4-23-1501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-1501 (2302,23,005308) Kohtunik Märt Toming R. E.i kaitsja

§ 238, § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja

§ 2612lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: R. E., ik: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel. xxx. Kaitsja: advokaat Raul Talts, AB Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, Tallinn, e-post: raul@abtalts.ee. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta R. E.i kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku Siiri Heindla 21.04.2023 kiirmenetluse otsusele nr

§ 238, § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja

§ 2612lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku Siiri Heindla 21.04.2023 kiirmenetluse otsus nr

§ 238, § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja

§ 2612

lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 500 (viissada) eurot tuleb kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast 45 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, 1 märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220182949684 ja selgitusena „R. E., 4-23-1501, rahatrahv“.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.06.
3. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 17.07.
4. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.07.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik Siiri Heindla 21.04.2023 kiirmenetluse otsusega nr 2302,23,005308 karistati R. E.i

§ 238, § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja

§ 2612lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, selles, et R.

E. juhtis 21.04.2023 kell 16.59 Tallinna ringtee 4. kilomeetril Rae vallas, Harju maakonnas, suunaga Tallinna poole mootorsõidukit, koos haagisega (haagis – Faymonville Multimax, reg. märk – xxx) teostas veose (eritehnika) vedu. Veduki ja haagise pikkus kokku oli koos veosega 17,46 m. Lubatud suurim pikkus 16,5, (MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 1102). Ületas Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata selleks liiklusseaduse § 341 sätestatud nõutavat eriluba. Juht esitas eriloa nr 1023218006, mis oli Transpordiameti poolt väljastatud teehoiuga seotud erivedude teostamiseks, kuid juht teostas muu eritehnika vedu, mis ei olnud seotud teehoiga. Juht teostas autovedu, kontrollimisel ei esitanud veodokumenti. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 80lg 2 ja 3, Auto

VS § 29 lg 1 p 4 nõudeid ning pani toime

2612 lg 1,

§ 238ja Auto

VS § 721 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotles:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve talituse liiklusgrupi menetleja S. H. 21.04.2023 kiirmenetluse otsus nr
3. Lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus R. E. väärteoasjas.
4. Välja mõista Eesti Vabariigilt välja R. E. vajalikud kaitsekulud. I. Kiirmenetluse otsus 1.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve talituse liiklusgrupi menetleja Siiri Heindla 21.04.2023 kiirmenetluse otsusega (lisa 1) mõisteti R. E.ile rahatrahv 500 eurot liiklusseaduse (

) § 261² lg

1. 1.
2. Kiirmenetluse otsuse kohaselt pani R.E. toime

§ 80lg-tes 2 ja 3 ning Auto

VS § 19 lg 1 p 4 sätestatud rikkumised. 1.2.1.

§ 80lg-tes 2 ja 3 sätestatud rikkumised pani R.E.

toime sellega, et juhtis mootorsõidukit Volvo, koos haagisega Faymonville, teostas veose (eritehnika) vedu. Veduki ja haagise pikkus kokku oli koos veosega 17,46 m. Lubatud suurim pikkus 16,5 m. R.E. ületas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata selleks liiklusseaduse § 34¹ sätestatud nõutavat eriluba. Juht esitas eriloa nr 2 1023218006, mis on Transpordiameti poolt väljastatud teehoiuga seotud erivedude teostamiseks, kuid juht teostas muu eritehnika vedu, mis ei olnud seotud teehoiuga. 1.2.

1. AutoVS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud rikkumise pani R.E. toime sellega, et teostas autovedu, kuid kontrollimisel ei esitanud veodokumenti. 1.
2. R.E. on alates 2.10.2017 osaühing X (registrikood xxx) töötaja (veoauto juht) (lisa 2) ning täitis kinnipidamise ajal tööülesandeid. R.E.i peeti kinni 1 tund ja 20 minutit ning survestati teda kiirmenetlusega nõustuma. Lõpuks ta sellega ka nõustus olgugi, et tal oli õiguslik alus vaidlusaluse veo teostamiseks. II . Kaitsja seisukohad 2.1.

§ 80

lg-d 2 ja 3, mille rikkumist R.E.ile ette heidetakse sätestavad, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 34¹ kehtestatud korras. Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2.2.

§ 341lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.

Sama sätte lg 2 alusel on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Erateel toimub erivedu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel. Sama sätte lg 3 alusel annab eriloa tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et käesoleva seaduse § 342 lõike 1 punktides 1–4 toodud nõuded on täidetud.

§ § 341 lg-te 6 ja 7 alusel antakse eriluba välja kehtivusega kuni üks aasta ning eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2.

1. Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 115 on kehtestatud „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ (edaspidi Määrus). Määruse alusel on osaühingule X 03.04.2023 väljastatud eriluba nr 1023218007 (lisa 3, edaspidi Eriluba) vedukile Volvo ja poolhaagisele Faymonville kogupikkusega 20,75 m. Eriloal on märgitud lubatud veoteeks m.h riigi põhi- ja tugimaanteed. Tallinna ringtee, kus R.E. kinni peeti, on majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt „põhimaantee nr 11“. Seega andis Eriluba R.E.ile õiguse vedukiga Volvo ja poolhaagisega Faymonville sõita Tallinna ringtee 4 kilomeetril. Kaitsja hinnangul ei saa selle õigusliku asjaolu üle mõistlikku vaidlust olla. 2.
2. Eriloal on märgitud, et see on väljastatud „teehoiuga seotud erivedude teostamiseks“. Kohtuväline menetleja on heitnud kiirmenetluse otsuses R.E.ile ette, et ta teostas muu eritehnika vedu, mis ei olnud seotud teehoiuga. See faktiline asjaolu on väär. Nimelt, R.E. transportis ekskavaatorit ehitusobjektilt „Mahasõidu ehitus, riigitee nr 11201 Vaida-Pajupea km 2,225“. Kaitsja on kaebusele lisatud eeltoodud ehitusobjekti ehitamise alustamise teatise (lisa 4), millelt nähtub, et objekti asukoht (T11201 Vaida – Pajupea km 2,19 -2,24) ning ehitaja (OÜ X, registrikood xxx). Ehitustööde puhul on märgitud, et nende lõpuks on mai 2023, milliseks ajaks peab olemas teostatud pindamise ja haljastus. Ekskavaatorit kasutati kuni 21.04.2023 haljastustööde teostamisel. Seega oli tegemist eritehnikaga, millega teostati teehoiutöid ja selle eritehnika vedu ehitusobjektilt minema on vaieldamatult käsitletav „teehoiuga seotud eriveona“. 2.
3. Kaitsja pöördus 3.05.2023 kirjaliku teabenõudega (lisa 5) Transpordiameti poole soovides teavet, kas mõnes õigusaktis vms normdokumendis on sätestatud teehoiuga seotud masinate või 3 teehoiumasinate nimekiri. Transpordiamet vastas 8.05.2023 (lisa 6) märkides, et tava kohaselt kasutavad teehoiuga seotud masinaid või teehoiumasinaid ettevõtted, kellel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Majandustegevuse registris tegevusalana märgitud Avalikult kasutatavate teede korrashoid. Osaühingul X on majandustegevuse registris tegevusalana märgitud m.h „Avalikult kasutatavate teede korrashoid“ (lisa 7). Samuti on teabenõude vastuses märgitud, et arvestades erinevaid teetööde alaliike, teetööde masinate variatiivsust ja pidevalt arenevaid tehnoloogiaid antud valdkonnas, ei ole otstarbekas kulutada avalike vahendeid, et pidada teehoiuga seotud masinatest nimekirja, mis oleks igal hetkel asjakohane. Seega ei ole Eestis kehtestatud teehoiuga seotud masinate või teehoiumasinate nimekirja. Üksnes teehoolde sõidukitel (lumesahad, laiad puhastusrullid jms) on sellekohane märge registreerimistunnistusel. Osaühing X poolt veetud ekskavaator on teehoiuga seotud masin. VtMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. R.E. teos puuduvad väärteo tunnused ja menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele. III. Taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks 3.
4. VtMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 3.
5. Kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigilt õigusabikulude väljamõistmist R. E.i kasuks (vt Riigikohtu 28.05.2020 otsus väärteoasjas nr 419-4092). R. E.il on seoses käesoleva väärteoasjaga tekkinud õigusabikulu summas 1275,00 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses maakohtule soovib R. E. vaidlustada Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku S. H. 21.04.
6. a otsuse ning taotleb kiirmenetluse otsuse nr 10220182949684 tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotleb kaebuse esitaja kaitsekulude väljamõistmist Eesti Vabariigilt. Kohtuväline menetleja tutvunud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Kaebusega on vaidlustatud eriloa vajadus ning õigesti on viidatud etteheidetud õigusnormile -

§ 80lg 2, 3.

