← Eesti

2-22-19210/16

Obsah (5)§ 101§ 100§ 99§ 2172§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19210 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

§-i 101 muudatused), mis põhjendatult võimaldavad arvesse võtta ka lapsele riiklikult makstavaid toetusi ja lapsega koosveedetud ajal tehtud vahetuid kulutusi. Arvestades eeltoodut, peab hageja põhjendatuks elatise vähendamist

§-s 101 sätestatud määrani. Hageja ülalpidamiskohustuse suurus kostja suhtes oleks 120,33 eurot kuus. Arvutuskäigu põhjendused on alljärgnevad: 209,2 euro suurusele baassummale tuleb lisada 46,44 eurot (255,64 eurot), kostjale makstakse igakuiselt lapsetoetust summas 60 eurot, mistõttu on põhjendatud elatise suuruse vähendamine 30 euro võrra (255,64 – 30 = 225,64 eurot). Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-9731 tehtud 08.12.2020 kohtumääruse alusel veedab hageja kostjaga iga kuu viimase täisnädala kolmapäevast pühapäevani (s.o 5 päeva). Jaanipäeva veedab laps paarisaastatel emaga, paaritutel isaga (s.o üle aasta 1 päev). Jõulud (23.12-26.12) veedab laps alati isaga (s.o 4 päeva) ja aastavahetuse emaga (30.12- 02.01). Paaritutel aastatel veedab laps isaga alates 20. juunist 21 järjestikust päeva, lisaks veedab 3 päeva jõuluvaheajal (27.12-29.12) (s.o kokku 21 + 3 = 24 päeva) ning paaris aastatel alates jaanipäevale järgnevast esmaspäevast 21 järjestikust päeva. Aasta lõikes veedab hageja kostjaga keskmiselt 7 päeva kuus – 11 2

(19)kalendrikuul aastas veedab isa lapsega nädalavahetuse kolmapäevast pühapäevani (s.o 5 päeva), jõuludel 4 päeva, suveperioodil 21 järjestikust päeva, paaritutel aastatel ka 3 päeva jõuluvaheajal – aasta lõikes kokku minimaalselt 80 päeva (paaris aastal 55 + 4 + 21 = 80 (s.o 6,7 päeva, ümardatult 7 päeva), paaritul aastal 55 + 1+ 4 + 21 + 3 = 84 (s.o 7 päeva). Kuivõrd hageja püsiv elukoht on Soomes, tuleb hagejal igakuiselt Eestis lapsega kohtumas käies teha lisaks lapse ülalpidamisele ka märkimisväärseid kulutusi transpordile (ca 150 eurot laevapiletid + ca 60 eurot autokütus) ja enda toidule Eestis viibimise ajal. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud arvestada elatisest maha proportsionaalne osa ülalpidamiskuludest, mille hageja kannab vahetult ajal, mil laps viibib temaga. Kui laps veedab lahus elava vanemaga 7 päeva kuus, tuleb elatise suurust vähendada 46,67% võrra (7 päeva x 100%) : 15 päeva = 46,67 %) ehk antud juhul 105,31 euro võrra (225,64 x 0,4667 = 105,31). Arvestades hagejaga veedetavat aega, oleks kostja elatise põhjendatud suuruseks 120,33 eurot (225,64 – 105,31 = 120,33). 4. Hageja palub: kohustada X´e tasuma Y´e ülalpidamiseks alates elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist 120,33 eurot kuus (baassumma 209,2 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust ning vähendatud elatist proportsionaalselt hagejaga veedetava 7 ööpäeva kohta). Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel muutub vastavalt ka arvestamisele kuuluvate toetuste suurus; jätta menetluskulud poolte endi kanda.

  1. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud seisukohtadega. Tänaseks päevaks on selgunud, et hageja terviseprobleemid (s.o valud küünarnukkides) ei liigitu paraku kutsehaiguseks ning kutsehaiguse korral ette nähtud riigipoolset toetust hageja saama ei hakka. Seega on hageja sattunud õnnetusse olukorda, kus tema töövõime on oluliselt langenud, siiani tehtud tööd terrassi- ja rõduklaaside paigaldajana (või mistahes ehitussektoris) ta jätkata ei saa ning kutsehaiguse korral määratavat toetust ja ümberõpet samuti mitte.
  2. Hageja asus
  3. aasta detsembris tööle müügispetsialistina ettevõttesse XXX OY, kuid töötingimuste ebasobivuse tõttu oli sunnitud töösuhte
  4. aasta jaanuaris üles ütlema. Alates 07.02.2023 on hageja töötuna arvele võetud, kahjuks uut töökohta hageja veel leidnud ei ole. Käesoleval hetkel ei ole veel tehtud otsust töötuskindlustushüvitise maksmise suuruse ja perioodi osas, seega ei ole hagejal veel täit teadmist, kui suureks kujuneb riigi poolt makstav hüvitis ja kui pika perioodi jooksul seda hagejale makstakse. Kostja seadusliku esindaja viide, justkui võiks hageja täiendavat sissetulekut teenida ka ettevõtjana (vt hagivastuse lisa nr 1), on kohut eksitav. Vahetult peale kõnealuse ettevõtte asutamist siirdus hageja Soome tööle ja mingisugust majandustegevust asutamisest saadik ettevõttes toimunud ei ole. Seega ei ole hageja saanud usaldusühingust UUU ei omanikuega palgatulu. Hagejale jääb arusaamatuks kostja seadusliku esindaja viite eesmärk hageja profiilile portaalis LinkedIn – on ju igati loogiline, et tööd otsiv inimene hoiab kõnealuses portaalis oma profiili aktiivsena ja seejuures võimalikult atraktiivsena tööpakkujatele. Hageja loodab siiralt, et tal õnnestub peatselt leida sobiv töö ka olukorras, kus tema töövõime on oluliselt langenud.
  5. Hageja ei nõustu vastuses esitatud seisukohaga, et kostjaga kalendriaasta lõikes veedetud päevade arv on väiksem kui 7 päeva kuus. Õnneks saab hageja lapsega peatuda oma ema, kostja vanaema juures, seega vähemalt praegusel hetkel ei tule teha eraldi kulutusi ööbimiskoha rentimisele (kui just ei otsustata veeta nädalavahetust näiteks veekeskust 3

(19)külastades või Eestis ringi sõites). Eeltoodu ei tähenda loomulikult seda, et kostja vanaemal ei tekiks täiendavat elektri- ja veekulu. Kostja seaduslikul esindajal puuduvad seejuures suhtluskorra täitmisega seoses igasugused rahalised kohustused - küll aga vähenevad hageja kulutused kostjale, kui viimane parasjagu hagejaga viibib. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja arvutused hagejaga veedetavate päevade arvutamise osas. Ebaõige on kostja vastuses esitatud seisukoht, et kui laps veedab hagejaga igas kalendrikuus ühe nädalavahetuse kolmapäevast pühapäevani, tuleb seda

§ 101lõike 6 mõttes käsitleda 4 koosveedetud päevana.

Kui laps jääb isa hoole alla kolmapäeval ja lahkub ema juurde pühapäeval, veedavad isa ja tütar koos 5 järjestikkust päeva. Samamoodi on põhjendatud arvestada koosveedetud päevi ka jõuludel ja jõuluvaheajal, samuti suvepuhkust veetes.

§ 101

lg 6 tõlgendus, mille kohaselt kuuluvad arvestamisele vaid koos veedetud ööd, on liialt kitsas ega ole kindlasti kooskõlas kõnealuse sätte mõtte ja eesmärgiga. Hageja poolt tehtud ümardus (paaris aastatel on koosveedetud päevade arv 6,7 päeva, ümardatult 7 päeva; paaritutel aastatel täpselt 7 päeva) on põhjendatud, vastupidine lahendus oleks ebamõistlik ja ka ebaõiglane.

