← Eesti

3-22-1946/14

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1946 Määruse kuupäev

  1. juuni 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X) kaebus Narva Linnavalitsuselt 15 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses lasteasutuselt lapse kohta teabe mittesaamisega RESOLUTSIOON Tagastada X.X kaebus haldusasjas nr 3-22-
  2. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Kinnipeetav X.X esitas
  4. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Narva Linnavalitsuselt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 15 000 eurot väljamõistmist. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja
  5. aprillil 2021 Narva Linnavalitsuse poole kaebusega lasteaed Päikene peale, kus käis tema poeg, kuna lasteaed ei edastanud kaebajale informatsiooni poja kohta (tervis, edusammud jne). Narva Linnavalitsus vastas kaebajale
  6. mai
  7. a vastusega nr 3.-1-12/3976-
  8. Seejärel kirjutas kaebaja Narva Linnavalitsusele järjekordse kaebuse, millele sai
  9. juulil 2021 vastuse nr 3.-1-12/3976-
  10. Kaebaja viitab ka
  11. juuli
  12. a vastusele nr 1.-17/6164-
  13. Kaebaja sõnul pöördus ta antud teemaga seoses ka õiguskantsleri poole, kes saatis talle ja ka Narva Linnavalitsusele
  14. mail 2022 vastuse nr 147/220663/
  15. Seejärel esitas kaebaja Narva Linnavalitsusele järjekordse kaebuse, millele sai
  16. juulil 2022 vastuse nr 1.12/6036-
  17. Kaebaja pöördus uuesti õiguskantsleri poole, kes saatis Narva Linnavalitsusele
  18. septembril 2022 uue kirja nr 14-7/220663/
  19. Kaebaja väitel ei ole ta Narva Linnavalitsuse tegevuse tõttu alates
  20. aastast oma pojaga suhelnud ega tea temast midagi ning Narva Linnavalitsus on kaebaja arvates rikkunud tema õigust saada poja kohta informatsiooni, samuti on asja lahendamisega venitatud. Kaebaja väitel on talle eelnevaga seoses tekitatud moraalne kahju, kuna tema kui lapsevanem tundis rahutust ja muretses oma poja pärast ning see rikkus tema vaimset tervist. Kaebaja sõnul sai ta Narva Linnavalitsuse
  21. septembri
  22. a vastuse oma kahju hüvitamise taotlusele nr 1-12/7887-2 kätte
  23. septembril
  24. Koos kaebusega esitas kaebaja ka riigilõivust vabastamise taotluse. Samuti esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.
  25. Tartu Halduskohus jättis
  26. mai
  27. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning 3-22-1946 andis kaebajale kaebuselt riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
  29. Tartu Halduskohtu
  30. mai
  31. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni punkt 2), jäeti kaebus käiguta ning kohustati kaebajat kolme päeva jooksul alates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest tasuma kaebuse esitamisel riigilõiv 450 eurot (resolutsiooni punkt 3). Kaebaja sai nimetatud kohtumääruse koos selle tõlkega vene keelde kätte
  32. mail
  33. Tartu Halduskohtu
  34. mai
  35. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale määruskaebuse esitamise tähtpäev saabus
  36. juunil 2023 ning see jõustus
  37. juunil 2023 (HKMS § 179 lõige 3). Kaebajal tuli tasuda riigilõiv hiljemalt
  38. juunil 2023 (s.o esimene tööpäev pärast puhkepäevale sattunud tähtpäeva). Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise ajani teavitanud kohut kaebuselt riigilõivu tasumisest ning kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Kaebaja ei ole esitanud ka määruskaebust ringkonnakohtule. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmine on selline puudus, mis välistab kaebuse menetlemise (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2). Seega kuulub kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel tagastamisele.
  39. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.