Ebatäpselt on viidatud etteheitele, et teostati autovedu ning kontrollimisel ei olnud juhil esitada veodokumenti. Seda nõuet reguleerib AutoVS § 29 lg 1 p

1. Kaebuses on aga punktis 1.2 väidetud, et R.E. pani toime AutoVS 19 lg 1 p 4 sätestatud rikkumise. Samuti on ebatäpne viitamine kaebuse punktis 1.2.
2. AutoVS § 19 lg 1 p 4 räägib tegevusloa või tegevusloa ärakirja kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamisest, kui vedajale, tema veokorraldusjuhile või vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale või teostanud autojuhile on rohkem kui ühe korra tasulisel või oma kulul korraldataval veoseveol määratud või mõistetud karistus või mõjutustrahv liiklusseaduse §de 2616 – 2619 rikkumise eest. Kohtuväline menetleja saab aru, et tegemist võib olla inimliku eksimusega ning mõeldud on hoopiski nõuet autoveoseaduse §-s 29 – nagu ka väärteoprotokollis on välja toodud. Kaebuses on argumenteeritud eriloa nõude kohta puutuvat, kuid veodokumendi või dokumentide esitamata jätmist ei ole kuidagi põhjendatud. Sellele vaatamata on jõutud järeldusele, et väärteomenetlus tuleks täielikult lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. S. H. kui kohtuväline menetleja, on juhindudes VTMS §
3. jaost lahendanud VTMS §-s 108 loetletud küsimused, sh tuvastanud, et kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki Volvo FH 4 ning haagise Faymonville Multimax pikkus oli kokku 17,46 meetrit. Seda asjaolu on tõendatud lineaarmõõtmisega, millise tulemused on kajastatud lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis. Antud asjas ei ole vaidlustatud lineaarmõõtmisel kasutatud metoodikat ega sõiduki tehnilisi andmeid. Vaidlus puudutab vaid eriloa olemasolu ning selle seost 21.04.2023 teostatud veoseveoga. Veodokumendi esitamata jätmist ei ole kaebusega vaidlustatud. Kaebuses on õigesti ja asjakohaselt viidatud eriveoga seonduvale regulatsioonile

§ 341 sätetes (kaebuse p 2.1 ja 2.2).

Tegelikkuses ei ole vaidlust ka selles, mida veeti. Videosalvestuselt nr U03156 (21.04.2023 16_59_00) on näha, et tegemist on Hitachi lintekskavaatoriga. Semantiline erinevus „eritehnika“ vs „teehoiuga seostud masin“ või „teehoiumasin“ tuleneb süüdistuse mõttelisest sisust, mille jaoks vedu teostati. Veo eesmärki saab aga ainult oletada, sest väärteoetteheide hõlmab ka asjaolu, et kaebuse esitaja teostas autovedu ning kontrollimisel ei esitanud veodokumenti. Raskesti mõistetav on kaebuse loogika mõistmine seoses transporditava veose liikumisteega, kui arvestada kõiki kogutud tõendeid. Rikkumise asukohaks fikseeriti Tallinna Ringtee

1. kilomeeter, suunaga Tallinn, kuhu on tõepoolest võimalik Vaida-Pajupea 2,
2. kilomeetrilt sõita, kuivõrd kaebuse väite kohaselt tuli ekskavaator ehitusobjektilt. Küll aga tuleneb raskesti mõistetavus asjaolust, miks viis juht ekskavaatorit Utilitase juurde. Lähim Utilitas Tallinna Elektrijaam asub aadressil Tooma tn, Väomurru X, Tallinn, mis asub rikkumise kohast ligikaudu 7 km kaugusel ning kuhu suunas ka juht sõitis. Teiste Utilitasele kuuluvad asukohad jäävad Kristiine, Mustamäe ja Ülemiste keskuse piirkonda ning sinna oleks olnud otsem minna kasutades Tallinn-Tartu maanteed. Juba viidatud videosalvestiselt ütleb juht, et ta ei tea, millisel eesmärgil ta lintekskavaatorit Utilitasse veab. Tõenäoliselt tekkis ka kontrolli teostavatel raskeveondusele spetsialiseerunud liiklusgrupi ametnikel põhjendatud kahtlused, et vedu ei teostata tee-ehitusega seonduvalt. Tekkinud kahtlusi ei suutnud aga R.E. seadusega temale pandud dokumentide esitamise kohustusega kõrvaldada, kuivõrd juhil puudusid esitamiseks veodokumendid. Kohtuväline menetleja nõustub kaebusega esitatud Talts & Partnerid ja Transpordiameti vahelises kirjavahetuses Marko Jürimaa seisukohaga (kaebuse lisa 6), et vedajal peavad olema korrektselt vormistatud kauba saatedokumendid, mis kinnitavad veose päritolu. AutoVS § 29 lg 1 p 4 sätestab, et oma kulul korraldataval veoseveol peab autojuhil olema politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule kontrollimiseks esitada dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav veosevedu vastav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui need dokumendid on nõutavad. Lisaks on märkimisväärne, et kaebusega esitatud ehitamise alustamise teatise kohaselt toimusid ehitustööd riigiteel nr T11201 Vaida-Pajupea km 2,19 – 2,225 perioodil 16.01.2023 – 27.01.2023 ning 2023 maikuus toimusid pindamis ja haljastustööd. Kaebusest jääb paratamatult selgusetuks, kuidas on 21.04.2023 avastatud rikkumised seotud jaanuaris teostatud ehitustöödega. Jaanuarikuus planeeritavate töödega sobitub ka AS Signaal ajutise liikluskorralduse joonise legendile märgitud kuupäev 16.12.
3. Kogu teatis koos lisadega (Lisa 2_Ehitamise alustamise teatise vorm mahasõit.docx, 11189_TP TL-1-1 T11202 Vaida – Pajupea km 2,19 - 2,24.pdf, T11202 Vaida – Pajupea km 2,19 – 2,24.pdf) on Siim Markuse poolt allkirjastatud 05.01.2023 (kaebuse lisa 4). Pindamistöödel kasutatakse tavapäraselt karjääridest ostetud killustikku, mida transporditakse ja puistatakse ehitatavale (pinnatavale) teele hüdraulilisest kallurist. Samuti võib pindamisega olla seotud gudronaator, bituumeni segamismasin, vaakumimur, pneumorullur, teefrees vms. Üldkokku on erinevaid tee-ehituste tehnoloogiaid ligikaudu 20 ning neid tuleb ajas juurdegi. Küllap seetõttu ei ole ka Transpordiamet pidanud otstarbekaks koostada ja ajakohasena hoida ammendavat nimekirja seadmetest. Parema arusaama huvides on võimalik tutvuda Transpordiameti poolt koostatud materjaliga „Pindamisjuhis

