Obsah (6)

§ 113§ 1045§ 1046§ 1047§ 1055§ 134

Tsiviilasi nr. 2-21-9959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.02.2022 Tallinn

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; 3.

1. jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on avaldatu puhul tegemist väärtushinnangutega, mille ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid väiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Samuti ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud ega hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hageja maine avaliku kahjustamise ning karjäärgi katkemise on põhjustanud mitte kostjaga lapsepõlves juhtunust avalikult rääkimine, vaid hageja enda ebamoraalsed ning tegelikult ka kuritegelikud (paraku tänaseks aegunud) teod seksuaalselt ebaküpses eas ning temaga alluvus- ja sõltuvussuhtes olevate lastega seksuaalsuhete evimisel (kellest kostja pole ainus). Väide, et hageja on kostjat väärkohelnud, on väärtushinnang. Seda, kas xx-aastase treeneri (hageja) poolt xx-aastase tüdrukuga (kostjaga) regulaarsesse seksuaalsuhtesse astumine ja selle suhte varjatud pidamist saab käsitleda hageja väärkohtlemisena ehk tema seksuaalse ärakasutamisena lapsepõlves on hinnangu ja mitte fakti küsimus. Nimetatud hinnangut on võimalik suhte algatamise, hageja mõjuvõimu ning kogu suhet läbivalt iseloomustanud eluliste asjaoludega üksnes põhjendada, mitte aga tõendada hageja seksuaalse ärakasutamise tõesust või väärust. Kostja poolt artikli koostamisel esitatud hinnang hageja poolt tema lapsepõlves väärkohtlemise ehk tema seksuaalse ärakasutamise osas on kohane (põhjendatud) väärtushinnang, kuna hageja ja kostja vahelise seksuaalsuhte algatamist ja suhet ennast iseloomustanud elulised asjaolud võimaldavad hageja tollast käitumist selliselt väärtustada.
3. Kostja läks XXX naiste trenni 2007 sügisel, kui oli xx-aastane. 2007 talvel tuli treeneriks hageja, oli pärit kuulsast jalgpallimaalt CCCst, oli tollal lisaks ka XXX meeste esindusmeeskonna treener, s.t XXX meeskonnas väga kõrgel ja lugupeetud kohal tegutsev isik. Hageja tundus trennis kostjale kohe algusest peale väga tore ja innustav, kuna ta kiitis tüdrukuid palju. Hageja tähelepanu ja tunnustus meeldisid kostjale, kuna hageja oli ikkagi samaaegselt ka meeste esindusmeeskonna treener, ccc ja jalgpallimaailmas tuntud. Hageja hakkas 3 kostjale rääkima, et tal on palju annet ja et teda ootab jalgpallimaailmas suur karjäär. 2007 jõulude ajal läksid kostja vanemad lahku, mida kostja elas väga üle. Hageja hakkas kostjale rohkem tähelepanu pöörama ja suhtlema. Kuna kostja elas vanemate lahkuminekut väga üle ning tundis ennast üksiku ja kurvana (mida hageja ka teadis), siis kostjale meeldis hageja tähelepanu, tema tunnetest rääkimine ning üleüldine hoolitsemine ja kiitmine hageja poolt. 2008 läks kostja üle YYY naiskonda, kuid hageja ja kostja suhtlus jätkus ning hageja pakkus kostjale eratrenne.