  1. Kostja töötab täiskohaga õpetajana, lisaks annab tasulisi eratunde, kuid igasugused andmed tema reaalse sissetuleku osas puuduvad. Arvestades seda, et vanemate varanduslikud seisundid on eelduslikult märkimisväärselt erinevad, mis annaks omakorda aluse ka ülalpidamiskohustuse jagamiseks vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonidele, on kostja seaduslik esindaja ilmselt teadlikult jätnud selle info avaldamata.
  2. Hagejale maksti XXX OY-s töötasu kord kalendrikuu jooksul. Hageja ei ole varjanud, et talle kuulub vagunelamu, esitades oma igakuise kuluna ka vagunelamu liisingumaksed. Vagunelamut peab hageja muuhulgas ka juhuks, kui tal ei peaks olema enam võimalik kasutada eluruumina o´ma elukaaslasele kuuluvat kodu. Hagejale ei kuulu kinnisvara. Hageja on küll proovinud lisaraha teenimiseks vagunelamut ka välja üürida, kuid paraku on see õnnestunud vaid paaril korral paari aasta jooksul. Isiklik auto on hagejale (ja tema elukaaslasele) eluliselt vajalik, kuivõrd hageja elab suurest asfalteest enam kui 2 km kaugusel ja ühistranspordi kasutamine oleks vägagi keerukas. Auto olemasolu on vältimatult vajalik ka selleks, et kostjaga igakuiselt Eestis kohtumas käia (mitme päeva jooksul sõidetakse omajagu aega palju ringi). Hageja ei saa täiendavat sissetulekut eraettevõtlusest. Hagejal on Soomes olemas ettevõtluskonto, kuid majandustegevus puudub. Selle asjaolu tõendamiseks esitab hageja väljavõtte patendi- ja registribüroost, kus on nähtav, et ettevõtluskontol puuduvad finantsaruanded (lisa nr 4) ja väljavõtte maksuametist (lisa nr 5), kus on nähtav, et kontol puuduvad igasugused sissekanded. KOSTJA VASTUS HAGILE
  3. Kostja selgitas, et ei nõustu elatise muutmisega alla seaduses sätestatud alammäära.
  4. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud hageja tervislik olukord, mis ei võimalda tal enam töötada terrassi- ja rõduklaaside paigaldajana. See ei ole elatise vähendamise iseseisvaks aluseks. Hageja esitatud dokumentidest (ennekõike töötervishoiu konsultatsiooni kokkuvõte) nähtub, et hageja oli alates 24.09.2022 olnud osaajaliselt (50%) haiguspuhkusel ja osaajaliselt (50 %) palgatööl. Märgitu tähendab, et hagejale maksti pooles ulatuses haigushüvitist ja pooles ulatuses töötasu. 12.-20.10.2022 oli hageja haiguslehel tööõnnetuse tõttu ja 4

(19)20.10.2022 pikendati haiguslehte kuni 30.11.
  1. See tähendab, et ka siis maksti talle haigushüvitist. Veel nähtub tõendist, et riiklik sotsiaalkindlustusasutus Kela, kahtlustades hagejal kutsehaiguse olemasolu, tegi hageja kohta avalduse kindlustusseltsile LähiTapiola. Kutsehaiguse olemasolul tekib hagejal kindlustuskaitse hüvitise saamise õigus. Sellist olukorda, et hageja jääb kutsehaiguse tagajärjel Soomes sissetulekuta, Soome kehtiv õigus ei võimalda. Kokkuvõttest nähtub ka, et hagejale on tagatud töötervishoiu meetmed ja rehabilitatsioon. Nendeks on ennekõike töötervishoiu toetamine ja jälgimine, haigusleht, tööalane rehabilitatsioon - tööproovid mujal ja ümberõpe, järelkonsultatsioonid, kindlustuskaitse ja haigushüvitise saamiseks Kelale tehtav avaldus. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal pole võimalik kostjale elatist maksta vähemalt seaduses sätestatud määras.
  2. Lisaks sellele on hageja ka ettevõtja oma kutsetöö välisel erialal. Hageja on pikalt tegutsenud IT-alal. Äriregistri väljatrükilt nähtuvalt on hageja alates
  3. a. usaldusühingu UUU (reg.kood xxxxxx) täisosanik, ühingu tegevusaladeks on infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Hageja kontolt portaalis LinkedIn (hagivastuse lisa 2) nähtub tema iseloomustus enda kohta järgmiselt: „varasem ulatuslik kogemus ehitus- ja ehitussegmendis ning IT-sektoris, ulatuslik kogemus IT valdkonnas põhifookusega peamiselt rakenduste toele, lõppkasutajate võrgustamisele. Nüüd olen leidnud end imetlemas ja kohalolekuga mõjutamas autosektorit. Väga hea õppimisvõime, kõrge tulemuslikkus ja pühendumus intelligentsetele ja teaduslikele tehnoloogiatele ning olen alati valmis õppima rohkem ja tehnoloogiaga kursis olema.“ Kuu aega tagasi jagas hageja samal kontol oma rõõmu, et ta alustas uut tööd müügispetsialistina XXX Oy-s. Edasi nähtub kontolt, et ta töötab sellel kohal alates
  4. a. detsembrist täistööajaga. Märgitust tulenevalt puudub hagejal ka edasiulatuvalt alus elatise vähendamiseks hagis esitatud ulatuses.
  5. Isaga arvestatava aja on hageja oma hagis siiski arvutanud vääralt. Vastavalt Harju Maakohtu 08.12.2020 määrusele ts. asjas 2-20-9731 veedab kostja hagejaga iga kuu viimase täisnädala (st sellise nädala, mille kõik päevad langevad vastavasse kuusse) kolmapäeva õhtust pärast trenni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni (määruse p. 1.2.1). See teeb kuus 4 ööpäeva, mitte 5 ööpäeva. Lisaks veedab laps alati isaga jõulud (23.12.26.12), mis teeb 3 ööpäeva (määruse p. 1.2.3). Paaritutel aastatel veedab kostja hagejaga lisaks ka jaanipäeva ja jõuluvaheajast 27.-29.12, (määruse p.1.2.4). Nii paaritutel kui paarisaastatel veedab kostja hagejaga 21 päeva suvepuhkust. Kõikidel kordadel võtab isa lapse kodust esimese temaga veedetava püha- või puhkusepäeva hommikul kell 9.00 ja toob ta tagasi koju viimase püha- või puhkusepäeva õhtul hiljemalt kell 18.00 (määruse p. 1.2.6). Märgitust tulenevalt veedab kostja hagejaga paaritutel aastatel nädalavahetustel 11 x 4 = 44 ööpäeva (aasta viimase täisnädala vahetus langeb alati jõuluvaheajale ja on reguleeritud eraldi), jaanipäeval 1 ööpäev, isadepäeval 1 ööpäev ja jõuludel 6 ööpäeva (23.12-29.12) ning puhkust 21 ööpäeva (tegelikult küll 20 ööpäeva, arvestades esimese ja viimase päeva nö poolikust), see teeb kokku 73 ööpäeva, keskmiselt aastas 6,08 ööpäeva kuus. Märgitust tulenevalt veedab kostja hagejaga paarisaastatel nädalavahetustel 11 x 4 = 44 ööpäeva, jaanipäeval 1 ööpäev, isadepäeval 1 ööpäev ja jõuludel 3 ööpäeva (23.1226.12) ning puhkust 21 ööpäeva (tegelikult küll 20 ööpäeva, arvestades esimese ja viimase päeva nö poolikust), see teeb kokku 70 ööpäeva, keskmiselt aastas 5,83 ööpäeva. Seega ei ole üheski aastas laps isaga nii palju päevi, et see võimaldaks elatist