§ 33lg 2 p 5).

Nimetatud sätte mõte ei ole ilmselgelt ainult juhiloa ning registreerimistunnistuse kaasas kandmist, kui see on nõutav, vaid ka lisaks teiste dokumentide olemasolu, mis annavad õiguse sõidukit, sh autorongi, juhtida. Kaasa arvatud eriloa olemasolu ning selle sisu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus on seaduslik ja ühe teoga mitme eri süüteokoosseisu täitmise eest määratud rahatrahv on proportsionaalne. R. E.´ile määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuses toodud põhjendusel puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja taotleb auväärt kohtult:

1. Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
2. Jätta õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda. Maakohtu seisukoht Menetlusaluse isiku kaitsja on täiendavas avalduses taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo 6 eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 80

lg 2 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.

§ 80

lg 3 kohaselt sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning need on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele". Nimetatud määruse lisa 1 „Nõuded alates

1. jaanuarist
2. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid" koodi 1102 „lubatud suurim pikkus" p 11 sätestab, et poolhaagisega autorongi lubatud suurim pikkus on 16,5 meetrit. R. E.i juhitud mootorsõiduk on Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte andmete kohaselt liiklusregistrisse kantud 31.03.2022 ja haagis 18.06.
3. Politseiametniku rinnakaamera videosalvestuselt on näha, et tegemist on poolhaagise ehk sadulhaagisega, kuivõrd haagisel puudub esimene telg ning haagise raskusjõud kandub sadulhaagise kaudu vedukile. Väärteotoimikus asuva lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et R. E.i juhitud mootorsõiduki koos haagisega Volvo FH/Faymonville Multimax registreerimismärgiga XXX/XXX pikkuse mõõtmiseks kasutati 21.04.2023 kell 17.20 – 17.28 mõõtevahendit (Komelon Unigrip Flx 30 m). Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 0,030 m menetlusaluse isiku kasuks ning lõplikuks veduki ja haagise mõõtetulemuseks saadi 17,
4. Lubatud veduki ja haagise pikkus on 16,500 meetrit, seega oli veduk ja haagis lubatust 0,960 m pikem. Kaebuses ei ole lineaarmõõteseadme kasutamisel saadud mõõtetulemust kahtluse alla seotud ning kohtul puudub alus asuda seisukohale, et mõõtetulemus ei ole jälgitav. Seejuures on mõõtmisest tehtud fotodelt näha, et veos ulatub taha suunas üle haagise 1,075 m võrra.