4. Hageja ja kostja vahel oli tugev alluvus-ja sõltuvussuhe. Hageja ja kostja vahelist suhet, kus treenerist hageja sisuliselt kasutas isiklikel huvidel ära seksuaalselt ebaküpses eas ja temaga alluvus- ja sõltuvussuhtes oleva õpilase imetlust ja austust treeneri suhtes ning uskumist treeneri võimesse tema spordikarjääri edendada, kohane nimetada ja väärtustada tänases kultuuriruumis kostja ärakasutamise ning väärkohtlemisena. Hageja ja kostja suhteid on avalikult peetud mitteaktsepteeritavaks ning ebanormaalseks. Sealjuures on treeneri ja lapse sobimatuid seksuaalsuhteid on nimetatud lapse „lapse väärkohtlemiseks“ ning räägitud treeneri poolt lapse „ärakasutamisest“. Kostja oli hirmul ja püüdis hagejaga iga hinna eest mistahes konflikti vältida ning olla talle meelepärane. Nii kasutas kostja hagejaga suhtlemisel armastust väljendavaid ikoone ning xxx keeles väljendatud hellitussõnu vaid seetõttu, et hagejale meeldis ja ta ootas nii. Kostja oli „kasvanud üles“ tugeva hageja kontrolli ja mõju all ning ta oli harjunud, et lõunamaa temperamendiga hagejaga peab suhtlema hellitavalt ja armastust tugevalt väljendavalt. Isegi kui hageja arvamus oleks õige ning sõnumites kajastatud kostja positiivsed tunded hageja suhtes olnuks tõelised, siis ei muuda see hageja poolt lapsepõlves evitud seksuaalsuhteid seepärast normaalseks ja äkakasutamist kuidagi olematuks. Hageja ja kostja suhtluse jätkumine ka kostja täiskasvanuks saamisel ning seda iseloomustanud hoolivate ja armastavate väljendite kasutamine ei tõenda kuidagi väärkohtlemise mitte-toimumist, poolte võrdsust ning sellega seotud kostja vaba tahet seksuaalsuhete pidamiseks. Vastupidi, suhtluse jätkamine näitas hageja jätkuvat suurt mõjuvõimu kostja üle, mis tulenevalt kostja kohta kompromiteeriva foto- ja videomaterjali omamisest jätkus hagejale meelepärastel tingimustel ka siis, kui kostja sai täisealiseks. Hageja poolt seksuaalsuhete evimine tema poolt treenitavate lastega on paraku käitumismuster, mil ilmestab hageja ebaterveid ning ühiskondlikult mitteaktsepteeritavaid motiive ja väärtushinnanguid. Kostja poolt avaldatud väide, et hageja pani enne lahkumist toime teo, mis viis kostja peaaegu enesetapuni, on tõene väide, mistõttu ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud ega hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud.
5. Väide, et hageja on kostjat ähvardanud, on tõene faktiväide. Kostja pidas tema ähvardamisel silmas 2015 suvel aset leidnud vahejuhtumit, kui kostja sõitis oma ema autoga xxx jalgpallitrenni ning kui hageja blokeeris xxx juures risti auto parkimisega staadionile viiva tee ära. Hageja poolt tee blokeerimise tõttu oli kostja sunnitud auto seisma jätma, aga kostja autost välja tulla ei julgenud. Nii tuli hageja ise tema auto juurde ning hakkas vastu juhiklaasi kätega agressiivselt taguma ning karjuma: et ma tean, mida sa teed, ning lõpeta see. Kuna kostja oli oma eelmisel Eesti külastusel (detsembris 2014) rääkinud hageja tegudest ühe politseiuurijaga telefonis, siis eeldas kostja, et politseist on hagejale info lekkinud ning hageja on sellest teada saanud. Ka nende suhte ajal uhkustas hageja kostjale, kuidas tal on politseis väga head tutvused ning kuidas ta kunagi isegi mitte ühegi liiklusrikkumise eest trahvi ei saa, kuna tema on „tuntud treener“ ja „X“. 30.09.2014 ähvardus hageja avaldada kõik kompromiteerivad fotod, kui kostja hagejale Facebooki konto muudetud parooli ei anna. 2014 jõuluvaheajal oli kostja pärast USA ülikooli minekut esmakordselt Eestit külastamas. 