§ 101p.-i 6 alusel vähendada. 14. Kostja tegelikud kulud on suuremad kui seadusjärgne miinimummäär (2 x 225,64 + 60 eurot) seda eeldab. 5

(19)
  1. Hageja väitel ei ole ta saanud usaldusühingust UUU ei omaniku- ega palgatulu. See väide on tõendamata. Kui ta reklaamib LinkedIn keskkonnas oma häid oskusi ja ulatuslikku kogemust IT-valdkonnas põhifookusega peamiselt rakenduste toele, ning usaldusühingu tegevusaladeks on infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused, siis eelduslikult tal on vähemalt võimalik selles valdkonnas ennast teostada ja tulu teenida.
  2. a. alguses ta igatahes ettevõtjana tegutses – see nähtub tema enda sõnumist, kuidas tema „ettevõtjarõõmud sunnivad teda kaua üleval olema“. Ka on tõendamata, et hageja ei tööta enam XXX Oy-s või et see töö oli talle ebasobiv tervisliku seisundi tõttu.
  3. Hageja väitel on vaja elatist vähendada seetõttu, et iga kord, kui ta tuleb lapsega kohtuma, on tema kulutused väga suured – ainuüksi autoga ülesõit ja kütus on 210 eurot. Sellises olukorras võib olla otstarbekas käia Eestis ilma autota, reisijapiletiga, sest sellega säästab palju. Eestis on vajadusel kohapealseid pikemaid sõite teha väikese raha eest Bolt Drive-st autot üürides.
  4. Kostja ei arvuta hagejaga veedetavaid päevi valesti, vaid lähtub nii seaduse tekstist kui kehtivast kohtupraktikast. Seadus ei räägi päevadest, mille laps veedab teise vanemaga, vaid ööpäevadest. Kui isa võtab lapse kolmapäeva õhtul ja viib tagasi pühapäeva õhtul, ei saa kuidagi tegemist olla 5 ööpäevaga. Hageja arvutuskäiku tunnustades tuleks tunnustada ka seda, et igas nädalas on 9 päeva – kui kolmapäevast pühapäevani on 5 päeva (kolmapäev-neljapäev-reede-laupäev-pühapäev), siis teistpidi ema juures pühapäevast järgmise kolmapäevani peaks olema 4 päeva (pühapäev-esmaspäev-teisipäev-kolmapäev). Kokku teeb see nädalas 9 päeva, mis on nonsenss.
  5. Hageja on 02.06.2023 esitanud tõendeid. Isiku käes olevate rahaliste vahendite suurust ei tõenda 2 kuu palgalehed, vaid tõendavad pangakonto väljavõtted ja varasesemed. Hagejal varaesemete olemasolu on tõendanud kostja, hageja on neid varjanud. Pangakontode väljavõtteid pole hageja esitanud. Hageja 02.06.2023 menetlusdokumendi lisast 2 on näha Mercedes Benz maasturi maksed, kuid kelle poolt, kellele ja millise lepingu alusel, maksetest ei ilmne. Menetlusdokumendi lisadest 3, 4 ja 5 pole üldse aru saada, kelle kohta need käivad, samuti puuduvad tõlked. Seega on tõenditena lubatavad lisas 1 esitatud palgalehed, kuid lisade 2 kuni 5 seos hagejaga ja seega menetletava tsiviilasjaga puudub, mistõttu leiab kostja, et neid ei ole alust tõendina arvestada. Hagejal on kutseline esindaja, seetõttu ei saa hageja ka väita, justkui ta poleks teadnud, et tõendid peavad olema identifitseeritavad ja tõlgitud. Hageja etteheide, et kostja ei ole andnud tagasisidet oma majandusliku olukorra kohta, on asjakohatu. Kostja majanduslik olukord ei ole asjassepuutuv, sest hageja ei ole menetluses taotlenud kõrvalekaldumist vanemate ülalpidamiskohustuse ulatuse võrdsusest. VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUDED
  6. Kostja taotleb mõista hagejalt välja elatis suuremas summas kui 292 eurot kuus. Kostja igakuised põhjendatud vajadused ja neid tõendavad tõendid on järgmised.
  7. Kostja elab alates 01.06.2022 koos oma emaga korteris xxx. Kostja ema võttis korteri soetamiseks laenu 170 000 eurot. Laenumakse igas kuus on keskmiselt 622,94 eurot. Alates 01.01.2023 on seoses euribori tõusuga ka laenumaksete suurus oluliselt muutunud ja kostja ema igakuulised laenumaksed koos intressidega on 866,52 eurot, millele lisandub kindlustusmakse umbes 10 eurot. Kokku tuleb korteri kasutusõiguse eest seega tasuda 876,52 eurot kuus. Kostja ja kostja ema elavad korteris kahekesi. Tegemist on kolmetoalise (s.t. kahe magamistoaga) korteriga, millest üks magamistuba on kostja ainukasutuses ja teine magamistuba kostja ema ainukasutuses, elutuba ja muud ruumid on 6
(19)ühiskasutuses. Kui kostja ema ei oleks korterit ostnud, tulnuks tal samaväärne korter üürida. 3- toaliste nõukogudeaegsete paneelmajakorterite üürihinnad samas piirkonnas on ca 650-800 eurot (vastuhagi lisa 3, kolme keskmine 700 eurot), kostja koduga samaväärsete korterite üürihind on aga 900 eurot ja rohkem (hagivastuse lisa 4). Võttes aluseks madalamad üürihinnad, on lapse osa korteri kasutusõigusest pool keskmisest üürihinnast, s.t. 350 eurot. Sellele lisanduvad kommunaalkulud. KÜ XXX arvetest ja maksetest nähtuvalt on 10 kuu kommunaalkulude arved kokku 1621,93 eurot, keskmiselt seega 162,19 eurot kuus ja lapsele langev osa on 81,10 eurot. Kostja eluasemevajadus on kokku seega 431,10 (350+81,10).
  1. Kohtupraktika kohaselt on söögi- ja rõivaste vajadus eluks üldteadaolev asjaolu, mida ei ole vaja dokumentaalselt tõendada, küll aga saab kohus nende suurust hinnata. Kostja toidukulu on praeguses üldises hinnatõusus umbes 200 eurot ja vajadus rõivastele kuus keskmiselt umbes 50 eurot.
  2. Kostja kasutab mobiiltelefoni. Kostja telefoniarvete kulu kokku
  3. a. oli 333,53 eurot ja
  4. a. 2 kuu jooksul on olnud 31,45 eurot, kokku 364,98 eurot, s.t. keskmiselt 26,07 eurot kuus.
  5. Hageja ja kostja ema panid veel kooselu ajal kostja iluvõimlemise trenni juba lasteaias ja täna tegeleb kostja iluvõimlemisega juba võistlustasemel. Igakuine trennitasu Võimlemisklubis Elegance oli kuni 31.12.
  6. a 140 eurot, alates 01.01.2023 on aastaringselt 165 eurot. Kostja osaleb regulaarselt trennilaagrites, Eesti sisestel võistlustel ja välisvõistlustel. Ei võistluste ja nende osalustasude ega trennilaagrite kohta ei esitata arveid, vaid iga võistluse korraldaja paneb info saabuvate sündmuste kohta klubi kodulehele. Juba toimunud sündmuste ajalugu kodulehelt ei näe, kuid vastuhagile on lisatud tulevaste võistluste info (SERENITY CUP 2023 osalustasu on 55 eurot ja karikavõistluste osalustasu on 70 eurot, vastuhagi lisa 8) selgitab, millisel viisil on osalustasud dokumenteeritud. Laagrite kohta paneb treener info üles võimlejate vanemate FB rühmas. Kõik nii võistluste kui laagrite osalustasud makstakse treener W selleks avatud pangakontole, kes siis korraldab laagrikulude katmise.
  7. a. oli osalustasu võistlustel enamasti 50-60 € kord, sel aastal kõrgem, laagri hind sõltub laagri asukohast ja pikkusest. Kostja ema pangakonto väljavõttelt (hagivastuse lisa 9) nähtub, et 2022.a. kulud seoses trennilaagrite, Eesti sisestel võistlustel ja välisvõistlustel osalemisega jms olid kokku 2712 eurot ja 2023 3 kuuga on olnud 704 eurot, mis teeb keskmiselt 227,73 eurot kuus (3416 : 15). Osana trennikuludest käib kostja aasta keskmiselt kord kuus Maardu Therapy OÜ füsioterapeudi Q juures saamas spordifüsioteraapia seansse. Füsioterapeudi korra maksumus oli
  8. a. 35 eurot ja alates 01.01.2023 on 40 eurot kord. Tavaliselt tasub kostja seansi eest sularahas, kuid 26.11.2022 oli laps graafikujärgselt isaga ja isa oli seisukohal, et kuna tema tasub elatist, siis tema selle eest ei maksa. Seetõttu tasus kostja ema pangaülekandega. Teise korra tasus ema pangaülekandega 31.01.2023, sest unustas lapsele sularaha kaasa anda (mõlemad maksed on vastuhagi lisa 11). Lapse igakuuline vajadus