§ 341

lg 3 kohaselt peab eriluba olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Menetlusalune isik esitas kontrollijale eriloa nr 1023218006, milline on kehtiv alates 06.04.2023 kuni 06.04.2024. Eriluba on välja antud vedajale OÜ X, vedukile Volvo FH registreerimismärgiga XXX ja poolhaagisele Faymonville Multimax registreerimismärgiga XXX. Loa kohaselt on suurimaks lubatud kiiruseks veol 80 km/h ja koormaga veose andmete kohaselt on koorma nimetuseks Teehoid (Teedeehitusmasinad ja -seadmed). Seega on konkreetsele vedukile ja poolhaagisele väljastatud eriluba kehtivusega 12 kuuks ja eriluba on kehtiv vaid teehoiuga seoses, s.o koormaks võivad olla vaid teedeehitusmasinad ja -seadmed. Kohtuvälises menetluses ei ole kogutud andmeid selle kohta, et 21.04.2023 oleks R. E. vedanud teedeehituses kasutatavat masinat või seadet või et R. E. oleks tulnud ühelt tee-ehituse objektilt ja vedanud ekskavaatorit teisele tee-ehituse objektile. Politseiametniku rinnakaamera videosalvestiselt nähtuvalt märgib politseiametnik, et haagisel olev ekskavaator ei ole teehoiuks kasutatav ja selgitab miks. R. E. nõustub politseiametnikuga ja selgitab, et veab ekskavaatorit Utilitasse ja ekskavaator kuulub X OÜle. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik omakäeliselt kirjutanud, et juhtis 21.04.2023 autorongi Volvo XXX Faymonville XXX Tallinna ringteel, veos oli muu eritehnika, mis ei ole teehooldus tehnika, ei ole esitada veodokumenti. Politseiametniku rinnakaamera videosalvestiselt on näha kuidas politseiametnik vestleb R. E.iga, küsib temalt juhiluba, eriluba ja juhikaardi väljatrükki ning liigub piki vedukit ja haagist tahapoole, jõudes haagise taha. Samalt videosalvestiselt on näha ekskavaatorit, millel ei ole 7 tööorganiks kopp või mõni teehoolduseks vajalik lisaseade, vaid hüdrovasar. Sellist tööorganit on ekskavaatoril teehoiuks kasutada kohtu arvates väga keeruline. Küll saaks sellise tööorganiga roomikekskavaatorit kasutada tee lõhkumiseks nii roomikute kui ka hüdrovasaraga. Kaitsja on leidnud, et ehitusobjekti ehitamise alustamise teatise kohaselt on ehitustööde osas märgitud ehitustööde lõpuks mai 2023, milliseks ajaks peab olema teostatud pindamine ja haljastus. Kohus leiab, et sellist ekskavaatorit sellise tööorganiga ei ole võimalik ei pindamisel ega haljastamisel kasutada ning väärteoasjas leiduvast videosalvestisest ei nähtu seda, et R. E. oleks väitnud, et ta tuli Vaida-Pajupea objektilt. Sellise versiooni on välja toonud alles kaitsja kohtule esitatud kaebuses, püüdes menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu siduda varasema tee-ehituse objektiga. Seejuures seisis R. E.i juhitud sõiduk tanklas, s.t ei ole üldse tuvastatud seda, kust R. E. sõitma hakkas ja kuhu ta suundus. R. E.i väide, et ta viib ekskavaatori Utilitase territooriumile, ei anna tegelikkuses mingit infot sihtkoha kohta, kuivõrd Utilitasel on mitmeid erinevaid asukohti, milliseid püüdis ära arvata ka kohtuväline menetleja, otsides sõidutrajektoorile kõige sobivamat marsruuti kui lähtuda kaitsja väitest tee-ehituse objekti kohta. Samast kaebuse lisana esitatud Ehitamise alustamise teatisest nähtuvalt pidid riigitee 11201 Vaida-Pajupea km 2,225 ehitustööd kestma ajavahemikus 16.01.2023 kuni 27.01.2023 ning haagisel olevat ekskavaatorit ja selle tööorganit saanuks vana tee ülesvõtmisel kasutada, kuid R. E. peeti selle ekskavaatori vedamisel kinni 21.04.2023, s.o ajal, mil ehitus oli kolm kuud varem lõppenud. Teehoiul sellise ekskavaatori kasutamise võimatuse kohta on kohus seisukoha märkinud juba ülalpool. Seega ei ole kaebusele lisatud Ehitamise alustamise teatisel ja AS Signaal mahasõidu ehituse ajutise liikluskorralduse projekti seletuskirjal mingit seost R. E.ile inkrimineeritava teoga ega veetud ekskavaatoriga. Kaebusele on lisatud ka Transpordiameti poolt 03.04.2023 X OÜle väljastatud eriluba nr 1023218007, mille kohaselt kehtib eriluba ajavahemikul 06.04.2023 kuni 05.04.2024 ning eriloa kohaselt antakse