimetamist, siis tuleb seda käsitleda määruskaebusena. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks see lahendada, hoolimata sellest, et maakohus seda määruskaebusena ei käsitlenud. Puudutatud isiku I määruskaebuse sisu on sarnane Pärnu linna määruskaebuse sisuga ning Valga vald on Pärnu linna määruskaebusele vastanud. Pärnu linna määruskaebuse lisana on puudutatud isiku I määruskaebus edastatud ka Valga vallale. 19.

§ 205

lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

§ 205

lg 3 alusel hindamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, on kohtu kaalutlusotsus.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud diskretsioonipiire, kui jättis Pärnu Linnavalitsuse puudutatud isiku I eestkostjaks. Kohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Maakohus seostas esiletoodud asjaolud õigete materiaalõiguse normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus ei nõustu Pärnu linnaga, et eestkostja valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, kus asub hooldekodu, kus eestkostetav viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes isiku viibimiskohast lähtuvalt.
2. Maakohus on kaalunud praeguses asjas puudutatud isiku I seost mõlema omavalitsusüksusega ning on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb jätta Pärnu Linnavalitsus. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isik I oleks lähemalt seotud Valga vallaga. Puudutatud isikut I ei saa Valga vallaga pidada lähemalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib alates
3. a septembrist Valga Abikeskuses. Puudutatud isik I on pärit Pärnumaalt. Maakohus tuvastas, et ta on õppinud Pärnus Kuninga tn põhikoolis. 08.12.2010 tsiviilasjas nr 2-10-61284 tehtud määrusest nähtub, et puudutatud isiku I eestkostjaks määrati Pärnu linn, kuna
4. a asus puudutatud isik I elama Pärnu Lastekodusse. 17.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50048 eestkostet pikendati. Määrusest nähtub, et eestkostetav elas Pärnu Lastekülas ja ta oli õppinud Pärnu Kutsehariduskeskuses. Eelnevast nähtub, et Pärnumaa ja Pärnu linnaga seob eestkostetavat üleskasvamine ja seal koolis käimine. Valga vallaga seob eestkostetavat vaid seal 5 hooldekodus viibimine alates 2019.aastast. Seega ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest nähtuks puudutatud isiku I tugevam seos Valga vallaga kui Pärnu linnaga. Eestkostetava huvides ei oleks olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse asendamine. Täisealiseks saades on eestkostetav elanud eelnevalt veel ka Vääna-Viti Kodus Harjumaal, mõnda aega on viibinud Valkla Kodus kinnisel teenusel, pikemat aega elanud Viira Kodus, mis asub Tori vallas. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata Valga vald puudutatud isiku I eestkostjaks vaid seetõttu, et puudutatud isik I elab hetkel Valga vallas ja eestkostetav soovib, et tema eestkostjaks oleks Valga vald. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Pärnu linn.
5. Määruskaebustega seonduvad menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 7 sätestab, et avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I arvelt tasutud riigilõivu eestkostja määruskaebuse esitamise eest. Puudutatud isiku I enda määruskaebuselt riigilõivu tasutud ei ole. Arvestades, et määruskaebused on sisult sarnased ning puudutatud isiku I arvelt on eestkostja määruskaebuse eest riigilõivu tasutud, siis peab kohus põhjendatuks analoogia korras TsMS § 190 lõikega 7, ja arvestades TsMS § 172 lg 3, vabastada puudutatud isiku I tema enda määruskaebuselt riigilõivu summas 10 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6