  9. a. füsioterapeudi teenusele on 40 eurot.
  10. Kostjale on näidustatud ortodontiline ravi. See ravi algas 25.04.2022 ja kogu ravi maksumus moodustab ca 4000 eurot. Hageja väitel on ta küll nõustunud ortodontilise raviga, kuid mitte kaperaviga, vaid breketiraviga. Kostja poolt 10.03.2023 kohtule esitatud raviarsti e-kirja (10.03.2023 menetlusdokumendi lisa 3) kohaselt on Yle paremini sobiv 7
(19)kaperavi, millel hinnaerinevust breketiraviga ei ole. Seega ei oma asjaolu, kas lapse hambumust korrigeeritakse ühe või teise ravimeetodiga, vanemate tasumiskohustuse ulatuse seisukohalt tähtsust. Kummagi vanema kohustused lapse hambumusravi eest tasumisel on võrdsed. Vastuhagi esitamise päevaks on kostja ema tasunud raviarvetest 2500 eurot (25.04.2022 arve summas 750 eurot, 27.05.2022 arve summas 750 eurot, 4.08.2022 arve summas 250 eurot, 28.09.2022 arve summas 250 eurot, 16.11.2022 arve summas 250 eurot 11.01.2023 arve summas 250 eurot, kostja 10.03.2023 menetlusdokumendi lisa 4) ja veel kuulub tasumisele 1500 eurot (4000-2500=1500). Tegemist on ühtse raviplaaniga, mis viiakse lõpuni ja ravi lõpeb eelduslikult
  1. a detsembris. See tähendab, et alates vastuhagi esitamisest kuni
  2. a. lõpuni, s.t. 9 kuu jooksul, on lapse vajaduseks ka kulud ortodontilisele ravile summas 1500 eurot, see teeb 166,67 eurot kuus.
  3. Märgitust tulenevalt on kostja tõendatud vajadused alates vastuhagi esitamisest kuni 31.12.2023 kokku 1306,57 eurot kuus (431,10 + 200 + 50 + 26,07 + 165 + 227,73 + 40 + 166,67). Alates 01.01.2024 eelduslikult kostja vajadused vähenevad ortodontilise ravi kulu võrra, s.t. 166,67 euro võrra ning siis moodustavad tema vajadused 1139,90 eurot kuus. Kuna vanemate ülalpidamiskohustus oma lapse vastu on võrdne, on hageja ülalpidamiskohustuse ulatus alates vastuhagi esitamisest kuni 31.12.2023 653,29 eurot kuus (1306,57 : 2) ja alates 1.01.2024 569,95 eurot kuus (1139,90 : 2). Elatist tuleb vähendada PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstava lapsetoetuse pooles ulatuses. Märgitust suuremas ulatuses hageja makstavat elatist vähendada ei oleks kostja hinnangul alust isegi juhul, kui kostja veedaks hageja juures aasta jooksul keskmiselt rohkem kui seitse ööpäeva kuus, sest kostja ema pangakonto väljavõtted näitavad, et kulud tasub faktiliselt kostja ema, mitte hageja.
  4. Kostja palub muuta ts.asjas 2-16-14481 tehtud Harju Maakohtu 22.02.2017 määrusega kokkulepitud elatist ja mõista Xlt Y kasuks välja elatis alates vastuhagi esitamisest 23.03.2023 kuni 31.12.2023 summas 653 eurot kuus, millest arvatakse maha pool Yle vastaval kuul PhS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetusest, ja alates 01.01.2024 kuni Y täisealiseks saamiseni summas 569 eurot kuus, millest arvatakse maha pool Yle vastaval kuul PhS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetusest.
  5. Seoses hageja vastuväidetega vastuhagile märgib kostja järgmist.
  6. Asjassepuutumatu on hageja etteheide, et kostja ema ostis endale „ruumika“ kolmetoalise korteri. Eluasemekulusid on kostja arvestanud, lähtudes nõuka-aegsete MustamäeKristiine piirkonna 50-60 m2 suuruste korterite üürihindadest. Hageja hinnangul ei peaks laps elama koos emaga kolmetoalises korteris, vaid piisaks kahetoalisest. See tähendaks, et ema ja laps peaksid jagama magamistuba ja lapsel puuduks igasugune privaatsus, mida ta oma saabunud teisme east tulenevalt vajab. Selline seisukoht on vastuolus lapse huvidega. Ka vanemate kooselu ajal oli lapsel omaette tuba. Lapse isa ei lähtu lapse eluasemevajaduse hindamisel ka mitte enda elutingimustest – tema kodu ei ole elukaaslasega kahetoaline, vaid oluliselt suurem, mida ta peab iseenesestmõistetavaks, aga miks lapsel peaksid olema kehvemad elamistingimused kui hagejal, vastuhagi vastuses ei selgitata. Kostja emal elukaaslase tekkel hakkab ka tema sarnaselt hagejaga jagama magamistuba elukaaslasega. See aga ei tähenda, et magamistuba peaksid jagama ema ja teismeline tütar. 8
(19)
  1. Hageja leiab, et lapse kulu söögile on 125 eurot kuus. Selline arutlus on asjakohatu, sest ei lähtu lapse tegelikust päevakavast ja pole arusaadav, kas väited tulenevad hageja pahatahtlikkusest või puuduvast teadmisest lapse tegelikust päevakoormusest. Koolis on söögivahetund pärast
  2. tundi, see on kell 11.
  3. Tunnid lõpevad kas kell 13.10 või 14.
  4. Seega sööb laps enne trenni minekut kodus korraliku lõuna. Juhul, laps pärast kooli ja enne trenni koju ei jõua, ostab ta endale koolipuhvetist toitu, mis maksab tavaliselt 6-7 eurot kord. Enne kiire inflatsiooni algust arvestati kohtupraktikas koolilapse söögi igakuiseks kuluks ca 150 eurot, millele lisandus koolitoit. Arvestades inflatsiooni on tegelikud toidukulud kahekordistunud, mitte odavnenud, nagu eeldatakse vastuhagi vastuses.
  5. Väär ja tõendamata on hageja väide, justkui trennid oleksid Yle liiga koormavad ja ta ei tahaks enam nendes käia. Vägisi ema ju kedagi trenni ei vii. Võistelda on, muidugi, raske, see on iga spordialaga nii, aga Y ei tee seda vastu tahtmist. Asjatundmatu on hageja väide, justkui näitaks regulaarne füsioteraapia, et treeningute maht on ebamõistlikult suur. Füsioteraapia ei ole alati taastava mõjuga, vaid on ka preventiivse mõjuga. Hageja ei nõustu kostja iluvõimlemiskuludega 400-450 eurot kuus, samas nõustub, et laps käiks näiteks võistlustantsu trennides kuluga kuni 100 eurot kuus. Seegi näitab hageja täielikku teadmatust kuludest, sest võistlustants on üldteadaoleva asjaoluna vanematele rahaliselt kõige koormavam treeninguliik üldse ja 100 euroga kuus ei ole kuskil võimalik tegeleda võistlustantsuga – ka hageja ise ei ole oma vastuhagi vastuses sellistele võimalustele osutanud.
  6. Sisukohatud on hageja vastuväited ortodontilisele ravile. Hageja küll möönab, et ortodontiline ravi on vajalik, aga ravi maksumus olevat hagejale üllatuslik ja kostja ema ei olevat uurinud maksumust teistes kliinikutes. Esiteks on väär ja tõendamata hageja väide, justkui oleks erinevatel kliinikutel ortodontilise ravi hinnavahe mitmesaja euro suurune. Hinnad ei sõltu mitte kliinikust – hinnatase on kõikjal ühesugune – vaid ravi sisust. Teiseks ei ole hind hagejale üllatuslik, sest sellest on kostja ema korduvalt rääkinud ja sõnumeid saatnud, hageja on ka ise last vastuvõtule viinud, keeldudes seal küll arvet tasumast. Pealegi on üllatuslikkuse väide hageja ennastõigustav argument – hageja hooldusõigusliku vanemana saanuks ise tunda huvi, kontakteeruda arstidega, uurida hindu ja pidada läbirääkimisi hindade alandamiseks. Kui hageja seda kõike ise ei teinud, ei saa ta täna tugineda väitele, justkui oleks ortodontilise ravi maksumus talle „üllatuslik“. Teadupärast on elatis ette nähtud lapse igapäevaste (püsi)kulutuste kandmiseks. Hageja ise leiab vastuhagi vastuses, et ortodontiline ravi on „erakorraline ja kallihinnaline kulu“, seega mitte lapse igapäevase ülalpidamise kulu. Seega on ainetu hageja väide, justkui see peaks mahtuma igakuise elatise sisse. Asjakohatu on ka hageja viide, et ortodontilise ravi vajaduse ajal tuleb piirata kulutusi meelelahutusele. Vastuhagis ei ole hagejalt nõutud kostja meelelahutuskulude kandmist.