luba vedukile Volvo registreerimismärgiga XXX ja poolhaagisele Faymonville registreerimismärgiga XXX. Kohtule jääb selle eriloa kaebusele lisamine arusaamatuks. Väärteoasjas leiduvast ja kaebusele lisatud kahest erinevast eriloast saab järeldada, et X OÜl on kaks vedukit Volvo ja üks poolhaagis, millega tehakse vedusid. Samas ei anna kaebusele lisatud eriluba rohkemat informatsiooni väärteoasja kohta, kuivõrd menetlusalust isikut ei süüdistata selles, et ta oleks 21.04.2023 vedukit Volvo registreerimismärgiga XXX juhtides toime pannud väärtegu. Küll näitavad erinevatele vedukitele väljastatud erinevad eriload seda, et X OÜ on kõikidele oma veovahenditele taotlenud erilubasid selleks, et saaks teostada erivedusid. Seejuures on mõlemad eriload väljastatud vaid teehoiuga seotud erivedude teostamiseks. Kuivõrd kaebusele lisatud eriluba nr 1023218007 ei ole väärteoasjaga puutumuses, sest on väljastatud vedukile registreerimismärgiga XXX, mitte vedukile registreerimismärgiga XXX, jätab kohus selle dokumendi tõendikogumist kui asjassepuutumatu tõendi välja. Käesoleval juhul on kaitsja kaebusele lisanud e-MTA töötamise registri väljavõtte, mille kohaselt töötab R. E. alates 02.10.2017 veoauto juhina (Lisa 2). Samas ei nähtu sellest väljatrükist, kes on R. E.i tööandja. Küll nähtub politseiametniku rinnakaamera salvestisest, et vesteldes R. E.iga pöörab R. E. vestluse ajal ennast paremale ja tema tööriide seljaosalt on näha kirje X. Lisaks sellele ei tunne politseiametnik vähemalt videosalvestise ajal huvi selle vastu miks R. E. veokit juhib ja kas tal selleks üldse õigust on. Küll vaatab politseiametnik esitatud juhiluba ja tuvastab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Seega saab järeldada, et politseiametnik on kasutada olevatest andmebaasidest tuvastanud, et R. E.i tööandjaks on X OÜ, kuivõrd tal selles osas küsimusi ei teki ning ka kaebuse lisana kohtule esitatud töötamise registris märgitud töökoha aadress kattub X OÜ registrites märgitud asukohaga. Kohtule esitatud väärteotoimikust nähtuvalt on eriluba nr 1023218006 välja antud vedajale X OÜ, milline äriühing on sõiduki detailandmete päringu vastuse kohaselt veduki Volvo registreerimismärgiga 723CBR ja poolhaagise Faymonville Multimax registreerimismärgiga 850YKC vastutavaks kasutajaks. Politseiametniku rinnakaamera videosalvestiselt nähtuvalt vastab R. E. politseiametniku esitatud küsimusele, kellele ekskavaator kuulub, et see kuulub Xle. Seega kuivõrd X OÜ kasutuses oleva veduki ja poolhaagisega vedas X OÜga töösuhtes 8 olev autojuht R. E. X OÜle kuuluvat ekskavaatorit, siis saab järeldada, et tegemist oli X OÜ omal kulul korraldatud veoga AutoVS § 29 lg 1 p 4 mõttes. Vastavalt samale sättele peavad autojuhil olema kaasas ja ta peab esitama kontrollijale dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui need on nõutavad. Käesoleval juhul vastab vaidlusalune vedu üldjoontes eelviidatud määruse nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punkti d loetelus märgitud tunnustele oma väliste tunnuste poolest, kuid ei vasta viidatud nõuetele selles osas, et menetlusalusel isikul ei olnud esitada veodokumenti. AutoVS § 11 lg 21 kohaselt oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km, peab vastama ülalnimetatud määruse artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on ettevõtja kohustatud tõendama, et tema oma kulul korraldatav veosevedu vastab ülalmärgitud nõudele ning kui nimetatud nõudele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaselt oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autovedu teostav autojuht täidab oma kulul korraldataval autoveol kehtivaid nõudeid. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et R. E. juhtis poolhaagisega vedukit, millise kogupikkus ületas lubatud 16,5 meetrit 0,960 meetri võrra. Lisaks sellele ulatus veel ka veoseks olev ekskavaator poolhaagisest üle 1,075 meetri võrra. Selleks, et sellist vedukit koos poolhaagisega kasutada, peab juht järgima