29.12.2014 õhtul läks kostja oma sõbranna Zga kokku saama Tallinnas Pärnu mnt. 27 asuvasse Reval Cafésse. Kohvikust koos Zga kodu poole sõites märkas kostja tahavaatepeeglist, et hageja sõidab neil järgi oma valge xxxiga. Hageja sõitis kostja autol järel kuni kostja kortermaja tänavani, mis asus xxx xx. Hageja keeras üks tänav enne kostja kodutänavat ära ning jäi xxx tn seisma, kust sai näha kostja emakodukorteri rõdu ja aknaid. Z lasi kostjal maja ees kiiresti maha hüpata ning kostja jooksis tuppa ema juurde. 4
6. Kostja poolt saates öeldud lause, et „Mind hakati taga rääkima, et ma olen temaga vabatahtlikult“, näol on tegemist kostja tänase väärtushinnanguga hageja ja kostja vahelist suhet iseloomustanud alluvussuhtele ning kostja tegeliku „vaba tahte“ puudumisele. Kostja ei ole saates öeldud hinnanguga nendevahelises suhtes tegeliku „vaba tahte“ puudumise osas hageja isiklikke õigusi rikkunud, kuna kostja lapsepõlves alanud ja läbi lapsepõlve kestnud hageja ja kostja vahelist suhet iseloomustanud elulised asjaolud võimaldavad kostja ja hageja vahelist suhet just selliselt (st mitte konsensuslikuks) väärtustada.
7. Väide, et kostja põgenes hageja eest Ameerika Ühendriikidesse on väärtushinnang. Kostja poolt saates öeldu, milles sisuliselt nimetas enda Eestist lahkumist xx- aastaselt põgenemiseks hageja eest ehk suhtest hagejaga, on põhjendatud väärtushinnang, kuna kostjat ajendaski sedavõrd kaugele kui USA-sse õppima minek just soov vabaneda hageja igapäevase mõju alt ning nende suhtest tuleneva kohustusega olla hagejaga seksuaalvahekordades. Hageja oli keskkooli ajal võtnud kostja elu üle täieliku kontrolli: ta viis kostjat igale poole, andis nõusolekuid, kuhu ja kellega võib kostja minna, ning kontrollis kõiki kostja sotsiaalmeedia kanaleid ning selles peetud suhtlust. Samuti pidi kostja alluma hageja tahtele teha temast alasti ning muul viisil kompromiteerivaid fotosid, mis kostjale ei meeldinud, kuid millega kostja hagejaga konflikti vältimise soovist nõustus. Kostjat hakkas nende suhte puhul häirima seegi, et kostja klassikaaslased ja muud tuttavad-sõbrad hakkasid hageja selja taga hageja ja kostja suhte osas spekulatsioone esitama ning teda taga rääkima. Kostja kartis, et tema suhe temast xx aastat vanema treeneriga võib tulla päevavalgele ning et siis kõik mõistavad tema käitumise ja suhte hagejaga hukka.
8. Kostjal puuduvad isikliku kasule suunatud motiivid suhte avalikustamisel. Hageja püüd demonstreerida kostja poolt nüüd juhtunuga avalikuks tulekut justkui oma raamatu müüginumbrite suurendamise ning isikliku nõustamisäri reklaamimise võttena on kostjale tehtut silmas pidades äärmiselt väär ja küüniline. Hageja poolt viidatud raamatu näol ei ole tegemist „kostja raamatuga“, vaid kostja on vaid üks 17-st selles raamatus oma loo rääkinud naisest. Lisaks, vastavalt raamatu kirjastajaga sõlmitud lepingule läheb põhiline raamatu tulu heategevuseks. Kohtu põhjendused
9. Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
10. Hageja on esitanud nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja avaldatu on faktiväide või väärtushinnang ning kas faktiväited vastavad tõele.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 1047

lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja kohustus on seega tõendada, et esitatud faktiväited on tõesed või ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki seda teadma. Väärtushinnangute puhul on hindamise 5 küsimus, kas need rikuvad isiku au ja väärikust või on tegemist hinnangutega, mida mõistlik inimene peab

§ 1055lg 2 järgi taluma.

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Isikuõiguste rikkumise korral on võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka

§ 1045

lg 1 p 7 alusel.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

1. Hageja on esitanud nõude ümber lükata kolm väidet:
2. X on kostjat väärkohelnud;
3. X on kostjat ähvardanud;
4. Kohus võtab seisukoha iga väite kohta eraldi. Väärkohtlemine
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja väitis xx.xx.xxxx ajalehes XXX ilmunud artiklis „Xxxxxxx“ (I kd tl 10-16) väite, et hageja väärkohtles kostjat. Hageja ja kostja suhted said olulist kajastust meedias. Näiteks on seda kajastanud YYY xx.xx.xxxx (I kd tl 59-62), XXX (I kd 63-66) ja WWW (I kd tl 67-70), veebileht QQQ (I kd tl 71-86, 196-202), veelkord YYY (I kd tl 103-104), naaberriikide meedia (I kd tl 87-89). YYY Tv on teemat xx.xx.xxxx kajastanud (I kd tl 138, 159, 161-168, 188-189), samuti veel WWW xx.xx.xxxx (I kd tl 139-151) ja YYY xx.xx.xxxx (I kd tl 153-154). Hageja sai treenerina töötamise ülemaailmse keelu (I kd tl 99-100 ja tl 101- 102).
6. Kohtu hinnangul on väärkohtlemine siin küll antud hinnanguna, kuid see on oma olemuselt faktiväide. Väärkohtlemisel kui sellisel on olemas objektiivsed kriteeriumid, mille alusel saab pidada mingit tegevust väärkohtlemiseks või mitte, kuid selles on ka teatud subjektiivne külg. Käesoleval juhul on tegemist just kostja subjektiivse hinnanguga temaga lapsepõlves toimunule, kuid seda saab käsitleda ikkagi faktiväitena, sest sellele saab vastata jaatavalt või eitavalt. Lapse seksuaalne väärkohtlemine tähendab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni 2010.aastal antud väljastatud käsitluse järgi lapse kaasamist seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta, arvestades tema vanust ja arengutaset, täielikult aru ei saa, millele ta ei ole võimeline adekvaatset nõusolekut andma ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalse väärkohtlemise ja vägivalla eesmärk on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamine. Väärkohtlemist iseloomustab suhte ilmselge ebavõrdsus, kus üks suhte pool oma vanuse või arengutaseme tõttu ei saa adekvaatselt aru toimuvast ning teine pool kasutab ära tema ja lapse vahel olevat vastutus-, usaldus- või võimusuhet. Väärkohtlemist iseloomustab ka nn äraostmine, ähvardused või jõu kasutus.
7. Väärkohtlemise kui tegevuse sisustamiseks on kohtule esitatud ka rida tõendeid. Eesti Keele Instituudi (I kd tl 132 -133), Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht (I kd tl 171-172), artiklid ja veebilehe väljavõtted seksuaaltervisest (I kd tl 176-179, 180-187, 190-193). Kohus käsitleb neid iseloomustava materjalina. 6