  7. Iseenda tulude kohta on hageja esitanud maksekorraldused, mille järgi on talle 05.01.2023 detsembrikuu eest XXX Oy-lt laekunud palk 1148,29 eurot, 03.02.2023.a. samalt ettevõttelt jaanuarikuu eest laekunud palk 1015,77 eurot ja 27.03.2023 töötukassalt laekunud hüvitis 1077,84 eurot. Need üksikud maksekorraldused ei tõenda ei hageja tulusid ega tulude vähenemist. Soome Vabariigis makstakse palka kaks korda kuus (kuus keskel avansiline makse poole palga ulatuses ja kuu lõppedes lõpparvestuslik makse) ja teiseks puudub ülevaade hageja pangakontol tegelikult liikunud rahast. Hageja ei ole avaldanud tõeseid andmeid oma tuludest. 9
(19)Muuhulgas nähtub ettevõtete portaalist proff.fi, et hageja koduaadressil xxx on 19.02.2020 registreeritud eraettevõtja (YYY) Kensin (X) ettevõttekoodiga xxxxxxxx (lisa 1), mille tegevusala on 45321 Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete (v.a. rehvid) jaemüük. Seega tegeleb hageja ettevõtlusega ning tal peab olema sissetulekuid oluliselt rohkem kui hagis ja vastuhagi vastuses märgitud.
  1. Hageja ei ole avaldanud tõeseid andmeid ka oma kuludest. Hageja väitel on tema eluasemekulud 300 eurot kuus, mille moodustavad erinevad kommunaalmaksed. Vastuhagi vastuse kohaselt tasuvat hageja oma osa eluasemekuludest reeglina elukaaslase Z arvelduskontole ja seda tõendavat vastuhagi vastuse lisaks nr 4 olev maksekorraldus. Samas nähtub maksekorralduse vaatlusel, et tegemist ei ole mitte hageja maksega Zle, vaid „maksaja“ (st maksja) on olnud Z ja ta on tasunud MobilePay äppi kaudu Xle (saajan nimi, s.t. saaja nimi) 300 eurot. Hagejal olevat laenukohustusi kokku 482 eurot kuus, s.h. soetatud vagunelamu eest (lisa nr. 5 kohaselt 200 eurot) ja sõiduki eest (lisa nr. 6 kohaselt 282,03 eurot). Hageja on tõendanud küll kahe makse tegemist, kuid pole tõendanud ei seda, et tegemist oleks igakuiste laenumaksetega, ei seda, et tegemist oleks vagunelamu või sõidukiga ega seda, et vagunelamu ja sõiduk oleksid talle eluliselt vajalikud. Küll aga nähtub portaalist nettivuokraus.com, mis on veebipõhine rendiportaal, et hageja omab, hoiab oma hagis märgitud aadressil xxx ja üürib välja hinnaga alates 700 eurot nädalas (või 150 eurot ööpäevas või 400 eurot nädalavahetuseks) autoelamut Fendt Topas
  2. Kuulutuse (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1) kohaselt annab X üürile „ruumika Fendti. Ruumi on neljale täiskasvanule (lahedalt) või kolmelapselisele perele (vagunelamu tagaosas saab hästi magada)“. Seega, kui hageja väidab, et vagunelamu on talle vajalik kulu, saab ta sellelt ka tulusid. Need on ta maha vaikinud. Veel väidab hageja, et tema toidukulud on 250 eurot kuus. Seega peab hageja oma toiduvajaduseks lapse omast kaks korda suuremat summat. Erinevalt lapsest peab hageja endale vajalikuks ka sideteenuseid summas 75 eurot kuus. Samuti olevat hageja transpordikulud kokku 194 eurot kuus, sellest 120 eurot kütus, 56 eurot automaks ja 18 eurot teemaks. Kõik need kulud ja arvestades hageja väidetavat töötust on ka nende vajadus tõendamata. Samuti on tõendamata kindlustusmaksete ja ehitusliidu liikmemaksu vajadus ja suurus. HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
  3. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja palub jätta elatise suurendamise hagi täielikult rahuldamata.
  4. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja igakuised põhjendatud vajadused on samas suurusjärgus Eesti keskmise palgaga, s.o ca 1300 eurot kuus. Sellises summas kulutused ei ole eluliselt usutavad, veel vähem vastavad kostja vanemate varanduslikule olukorrale. Hageja mõistab, et lapsel on vaja eluaset, kuid samaaegselt peab lapse eluase vastama lapse vanemate majanduslikele võimalustele. Hageja hinnangul ei ole kaheliikmelise leibkonna vältimatuks vajaduseks elada kolmetoalises korteris, piisaks ka kahetoalisest, mis omakorda vähendaks kulutusi eluasemele. Lähtuvalt eeltoodust, peab hageja põhjendatuks arvestada kostja eluasemekulusid 1/3 ulatuses esitatud kogukulust, s.o kuni 287 euro ulatuses. 10
(19)Hageja leiab, et kostja igakuine toidukulu on ülepaisutatud – arvestamata on jäänud asjaolu, et viiel päeval nädalas sööb laps kodus vaid kerge hommikueine ja õhtusöögi, lõunasöögi sööb laps argipäeviti koolis (ja see on tasuta). Arvestades eeltoodut, peab hageja antud kuluartikli eelduslikuks kuluks kuni 125 eurot kuus. Väide, et vanemad on lapse tantsutreeningutes (ja võistlustel) osalemise ühiselt otsustanud, ei vasta tõele. Vastava otsuse on teinud kostja seaduslik esindaja ainuisikuliselt ja ignoreerinud täielikult hageja vastuseisu praegusel tasemel treenimisele. Kostja on oma isale korduvalt avaldanud, et treeningud on tema jaoks liialt koormavad ja ta ei soovi enam võistelda, kuid kostja seaduslik esindaja ei võta selles osas kuulda ei last ega ka tema isa. Asjaolu, et 12-aastane laps vajab treeningkoormuse tõttu regulaarselt füsioteraapiat, viitab otseselt sellele, et treeningute maht on tänaseks päevaks ebamõistlikult suur. Loomulikult peab hageja põhjendatuks, et laps jätkab treeningutega, olgu selleks kas võistlustants või mõni muu meelepärane spordiala, kuid seda mõistlikus, lapse vaimset- ja füüsilist tervist toetavas mahus. Hageja peab antud kuluartikli põhjendatud kuluks kuni 100 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et kostja ortodontiline ravi on vajalik, kuid kostja seaduslik esindaja ei kooskõlastanud ravi täpset maksumust hagejaga, mistõttu on see hagejale ka üllatuslik. Hagejale teadaolevalt ei uurinud kostja seaduslik esindaja ravi maksumust teistes kliinikutes, kuid paraku võib hinnavahe ulatuda mitmesaja euroni. Arvestades hageja hetkelist varanduslikku olukorda, peaks hageja hinnatundlikkus olema mõistetav. Hageja on seisukohal, et selliste erakorraliste ja kallihinnaliste kulude korral, nagu näiteks ortodontiline ravi, tuleb piiratud rahaliste vahendite olukorras vähendada (ajutiselt) kulutusi teistele kuluartiklitele. On tavapärane, et perekonna ülalpidamisel just nii toimitaksegi – näiteks tuleb uue kodumasina ostmisel mingiks ajaks loobuda meelelahutusele kulutuste tegemisest. Samamoodi tuleks toimida ka lapse ülalpidamiskulude kandmisel, mistõttu asub hageja seisukohale, et ortodontilise raviga seotud kulud peaksid mahtuma igakuise elatise sisse, piirates teatud ajavahemiku jooksul muude kulutuste tegemist. 36. Hageja hinnangul on alaealise lapse vajaduste katmisel möödapääsmatu arvestada tema vanemate varandusliku olukorraga. Vanemate rahalised võimalused kujundavad lapse tavapärase elulaadi, mitte vastupidi. Isegi, kui ühe vanema majanduslik olukord võimaldab lapse vajadusi katta keskmisest märkimisväärsest suuremas ulatuses, ei saa see majanduslikult vähem kindlustatud vanema jaoks tähendada automaatset kohustust kõikidest kuludest poole hüvitamiseks. Hagejale teadaolevalt on kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek kostja omast märkimisväärselt suurem – sellele viitab otseselt kostja seadusliku esindaja elustiil (eelkõige sagedased puhkusereisid jms). Kuivõrd kostja on taotlenud elatise väljamõistmist