§ 80

lg 2 ja 3 sätestatud nõudeid ning nimetatud

§ 80

lg 2 kohaselt võib nõudest kõrvalekaldumise korral kasutada seda sõidukit vaid

§ 341

kehtestatud korras.

§ 341

lg 1 sätestab eriveo mõiste ja lõige 2 sätestab avalikult kasutataval teel eriveo võimalused. Seega pidanuks R. E.il 21.04.2023 ekskavaatorit vedades olema eriluba sellise veose vedamiseks. Lisaks sellele pidanuks veose vedajal olema esitada dokumendid veose enese kuuluvuse või päritolu kohta. Väärteoasjast ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kontrollijale esitanud mingitki tõendit veetud ekskavaatori kohta. Menetlusalune isik esitas kontrollijale eriloa nr 1023218006, kuid kohtu arvates see eriluba selle konkreetse veose osas ei kehti, kuivõrd eriluba on väljastatud küll kasutatud vedukile ja poolhaagisele, kuid piiratud kasutusvaldkonnas, s.o vaid teehoiuks, täpsemalt teedeehitusmasinate ja -seadmete veoks. Politseiametniku rinnakaamera salvestisest nähtuv roomikekskavaator koos sellele kinnitatud tööorgani/lisaseadmega ei ole aga teehoiuks kasutatav ning seda rasketehnikat saab kasutada hoopis muul eesmärgil. Sellise seisukohaga nõustus videosalvestise kohaselt ka R. E., kes ka menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis selle üle kordab, kinnitades seda oma allkirjaga. Samas on kaitsja esitatud kaebuses asutud vastupidisele seisukohale. Kaebuses esitatud andmed tee-ehituse objekti kohta veoseks olnud ekskavaatori kasutusala osas kohut ümber veenda ei suuda ning kohus on seisukohal, et X OÜ kasutab teehoiuks väljastatud erilubasid mittesihipäraselt ja oma rasketehnika vedudeks kõigile vajalikele objektidele, hoides sellega kokku märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Kaitsja viide X OÜ majandustegevuse registri kandele, mille kohaselt on X OÜ üheks tegevusalaks ka avalikult kasutatavate teede korrashoid, ei tähenda seda, et X OÜ palgal olevad veoautojuhid võiksid piiranguteta ja vastava eriloata avalikult kasutatavatel teedel teha lubatud masse ja mõõtusid ületavaid vedusid ükskõik kuhu, viidates vaid eriloal olevale teehoiule. Seejuures on ka videosalvestiselt näha, et menetlusalune isik toimetab oma sõnade kohaselt veost Utilitasse, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas on Utilitase asukohta tehtav vedu seotud Vaida-Pajupea 2,19-2,225 teelõigul 16.01.2023 kuni 27.01.2023 teostatud tee-ehituse ja hilisema pindamis- ja haljastustööga. Kohtule esitatud tõendite analüüsist järeldab kohus, et vaidlusalune vedu ei olnud seotud teehoiuga Vaida-Pajupea teelõigul, vaid X OÜ rasketehnika kasutamise või väljarentimisega lepingupartneritele ning kasutades veose veol teehoiuks väljastatud eriluba oma vedude jaoks, vältis vedaja Majandusja taristuministri 04.09.2015 määrusega nr 114 kehtestatud eritasu ja menetlustasu maksmise 9 kohustust. Seega ei kohaldunud vaidlusalusele veosele eelviidatud määruse „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 15 lg 1 p 3 erisus, mille kohaselt ei võeta eritasu ja menetlustasu massi ja mõõtmete ületamisel teehoiutööde teostamisega seotud sõiduki eest ning vedaja pidanuks vaidlusaluse veo teostamiseks taotlema

§ 341

korras eriluba ning tasuma eritasu ja menetlustasu ülalviidatud määrusega nr 114 sätestatud korras. Selline eriluba peab

§ 341

lg 2 kohaselt olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale ning vastavalt AutoVS § 29 lg 1 p 4 sätetele on oma kulul autovedu korraldav ettevõtja kohustatud tagama, et autojuhil on kaasas dokumendid, mis tõendavad, et veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul ei taganud oma kulul autovedu korraldav ettevõtja vajaliku dokumendi olemasolu autojuhil ja menetlusalusel isikul kui autojuhil ei olnud esitada vajalikke veose dokumente, s.o dokumente veose enese kohta ega ka eriluba selle veose vedamiseks. Veosevedu saab vastata ülalviidatud määruse nõuetele vaid juhul, kui see vastab kõigile artikli 1 lõike 5 punkti d alapunktidele nii veetava veose, reisi eesmärgi, mootorsõiduki juhi, vedava sõiduki ja sellise veoseveo lisategevusala osas. Käesoleval juhul on osa tingimustest tuvastatavad registrite kaudu, kuid reisi eesmärgi ja veose kohta ei ole kontrollijale mingeid andmeid ega dokumente esitatud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd veetud koorem ei vastanud kontrollijale esitatud eriloal nr 1023218006 märgitud koorma nimetusele ning koormaks olev rasketehnika ei ole teehoiuks kasutatav ja veosega sõiduki mõõtmed ületasid kehtestatud suuruse, siis rikkus menetlusalune isik

