← Eesti

3-23-529/12

Obsah (5)§ 33§ 6§ 5§ 61§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-529 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 13.

) järgi kehtib haldusakt selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Justiitsministri

  1. novembri
  2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 98 järgi tuleb distsiplinaarmenetluse protokollile lisada tunnistajate seletused. Vastustaja ei ole ütlusi kaebajale senini edastanud. K. Kontkari ütlused ei kinnita seda, et kaebaja oleks kedagi hulluks nimetanud. K. Kontkar märgib, et ei mäleta täpselt toimunut, kuna sellest on palju aega möödas. Kõrvaldamata kahtlusi tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Sündmusi nägi pealt ka kaebaja toonane kambrikaaslane Y. Vastustaja oleks pidanud küsima ka tema seletust. Vastustaja on lubamatult eelistanud tõenditena vanglaametnike ütlusi.
  3. Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 33

lg 2 järgi algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel järgneval tööpäeval (

§ 33lg 3).

Tähtaja kulgemine algas

  1. detsembril 2022 ja lõppes laupäeval
  2. jaanuaril
  3. Esmaspäeval
  4. jaanuaril 2023 kaebajale üle antud käskkiri on seega tähtaegne. Ühestki õigusaktist ei tulene, et VangS § 2

(6)3-23-529 64 lg 41 tähtaja sisse peab mahtuma ka käskkirja kinnipeetavale teatavaks tegemine. Samuti ei pea vaideotsust kinnipeetavale teatavaks tegema VangS § 11 lg 7 tähtaja jooksul. Haldusakti teatavaks tegemise ajast sõltub selle kehtima hakkamine ja kaebetähtaja kulgemine. Kaebaja on saanud distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda. Kaebaja ei esitanud distsiplinaarmenetluses oma vastuväiteid tähtaegselt. Kaebaja edastas talle seisukoha esitamiseks antud tähtaja jooksul vanglale üksnes pöördumise (
  1. jaanuaril 2023), milles vaidles vastu talle vastamiseks antud tähtajale. Distsiplinaarmenetluse ajal kaebaja Ylt ütluste võtmist ei palunud. Tallinna Vangla praktika näitab, et kinnipeetavad ei tunnista üldjuhul üksteise vastu, kuna ei soovi olla seotud kaaskinnipeetava karistamisega. K. Kontkar kinnitas V. Saare ettekandes märgitut: et kaebaja kasutas kõrgendatud hääletooni ja ütles mitu korda, et öösel tema kambrisse ei tulda. Kaebaja on märkinud, et teda oleks tulnud teleri väljalülitamise kohustusest varem teavitada. Kaebaja teadis, et elektriseadmed peavad olema öösel välja lülitatud.
  2. Kaebaja esitas seisukoha, milles selgitas, et taotles distsiplinaarmenetluses, et vastustaja võtaks seletuse Ylt (
  3. jaanuaril 2023 esitatud seisukoha lk 4). Vastustajal pole õigust sellest keelduda. Vangla praktika, mille järgi vaatamata süüdistatava taotlusele teiselt kinnipeetavalt ütlusi ei võeta, pole seaduslik. Kinnipeetava ütlusi pole põhjust pidada ebausaldusväärseks juba enne nende ärakuulamist. 5.
  4. Kaebaja on saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolli, aga mitte K. Kontkari seletusega. Protokoll sisaldab üht lauset K. Kontkari ütlustest. K. Kontkari seletusega sai kaebaja tutvuda alles kohtumenetluses. K. Kontkari ütlusi kajastavast protokollist saab järeldada, et vastustaja tutvustas talle esmalt V. Saare ettekannet ja küsis talt, kas seal kajastatu vastab tõele. Tunnistaja sellisel viisil ülekuulamine pole lubatud. Tunnistajal oleks tulnud paluda sündmusi oma sõnadega kirjeldada. Seejuures jääb arusaamatuks, mille tõele vastavust K. Kontkar kinnitas. Vastustaja on tunnistajat suunanud ja mõjutanud, mistõttu K. Kontkari ütlused on tõendina lubamatud. K. Kontkar pole väitnud, et kaebaja käitus ebaviisakalt või agressiivselt. Tema sõnul kasutas kaebaja üksnes kõrgendatud hääletooni. Samas pole ta kirjeldanud V. Saare hääletooni. Kui hääletoonid olid sama kõrged, ei ole põhjust pidada kaebaja hääletooni kõrgendatuks. Ka on K. Kontkar öelnud, et ei mäleta täpselt, mis tol õhtul toimus. Ebakindlad ja kahtlevad ütlused ei ole kohtukõlbulikud tõendid. 5.
  5. V. Saare
  6. detsembri