§- s 101 sätestatust oluliselt suuremas summas, tuleb käesoleva ülalpidamisvaidluse õiglase lahendamise huvides tuvastada ka kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord. Kui see on hageja omast märkimisväärselt parem, on põhjendatud vanemate ülalpidamiskohustuse jaotamine vastavalt sissetulekute proportsioonile, jättes eelduslikult kostja seadusliku esindaja kanda suurema osa kostja ülalpidamiskuludest.

  1. Oma igakuise sissetuleku tõendamiseks esitab hageja vastavad väljavõtted oma pangakonto väljavõttest –
  2. aasta jaanuaris sai hageja töötasu summas 1148 eurot (lisa nr 1),
  3. aasta veebruaris sai hageja töötasu summas 1015 eurot (lisa nr 2) ja
  4. aasta märtsis sai hageja töötuskindlustushüvitist summas 1077,84 eurot (lisa nr 3). Töötuskindlustushüvitist makstakse hagejale seni, kui hageja leiab endale oma tervislikke eripärasid arvestades sobiliku töö. 11

(19)Hageja igakuised vältimatud vajadused on seejuures alljärgnevad: • Eluasemekulud – ca 300 eurot kuus. Eluasemekulud moodustavad elektrikulu, prügivedu, reovee tühjendus, kindlustus jms (s.o erinevad kommunaalmaksed). Oma osa eluasemekuludest tasub hageja reeglina elukaaslase Z arvelduskontole (lisa nr 4), mõnikord ka sularahas. • Laenukohustused – kokku 482 eurot. Hageja tasub igakuiselt laenumakseid soetatud vagunelamu eest (lisa nr 5) ja sõiduki eest (lisa nr 6). • Toit – ca 250 eurot kuus. • Sideteenused – ca 75 eurot kuus (lisa nr 7). • Transpordikulud – ca 194 eurot kuus. Transpordikulud moodustavad kütusekulu ca 120 eurot kuus, automaks 56 eurot kuus ja teemaks 18 eurot kuus. • Kindlustusmaksed – 55 eurot kuus. • Ehitusliidu liikmemaks – 25 eurot kuus. Liidu liikmeks olemine on vältimatult vajalik, et hageja saaks igakuiselt töötuskindlustushüvitist. Lähtuvalt eeltoodust, moodustavad hageja igakuised püsikulud ca 1400 eurot - kulud on tänasel päeva suuremad, kui hagejale laekuv töötuskindlustushüvitis. Hagejale on peale töökaotust kulude katmisel abiks olnud tema elukaaslane ja ka teised lähedased. Eelnimetatud kulude sisse ei ole arvestatud igakuist elatismakset ega ka kostja ülalpidamiseks tehtud vahetuid kulutusi, kui hageja igakuiselt kostjaga Eestis nädalavahetuse veedab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 38. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 39. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks 12

(19)on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. kostja on kostja seadusliku esindaja ja hageja alaealine laps; b. kostja elab koos emaga; c. Harju Maakohtu 22.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-14481 (dtl 12-13) kinnitatud kokkuleppe alusel on hageja kohustatud tasuma kostjale elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.03.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 07.03.
  3. Hageja palub vähendada kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 120,33 euroni kuus alates 23.12.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et see on alusetu. Kostja on esitanud vastuhagi ning soovib suurendada väljamõistetud elatise suurust ning palub elatist 23.03.2023 kuni 31.12.2023 summas 653 eurot kuus, millest arvatakse maha pool hagejale vastaval kuul makstavast lapsetoetusest, ja alates 01.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 569 eurot kuus, millest arvatakse maha pool Yle vastaval kuul makstavast lapsetoetusest. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ning leiab, et see on alusetu. 42.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 13

(19)Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Samuti märgib hageja, et tema majanduslik olukord ning töövõime on halvenenud. Kostja on vastuhagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Samuti võib kostja esitatust aru saada, et hageja kulud on oluliselt suuremad kui senise 292-eurose elatise puhul aluseks on võetud. Kohus leiab, et TsMS §-s 459 ja

§ 2172

lg 2 sätestatud elatise suuruse muutmise nõude formaalsed eeldused on täidetud nii hagi kui vastuhagi puhul.