§ 80lg 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

Samas, kui esitatud eriluba veetud koorma osas on kehtetu, s.t ei anna koorma vedamiseks luba

§ 80

lg 2 ja 3 tähenduses ja koosmõjus

§ 342

sätestatuga, pidi menetlusalune isik kui autojuht esitama kontrollijale konkreetse veose kohta eriloa, kuid menetlusalusel isikul seda esitada ei olnud. Lisaks sellele jättis menetlusalune isik kui autojuht AutoVS § 29 lg 1 p 4 sätestatud kohase eriloa ja veost ning veo eesmärki puudutava veodokumendi kontrollijale esitamata. Seega pani menetlusalune isik

§ 80

lg 2, 3 nõudeid eirates toime

§ 238

sätestatud mootorsõidukijuhi poolt veoseveo nõuete rikkumise ja

§ 2612 sätestatud sõiduki juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise ning Auto

VS § 29 lg 1 p 4 nõuet rikkudes pani menetlusalune isik toime AutoVS § 721 sätestatud autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolud menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 238, § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, vedukit ja poolhaagist, mille kogupikkus oli suurem lubatud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koos 1102 mõõtmest, omamata selleks

§ 341

sätestatud nõutavat eriluba ja tal ei olnud esitada kohast veodokumenti, siis rikkus menetlusalune isik

§ 80lg 2 ja 3, Auto

VS § 29 lg 1 p 4 nõudeid ja tegemist on väärtegudega

§ 238, § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721 mõttes ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik Siiri Heindla, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 10 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 2612lg 1 ja § 238 ning Auto

VS § 721 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja

§ 2612lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Vastavalt

§ 2612

lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud vähesel määral üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 238

ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

§ 2612

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. AutoVS § 721 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine

§ 2612

lg 1 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kolme väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on

§ 2612lg 1 ja väärtegude kogumi mõttes üle keskmise.

Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus ja 07.03.2023 koostatud otsuse kohaselt on isikut karistatud mh

§ 238ja § 2619 lg 1 järgi.

Rahatrahv summas 140 eurot on menetlusalusel isikul tasutud 11 23.03.2023 ja karistus on kehtiv. Sellised karistusandmed annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja, olles varasemalt osaliselt samalaadse rikkumise eest vaid poolteist kuud varem karistatud, pidi olema teadlik, millised on veoauto juhtimist puudutavad erisused ja eriveosele kohaldatavad nõuded ja vajalikud load. Menetlusalune isik töötab veoauto juhina, s.t veoauto juhina töötamise eelduseks on vastava ameti- ja täiendkoolituse läbimine ning seetõttu peab veoautojuht teadma kõiki veosevedu puudutavaid nõudeid ja kordasid. Seega kui isik soovib tegutseda teatud erialal, peab ta endale eriala puudutavad normid, piirangud ja kohustused selgeks tegema. Vastasel juhul ta sellel erialal töötada ei saaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest ja menetlusesemeks olevast süüteost saab järeldada, et kui käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus on soovitud raha kokku hoida eriloa menetlemiselt, siis eelmise väärteo puhul oli tegemist teekasutustasu pealt kokkuhoiu sooviga. Selline käitumine viitab sellele, et menetlusalune isik püüab veoautoga vedusid tehes säästa rahalisi vahendeid, jättes vajalike lubade eest tasumata ja makstes teekasutustasu ettenähtust vähem. Varasem karistus näitab, et määratud rahatrahv ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud ja vähem kui kuu möödudes eelmise rahatrahvi tasumisest pani ta toime uue autoveoalase väärteo. Kuigi kohtule esitatud kaebuses ei ole karistuse raskust vaidlustatud, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja määratud karistust tuleb lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eripreventiivsete eesmärkidega. Puutuvalt üldpreventiivse eesmärgi saavutamisse leiab kohus, et karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on käesoleval juhul tegemist väärtegudega, millega ohustatakse liiklust üldisemalt, kuivõrd sellise veose vedamiseks on vajalik eriluba. Seega juhul, kui juhid suhtuvad juhile kehtestatud nõuetesse ja veose vedamisel liiklusohutuse tagamisse ükskõikselt, ohustades selliselt liiklust, püüdes kohustuslike tasude maksmisest kõrvale hoidumisega kokku hoida, on teistel liiklejatel, s.h oma kohustusi korrektselt täitvatel vedajatel õigustatud ootus, et selliselt liiklusnõuetesse suhtuvaid juhte karistatakse ning selline karistusmäär suurendab ka teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunnet, andes kindluse sellest, et liiklusnõudeid eiravad isikud ei jää karistuseta ning riik ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12