lg 1 järgi Määruse sisu Kriminaalmenetluse lõpetamine Prokurör Abiprokurör Pille Juhkov Kahtlustatav T. P , isikukood X, tel X RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202, § 206 ja § 274, kohus määras:
Konfiskeeritud esemed anda
MS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. 1 1-23-4422 Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 10.11.2022.a.
P omas 10.11.2022.a. kella 13.59 ajal X linnas X tn enda sõiduautos ebaseaduslikku tulirelva ( vintpüssi) ja 6x7.62x54 vintpüssi padrunit. 12.11.2022.a. on T. P ale esitatud Lääne Prefektuuris kahtlustus
a kella 13:59 ajal X vallas X linnas X tänav juures, tema poolt juhitud ja temale kuuluvas sõiduautos Volkswagen Golf Variant registreerimismärgiga X, hoidis registreerimata tulirelva ja laskemoona. Relvaseaduse § 1¹ lg 2 tähenduses on relva ja laskemoona käitlemine relva ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade laenutamine. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
alusel kohus võib kohaldada nimetatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt
sätestatule.
Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestab, et ainult Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et T. P on antud kuriteo toimepanemist tunnistanud. T. P ei oma kindlat elukohta ega töökohta. Ta on viimased 2 aastat elanud erinevates X metsades ning raha saamiseks korjab loodussaadusi ( kogub kuusevaiku, kalastab) ja müüb seda. Kasutab liikumiseks sõidukit Volkswagen Golf reg.märgiga X. Samuti tegi suvel juhutöid ja enda ütluste kohaselt sai osaliseks töötasuks ühelt pensionärilt tulirelva ning selle relva laskemoona, millise politsei võttis T. P nõusolekul tema sõidukist ära 10.11.2022.a. T. P tunnistab, et on teadlik, et ebaseaduslik relva omamine on karistatav, kuid talle meeldivad relvad ja kuna ta elab ja toimetab metsas, oli relv talle turvalisuse mõttes vajalik. Siis, kui ta külastas nt poodi, peitis ta alati relva ära metsa või autosse. Kellelegi relvaga kurja teha pole plaanis olnud. T. P on andnud ütlusi, et rohkem tal relvi ega padruneid ei ole. Politsei- ja Piirivalveameti teabe põhjal ei ole T. P ale väljastatud relvaluba. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav T. P tunnistab enda poolt toimepandud kuritegu. T. P a ei ole kriminaalkorras karistatud, ta omab nelja väärteokaristust, neist kolm on määratud liiklusalase rikkumise eest. Ühel korral, so 2006.a. on T. P suhtes kriminaalasjas
MS § 202 alusel, kuid käesolevaks ajaks on sellest möödunud 17 aastat. Eeltoodud asjaolude alusel saab asuda seisukohale, et T. P süü käesolevas kriminaalasjas ei ole suur ning
lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leian, et T. P suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2 1-23-4422 202 alusel ning prokuröri hinnangul saab T. P a mõjutada hoiduma edasisest õigusrikkumistest, määrates talle kohustuse hüvitada tekkinud menetluskulu. Kriminaaltoimikus olevate andmete kohaselt ei oma T. P kindlat elukohta ega ametlikku töökohta. Isik elab erinevates metsades ning raha saamiseks korjab loodussaadusi ja müüb neid. Samas on T. P olnud nii uurijaga kui prokuröriga ühenduses telefoni teel ning tundnud huvi kriminaalasja seisu kohta, samuti andis menetlejale teada, kui muutus tema kontakttelefoni number. Prokuröri poolt on 10.07.2023.a. telefoni teel vesteldud T. P aga ning isik kinnitas, et ta ei oma ametlikku töökohta ja viibis hetkel X metsas, samas kinnitas, et kogub metsaande ja saab nende müügist raha, mistõttu on suuteline ja nõus võtma kriminaalmenetluse lõpetamisel endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulu 420 eurot 6 kuu jooksul. Antud asjaolude tõttu ei ole prokuröri hinnangul põhjendatud täiendavate kohustuste määramine ( rahalise kohustuse tasumine või üldkasuliku töö tegemine) ning kohustus tasuda kriminaalmenetluses tekkinud kulu on piisavaks meetmeks, et isik edaspidi hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, abiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 22267000925 kriminaalmenetlus, Kohustada T. P a hüvitama kriminaalmenetluse kulu 420 eurot ning kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse koostamisest. T. P alt ära võetud vintraudne püss Remington Mosin mudel X optilise sihiku ja puiduvälimuses kabaga