  1. Esmalt lahendab kohus põhihagi. Hagejas soovib elatise vähendamist lähtuvalt kehtivast miinimummäärast, millest on maha arvestatud vahetu ülalpidamise proportsioon 7 ööpäeva ulatuses. Seetõttu ei analüüsi kohus hageja väiteid osas, mis puudutavad hageja töövõimet ja majanduslikku olukorda. Hageja ei ole töövõime ja majandusliku seisukorraga seonduvalt oma nõudes väljatoodud elatise suurust sidunud. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks hageja väiteid analüüsida.
  2. Lähtuvalt eeltoodust analüüsib kohus põhihagis esitatud nõuet üksnes lähtuvalt sellest, kas esineb alus elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg-tes 3-5 sätestatud määra

§ 101

lg 6 kohaselt, mis sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ja lapse vahelist suhtlemist reguleerib Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-9731 tehtud 08.12.2020 kohtumäärus. Pooled ei vaidle ka selle osas, milline on määrusest tulenev suhtlemiskord ega ka selle üle, et määrusest tulenevat suhtlemiskorda tuleb elatise suuruse puhul analüüsida (arvesse võtta). Pooled vaidlevad selle üle, kas suhtluskorras tulenev isa ja lapse vaheline suhtlus vältab keskmiselt 6 või 7 ööpäeva kalendrikuus. Kohus leiab, et hageja toodud arvestus on väär ning lähtuda tuleb kostja poolt esile toodust, mille kohaselt veedab laps hagejaga ümardatult 6 ööpäeva kalendrikuus. Hageja arvestus ei lähtu ööpäevade arvust, vaid pelgalt päevade arvust, mil kostja hagejaga viibib. Eeltoodu ei ole aga kooskõlas

§ 101lg-s 6 sätestatuga. 14

(19)Tähtust ei oma, et hageja kannab kostjaga suhtlemiseks ja seda reguleeriva kohtumääruse täitmisega seonduvalt kulusid. Lapse ülalpidamiskohustust ei saa vähendada seetõttu, et vanem on otsustanud asuda elama teise riiki. Kehtiva seaduse (ja sellele eelneva asjakohase kohtupraktika) mõte on üksnes vahetu ülalpidamise arvestamine eeldusel, et laps viibib kohustatud isikuga olulise osa ajast. Seadusandja on kehtiva seadusega sätestanud põhimõtte, mille kohaselt loetakse elatise vähendamise kontekstis oluliseks koosviibimiseks seitset ja enamat ööpäeva kalendrikuus. Kehtiv suhtluskord ei ole piisavalt tihe, et annaks aluse elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

Eeltoodust tulenevalt saaks põhihagi rahuldamisele kuuluda osaliselt ning kehtivat 292eurost elatist saaks vähendada üksnes

§ 101lg-tes 3-5 sätestatud määrani.

Enne kui kohus põhihagi rahuldamise osas lõpliku seisukoha võtta saab, tuleb lahendada vastuhagi, mida kohus teeb alljärgnevalt. 45. Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi. Kostja on kohtuni toonud oma igakuised kulud ning palub kehtivat elatist suurendada kulupõhiselt. Hageja on vaidlustanud kostja kulude suuruse ja põhjendatuse. Hageja on märkinud, et tema majanduslik seisund ei võimalda kostjale taotletavas suuruses ülalpidamist anda. Hageja lisas, et kostja seadusliku esindaja majanduslik seisund on hageja omast oluliselt parem, mistõttu võib esineda alus vanemate võrdsusest kõrvalekaldumiseks. 46.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab kostja hagejalt elatist miinimummäära ületavas määras, on tal kohustus kulude suurust tõendada. Laps tegeleb süvendatult huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Hageja on vaidlustanud kulude olemasolu, suuruse ja põhjendatuse. Arvestades kostja poolt vastuhagis ja seisukohtades esile toodud põhistusi ja tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Kostja märgitu, eurot Kohtu hinnang, eurot Kohtu kommentaar 15

(19)Eluase 431,10 431,10 Toidukulu 200 200 50 50 Sidekulu 26,07 26,07 Iluvõimlemine 227,73 227,73 Füsioteraapia 40 40 Tervishoiukulu 166,67 166,67 Kokku: 1306,57 1306,57 Riided jalanõud ja On üldteada, et laps vajab elamiseks eluaset. Kostja on esile toonud, et tema seaduslik esindaja on soetanud perele laenuga korteri. Kostja on korteriga seotud laenu kulud esile toonud ja tõendanud (dtl 93-105). Siiski on kostja lähtunud hagejale soodsamast konstruktsioonist ning nõuab eluasemekulusid analoogse korteri keskmisest üürihinnast (dtl 105-128 - kuulutused) lähtudes, võttes arvesse üksnes lapsele kuuluvat osa kasutuseelisest. Kohus leiab, et kostja on kohaselt tõendanud, et lapse osa korteri kasutusõigusest pool keskmisest üürihinnast, s.t. 350 eurot. Asjakohatud on hageja etteheited eluruumi suurusele. Kostja on põhistanud, miks on põhjendatud omada kolmetoalist (s.o kahe magamistoaga korterit) ning kohus nõustub kostjaga. Kostja on tõendanud, et keskmiselt on korteri kõrvalkulud 162,19 eurot kuus (dtl 128-139) ja lapsele langev osa on 81,10 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga, kulu ei ole eluruumi suurust arvestades ülemäärane või ebamõistlik. Kostja eluasemekulu on kokku seega 431,10 eurot. Kulu tekkimine on üldteada asjaolu. Kulu suurus on põhjendatu, arvestades sealjuures kostja vanust, elulaadi, toidukaupade üldist hinda ja hiljutist hinnatõusu. Kulu tekkimine on üldteada asjaolu. Kulu suurus on põhjendatu, arvestades sealjuures kostja vanust, elulaadi, rõivakaupade üldist hinda ja hiljutist hinnatõusu. Hageja ei ole kulu suurust ja põhjendatust vaidlustanud. Kulu on tõendatud (dtl 140-182 – arved) ja vajalik. Hageja väited kulu põhjendamatuse osas on asjakohatud. Iluvõimlemine on osa kostja elulaadist ja on seda olnud juba pikka aega. Kostja tegeleb iluvõimlemisega kõrgel tasemel, mis eeldab ka tavapärasest mõnevõrra suuremat rahalist panust. Kostja esile toodud ja tõendatud kulud (dtl 183-191) ei ole siiski ülemäärased. Asjakohatu on vaidlus, kes lapse trenni pani ja kas laps peaks seal käima. Kohus eeldab, et vanemad lähtuvad hooldusõiguse teostamisel lapse parimatest huvidest ega eelda vanemate pahatahtlikkust. Seda laadi hooldusõiguslikud küsimused ei välista vastava kulu osas ülalpidamiskohustust, sellist põhimõtet ei tulene seadusest ega kõrgemate kohtute praktikast. Kulu suurus on tõendatud (dtl 192-194) ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, arvestades sealjuures kostja elulaadi ning kõrgendatud füüsilist aktiivsust. Kostja on esile toonud, et vajab ortodontilist ravi. Kostja on esile toonud, et alates vastuhagi esitamisest kuni 2023. a. lõpuni, s.t. 9 kuu jooksul, on lapse vajaduseks ka kulud ortodontilisele ravile summas 1500 eurot, see teeb 166,67 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja on kohaselt tõendanud kulu suuruse (dtl 75-82; dtl 42). Pooled ei vaidle, et kostja viidatud ravi vajab. Asjakohatu on vaidlus, milline on õige ravimeetod – hagejal puudub vastav pädevus. Kulu arvestamist ei välista asjaolu, kas kulu tekkimine oli hageja jaoks üllatav või mitte. Lisaks on tõendamata, et esineb praeguse ravimeetodiga võrreldes sama efektiivne ravimeetod, mis oleks märkimisväärselt odavam – hageja vastavad väited on tõendamata. Eeltoodu alusel loeb kohus kuni 31.12.2023 kostja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1306,57 eurot kuus (

§ 99), millest kummagi vanema osa on 653,29 eurot (1306,57 / 2).