  7. a ettekande järgi oli sündmuste tunnistajaks ka Tartu Vangla praktikant A. Kuusalu. Kuna kaebaja seda enne kohtumenetlust ei teadnud, polnud tal võimalust taotleda temalt ütluste võtmist. Jääb arusaamatuks, miks praktikandilt ütlusi ei võetud. Tegu on vangla käsitluse järgi usaldusväärse tunnistajaga. 5.
  8. Distsiplinaarmenetluses tuleb süüdistatavale tagada karistusõigusele omane kõrgendatud kaitse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-76-12), sh tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, miks eelistas vastustaja ühtesid ütlusi teistele. Kõrvaldamata jäetud kahtlusi tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 5.
  9. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse korra ulatusliku rikkumise tõttu, tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. 3
(6)3-23-529 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorra eeskirju. Selliste eeskirjade alla kuulub ka Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord, mille kohus võtab praeguse asja toimiku juurde (kodukord on kättesaadav ka veebilehel https://www.vangla.ee/node/485). Kodukorra punkti 1.13.1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.
  2. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, mis
  3. detsembril 2022 täpselt toimus. Vaidlust pole selle üle, et valvur V. Saar selgitas kinnipeetavatele, sh kaebajale uut korraldust, mille järgi kinnipeetavad peavad õhtuti ise teleri välja lülitama. Varem lülitati osakonna kambrites ööseks vool välja ja kinnipeetavad ei pidanud seetõttu ise telerit välja lülitama. Poolte vahel pole vaidlust ka selle üle, et kaebaja võttis seepeale sõna (vt kaebaja
  4. jaanuari
  5. avaldus, distsiplinaarmenetluse materjalid, vastustaja
  6. mai
  7. a vastuse lisa 1). Kaebaja ei olnud rahul, et valvur eelmisel öösel teleri väljalülitamiseks tema kambrisse sisenes. Kaebaja heitis valvuritele ette seda, et teda teleri väljalülitamise kohustusest juba eelmisel õhtul ei teavitatud. Sellisel juhul poleks valvuril olnud tarvis öösel tema kambrisse tulla. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist hääletooni ja sõnu kasutades kaebaja oma etteheited tegi.
  8. Vastustaja lähtus V. Saare
  9. detsembril 2022 koostatud ettekandest nr 1-22-11086 (esitatud kohtule distsiplinaarmenetluse materjalidega), mille järgi kaebaja tegi oma etteheited karjudes ja nimetas kambrisse sisenenud valvurit hulluks.
  10. Distsiplinaarmenetluses võttis vastustaja telefoni teel ütlused teiselt sündmuse juures viibinud ametnikult K. Kontkarilt (vt distsiplinaarmenetluse materjalid:
  11. jaanuari
  12. a menetlustoimingu protokoll). Protokolli järgi kinnitas K. Kontkar V. Saare ettekandes märgitut. K. Kontkari sõnul kasutas kaebaja ametnikega rääkimisel kõrgendatud hääletooni ning ütles mitu korda, et öösel tema kambrisse ei tulda. Täpset sõnakasutust K. Kontkar enam ei mäletanud, põhjendades seda sellega, et sündmusest oli möödas pea kuu aega.
  13. Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses vanglale oma arusaama toimunust. Kaebaja sõnul ei vasta V. Saare kirjeldus tõele. Kaebaja väidab, et ta ei karjunud V. Saare peale ega nimetanud kedagi hulluks. Kaebaja teab, et eelmisel õhtul tema kambris käinud S. Deede on valvur ja võib tõsises olukorras igal ajal kinnipeetava kambrisse siseneda.
  14. Kaebaja leidis vaides, et vastustaja pidanuks distsiplinaarmenetluses ütlused võtma ka olukorda pealt näinud kinnipeetavalt Ylt. Kohtumenetluses leidis kaebaja, et ütlused tulnuks võtta ka sündmuse juures olnud vangla praktikandilt. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et ei pidanud ütluste võtmist vajalikuks, kuna leidis, et kaebaja süü on olemasolevate tõenditega tõendatud. Kaebusele esitatud vastuses selgitas vastustaja Ylt ütluste võtmata jätmist lisaks sellega, et kinnipeetavad ei tunnista üldjuhul üksteise vastu, soovimata olla seotud kaaskinnipeetava karistamisega. 4
(6)3-23-529 12.

§ 6

järgi on haldusorganil kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulised asjaolud. Haldusorganil on kaalutlusõigus menetluse üksikasjade kindlaksmääramisel ning kohustus viia menetlus läbi võimalikult kiirelt, lihtsalt ja efektiivselt (

§ 5lg-d 1 ja 2).