MS § 202 lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri taotletud kohustused. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seadus ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ja võimaldab isikut karistada ka rahalise karistusega, seega on ka seadusandja leidnud, et tegemist on pigem kergemate kuritegudega. Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur. T. P omas enda sõiduautos ebaseaduslikku tulirelva (vintpüssi) ja 6x7.62x54 vintpüssi padrunit. Politsei- ja Piirivalveameti teabe põhjal ei ole T. P ale väljastatud relvaluba. Tegemist on kuriteoga, kus puudub kannatanu ja kahju ei ole tekkinud. Kahtlustatav T. P on asunud kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusega koostööle ning ülekuulamisel andnud sisulisi ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, mida saab lugeda kergendavaks asjaoluks. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et T. P ei oma kindlat elukohta ega töökohta. Ta on viimased 2 aastat elanud erinevates X metsades ning raha saamiseks korjab loodussaadusi (kogub kuusevaiku, kalastab) ja müüb seda. Kasutab liikumiseks sõidukit Volkswagen Golf reg.märgiga X. Samuti tegi suvel juhutöid ja enda ütluste kohaselt sai osaliseks töötasuks ühelt pensionärilt tulirelva ning selle relva laskemoona, millise politsei võttis T. P nõusolekul tema sõidukist ära 10.11.2022.a. T. P 3 1-23-4422 tunnistab, et on teadlik, et ebaseaduslik relva omamine on karistatav, kuid talle meeldivad relvad ja kuna ta elab ja toimetab metsas, oli relv talle turvalisuse mõttes vajalik. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus prokuratuuriga, et toimepandud teod ei ole oma olemuselt raske iseloomuga ja T. P a süü ei ole suur. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav T. P tunnistab enda poolt toimepandud kuritegu. T. P a ei ole kriminaalkorras karistatud, ta omab nelja väärteokaristust, neist kolm on määratud liiklusalase rikkumise eest. Ühel korral, so 2006.a. on T. P suhtes kriminaalasjas
MS § 202 alusel, kuid käesolevaks ajaks on sellest möödunud 17 aastat. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on käesoleval juhul võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav on võtnud endale kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning kahtlustatav on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Antud juhul ei teeniks kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 alusel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus T. P a suhtes määrates T. P prokuröri taotletud kohustuse, so hüvitada 6 kuu kriminaalmenetluse kulud 420 eurot. Kohustuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et T. P aga ei oma ametlikku töökohta samas kinnitas, et kogub metsaande ja saab nende müügist raha, mistõttu on suuteline ja nõus võtma kriminaalmenetluse lõpetamisel endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulu 420 eurot 6 kuu jooksul. Arvestades kuriteo asjaolusid, on isiku poolt taotletud tähtaeg kohustuse täitmiseks on sobiv. Kui T. P ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse.
lg 4 ja § 83 lg 2 ja 4 kohaselt võib kohus kohaldada
§-s 4211 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Eeltoodu alusel tuleb vintraudne püss Remington Mosin mudel X optilise sihiku ja puiduvälimuses kabaga (pakend nr 3, asub Lääne Prefektuuri relvahoidlas) konfiskeerida T. P alt ning konfiskeeritud esemed anda
Käesolevas kriminaalasjas tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.