Alates 01.01.2024 kostja vajadused vähenevad ortodontilise ravi kulu võrra, s.t. 166,67 euro võrra ning siis moodustavad tema vajadused 1139,90 eurot kuus, millest kummagi vanema osa on 569,95 eurot (1139,90 / 2). 16

(19)Arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse (
  1. a 60 eurot ning alates
  2. a 80 eurot), tuleks kummalgi vanemal kanda kummagi lapse kulusid
  3. a summas 623,29 eurot (653,29 - 30 = 623,29),
  4. a summas 613,29 eurot (653,29 - 40 = 613,29) ja alates 01.01.2024 summas 519,95 eurot (569,95 - 40 = 519,95).
  5. Järgnevalt käsitleb kohus hageja majandusliku seisukorraga seotud väiteid. Hageja märgib, et ta on käesoleval ajal töötu (dtl 66) ning tema sissetuleku moodustab töötuskindlustushüvitis summas 1077,84 eurot kuus (dtl 212), mida makstakse seni, kui hageja leiab endale oma tervislikke eripärasid arvestades sobiliku töö. Hagejale on peale töökaotust kulude katmisel abiks olnud tema elukaaslane ja ka teised lähedased. Hagejale ei laeku mistahes muid tulusid. Kohus märgib, et tõendamata on hageja väide, et tal ei ole töövõime (osalise) kaotuse tõttu võimalik sissetulekut teenida. Hageja esitatud tõendist (dtl 18-21) nähtuvalt ei pruugi hageja olla võimeline töötama terrassi- ja rõduklaaside paigaldajana, kuid tõendist ei nähtu, et hagejal üldine töövõime puuduks. Hageja on menetluse käigus kinnitanud, et kutsehaigust ei tuvastatud. Hageja on tõendatult esile toonud, et ta on töötu. Samas ei ole hageja esile toonud, et tal ei ole võimalik töökohta leida. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, mida ta on töökoha leidmiseks teinud. Kostja on tõendanud, et hagejal on ka muudes valdkondades oskusi (dtl 37; infotehnoloogia, müügitöö). Kostja on tõendanud, et hageja on UUU (rk xxxxxx) täisosanik (dtl 36). Hagejale ei kuulu kinnisvara. Hageja suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. Hagejale kuulub sõiduk VAZ 2102 (reg nr XXXXXX). Hageja igakuised vältimatud vajadused on seejuures alljärgnevad: • eluasemekulud – ca 300 eurot kuus (s.o erinevad kommunaalmaksed). Oma osa eluasemekuludest tasub hageja reeglina elukaaslase Z arvelduskontole, mõnikord ka sularahas. Kohus märgib, et hageja kulu on tõendamata. Hageja esitatud tõend (dtl 213) kajastab hageja elukaaslase ülekannet hagejale, mitte vastupidi. • laenukohustused – kokku 482 eurot. Hageja tasub igakuiselt laenumakseid soetatud vagunelamu eest (dtl 214) ja sõiduki eest (dtl 215). Kulu suurus tõendatud. • toit – ca 250 eurot kuus. Kulu suurus põhjendatud ja kulu tekkimine üldteada. • sideteenused – ca 75 eurot kuus (dtl 216). Kulu suurus põhjendatud ja tõendatud. • transpordikulud – ca 194 eurot kuus (kütus ca 120 eurot, automaks 56 eurot ja teemaks 18 eurot kuus). Kulude olemasolu ja suurus tõendamata. • kindlustusmaksed – 55 eurot kuus. Kulu olemasolu ja suurus tõendamata. • ehitusliidu liikmemaks – 25 eurot kuus. Liidu liikmeks olemine on vältimatult vajalik, et hageja saaks igakuiselt töötuskindlustushüvitist. Kulude olemasolu ja suurus tõendamata. Hageja märkis, et eelnimetatud kulude sisse ei ole arvestatud igakuist elatismakset ega ka kostja ülalpidamiseks tehtud vahetuid kulutusi, kui hageja igakuiselt kostjaga Eestis nädalavahetuse veedab. Kohtu tähelepanekult ei hõlma kulud ka riietust ja jalanõusid ning tervishoidu, mis on samuti üldteada kulud. Kohus leiab, et hageja igakuised tõendatud ja põhjendatud kulud on 607 eurot kuus (282 sõiduauto liising + 250 toit + 75 sidekulu). Ülejäänud osas on kulud tõendamata. 17
(19)Vagunelamu omamine ja liisimine (või sellega seotud laenu tasumine) lisaks sõiduautole on põhjendamatu. Hageja huvi viidatud sõidukit omada ei kaalu üles kostja huvi saada kohast ülalpidamist. Vagunelamu on toreduslik ega ole vältimatult vajalik. Küsitav on ka see, kas hageja, olles väidetavalt raskes majandusliku seisus, peab just liisima luksussõidukit (Mercedes Benz GLC 250d – dtl 262). Eeltoodust tulenevalt jääb hagejale pärast igakuiste tõendatud ja põhjendatud kulude kandmist üle rahalisi vahendeid 470,84 eurot (1077,84 eurot - 607 eurot). Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on töövõimeline ja -ealine. Hagejal on korraliku sissetuleku teenimiseks vajalikud oskused olemas. Hageja on ka viidanud, et tegeleb ettevõtlusega (dtl 73 – väljavõte sõnumivestlusest), mida omakorda kinnitab osalus Eestis registreeritud äriühingus ja Soomes registreeritud ettevõtluse vorm (dtl 241). Kostja on ka viidanud ning hageja ka kinnitanud, et aeg-ajalt saab hageja tulu eespool nimetatud vagunelamu väljarentimisest (dtl 242-244 – kuulutuse väljavõte). Lisaks ei ole hageja ka tõendanud, et tal puuduksid hoiused või säästud, esitades selleks nt oma pangakonto filtreerimata väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale elatise tasumiseks piisavalt hea, küll aga mitte täies nõutavas ulatuses. Kohus teeb elatise suuruse osas järeldused allpool.
  1. Hageja on märkinud, et temale teadaolevalt on kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek kostja omast märkimisväärselt suurem – sellele viitab otseselt kostja seadusliku esindaja elustiil (eelkõige sagedased puhkusereisid jms). Kohus märgib, et hageja vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata. Tõendamata on väited sagedastest puhkusereisidest ja suurest sissetulekust. Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus ning hageja pidanuks oma väiteid tõendama (nt tõendite kogumise taotluse kaudu), kuid hageja seda ei teinud. Seetõttu puudub alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest.
  2. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Lähtuvalt hageja majanduslikust seisukorrast muudab kohus elatise suurust ning mõistab alates vastuhagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni hagejalt kostja kasuks välja elatise summas 400 eurot kuus. Viidatud elatis võimaldab valdavas osas (hageja kanda olevad) kostja igakuised kulud rahuldada ning vastab ka hageja praegusele majanduslikule seisukorrale ega sea ohtu tema enese ülalpidamist ja hakkamasaamist.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osaliselt. Kohus muudab kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning suurendab seda 400 euroni kuus alates 23.03.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude 18
(19)rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.