  1. Kohus leiab, et vangla tuvastas vaidlustatud käskkirjas
  2. detsembri
  3. a õhtu sündmuse asjaolud menetlusreegleid järgides. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et sõnavahetus kaebaja ja ametniku vahel toimus. Kaks juuresolnud valvurit kinnitavad, et kaebaja kasutas seejuures kõrgendatud hääletooni. Seda, kas kaebaja kasutas sõna „hull“ K. Kontkari ütlused ei kinnita, kuid ei lükka ka ümber. K. Kontkar pole öelnud, et ei mäleta toimunut. Ta on üksnes tõdenud, et ei mäleta kaebaja täpset sõnakasutust.
  4. Vastustaja luges sündmuse kohta kogutud tõendid põhjendatult piisavaks. Vastustajal polnud alust sündmust vahetult tunnistanud valvurite ütlustes kahelda olukorras, kus ka kaebaja ei eitanud distsiplinaarmenetluses antud selgitustes, et ta valvuritele etteheiteid tegi. Arvestades ka seda, et rikkumine polnud raske ja karistus piirdus noomitusega, ei rikkunud vastustaja menetlusnorme, kui ei kogunud olukorra kohta kõiki võimalikke tõendeid. Vastustaja tegevus jäi talle

§ 5lg-tega 1 ja 2 antud menetlusliku otsustusruumi piiresse.

Kuna asjaolud olid muude tõenditega piisavalt tõendatud, võis vangla kasutada võimalust hoiduda panemast teist kinnipeetavat olukorda, kus ta peaks andma ütlusi kaaskinnipeetava võimaliku distsipliinirikkumise kohta.

  1. Sõltumata kaebaja täpsest sõnakasutusest pani ta kõrgendatud hääletoonil valvuritele etteheiteid tehes toime vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise. Otsus kaebajat selle eest karistada oli põhjendatud ning määratud karistus (noomitus) rikkumisega proportsionaalne. Määrav pole see, kas kaebaja kasutas valvuri kohta sõna „hull“ või mitte. Tegu on ühe teo (ebaviisakas käitumine), mitte süütegude kogumiga, millest ühe toime panemise osas kahtluse tekkimise korral võiks tekkida küsimus määratud karistuse proportsionaalsuses. Kohus märgib ka, et isegi kui valvur oleks kasutanud kaebaja suhtes kõrgendatud hääletooni, ei õigusta see viisaka suhtlemise kohustuse rikkumist kinnipeetava poolt.
  2. Kaebaja leiab, et vastustaja tegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja menetlusnorme rikkudes, ületades karistuse määramiseks ette nähtud aega. VangS § 64 lg 41 järgi võib karistuse määrata ühe kuu jooksul arvates päevast, mil vangla sai teada teo toimepanemisest. Praegusel juhul sai vangla teo toimepanemisest teada
  3. detsembril
  5. Tähtaegade arvutamisele haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid (

§ 33lg 1).

Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul algas tähtaja kulgemine 15. detsembril 2022 (

§ 33lg 2). Ts

MS § 62 lg-s 1 on menetlustähtaegade arvutamisel omakorda viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätetele. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks oli 15. jaanuar 2023, mis oli pühapäev. Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval (

§ 33lg 3), s.o praegusel juhul esmaspäeval 16.

jaanuaril. Pooled ei vaidle selle üle, et käskkiri toimetati sel päeval kaebajale kätte. Seega ei järgis vastustaja menetlustähtaega. 18. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus VSKE § 98 punkti 1, kuna ei tutvustanud talle koos distsiplinaarmenetluse protokolliga tunnistajate seletusi. Kohus leiab, et vastustaja 5

(6)3-23-529 menetlusnormi ei rikkunud, kuna K. Kontkari distsiplinaarmenetluse protokollis kajastatud. ütlused olid olulises osas
  1. Vaideotsuse puhul heidab kaebaja vastustajale ette vaide lahendamise tähtaja rikkumist (VangS § 11 lg 7). Kaebaja vaie (vastustaja
  2. mai
  3. a vastuse lisa 2) on registreeritud
  4. jaanuaril
  5. Vaideotsus on allkirjastatud
  6. veebruaril
  7. Kaebaja sõnul sai ta vaideotsuse kätte
  8. märtsil
  10. Üldjuhul tuleb vaideotsus vaide esitajale kätte toimetada otsuse tegemise tähtaja jooksul, kuna haldusakt hakkab kehtima selle adressaadile kätte toimetamisest alates (

§ 61lg 1).

Vanglas läbi viidava haldusmenetluse puhul ei tohiks haldusakti samas asutuses viibivale kinnipeetavast adressaadile kätte toimetamine olla keeruline ega võtta märkimisväärselt aega. Vastustaja pole selgitanud, miks ta toimetas vaideotsuse kaebajale kätte alles nädal aega pärast selle tegemist. See menetlusviga ei anna aga alust vaideotsust tühistada (vt

§ 58). 21.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude kaebajalt välja mõistmise nõuet ei esitanud. Menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda. Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.