8. Asjatundjast tunnistaja A ütlustega ja tema kirjaliku seisukohaga (II kd tl 10-13) on leidnud samuti kinnitust seksuaalse väärkohtlemise tunnused, milleks peamine on võimupositsiooni ärakasutamine, ebavõrdne arengutase ning manipulatsioon. Lapse aju areng ei ole xx.eluaastaks nii palju välja kujunenud, et ta suudaks teha adekvaatseid, täiskasvanulikke otsuseid oma seksuaalsuhete osas. See on täiskasvanu vastutus ning mida suurem on vanusevahe, seda haavatavamas positsioonis on laps. Lapsel on selles vanuses arenenud uudishimu, kuid ei ole piisavalt võimekust riske hinnata ja vastutusvõime ei ole välja kujunenud. Lapsel on keeruline ennast kehtestada ning seetõttu ei saa pidada sellise vanusevahega seksuaalsuhet vabale tahtele rajanevaks suhteks. Samas ei ole sellise suhtes välistatud armastuse ja kiindumuse näitamine, samuti ei välista suhte jätkumine täiskasvanueas, et tegemist oli pealesunnitud suhtega ja lapsega manipuleeriti. Täiskasvanu poolt suur kontroll, sealhulgas lapse sotsiaalmeedia kontode ja eakaaslastega suhtlemise üle võib manipulatsiooni suurendada ning tekitada ka depressiooni või post-traumaatilist sündroomi, mis omakorda raskendab suhtes väljumist.
9. Kokkuvõtvalt järeldab kohus, et hageja ei varjanud suhet kostjaga otseselt oma heade sõprade eest, kuid kostja tegi seda.
10. Kostja ja tunnistajate B, Z ja C sõnul oli jalgpall aastatel 2007-1015 kostjale äärmiselt oluline ning tema kõik püüdlused olid suunatud selles vallas edu saavutamisele. Hageja enda sõnul oli tal jalgpallimaailmas mõjuvõimu, samuti on tunnistaja Z ütlustega tõendatud, et hageja pidevalt rõhutas seda asjaolu. Oma sidemeid kasutades korraldas hageja kostjale võimaluse mängida AS MMMs ja Soome klubi juures.
11. Pole vaidlust, et kostja läks õppima Xxxsse ning 2014.aasta suvel olid hageja ja kostja suhted head (I kd lk 27-42).
12. Kohus järeldab, et hageja ja kostja suhtes esinesid väärkohtlemise tunnused. Hageja oli kostjast oluliselt vanem ja kogenum, omas tema suhtes jõupositsiooni, kasutas seda ka nn kauplemiseks ära, kostja varjas suhet ja häbenes seda. Suhe oli ilmselgelt ebavõrdne. Kohus peab vajalikuks märkida, et xx.aastasel lapsel alles hakkavad ajus arenema need piirkonnad, mis tagavad täiskasvanuliku riskide hindamise ja vastutuse võtmise. Seetõttu on ka alaealised piiratud teovõimega, sest nad ei saa oma vähese elukogemuse ja arengu tõttu teha täiskasvanulikke otsuseid. Asjaolu, et kostja ei avaldanud otsest vastumeelsust ja hageja ei kasutanud kostja suhtes vägivalda, ei ole väärkohtlemise tuvastamisel oluline. Teraapia seansside kokkuvõtetest ning tunnistajate D ja C ütlustest nähtub, et kostja ei olnud võimeline hagejale vastu hakkama.
13. Kohtu hinnangul ei ole Eesti ühiskonnas lubatud ja heaks kiidetud lapse ja täiskasvanu seksuaalsuhe, eriti olukorras, kus täiskasvanul on mõjuvõim lapse üle. Selliste eluliste olukordade vältimine on täiskasvanu, mitte lapse kohustus, seega isegi olukorras, kus lapsel tekib kiindumus tema suhtes võimupositsioonil oleva isiku (õpetaja, treener) suhtes, on täiskasvanu kohustuseks mitte lubada sellel areneda intiimsuhteks. Sellised suhted ei ole mitte üksnes moraalselt taunitavad vaid ka karistusõiguslikult taunitavad nii käesoleval ajal kui ka sel ajal, mil hagejal ja kostjal suhe oli. Oluline on siiski see, et hageja ja kostja suhtele andis kostja XXX vahendusel hinnangu praegusest ajast ja teadmisest lähtuvalt. Kohtu hinnangul on tegemist õige faktiväitega, sest täisealise treeneri suhet alaealise treenitavaga saab pidada väärkohtlemiseks. 7 Asjaolu, et prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust ja hageja tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmine ei ole aegumise tõttu võimalik (I kd tl 169-170 ja 195), ei tähenda, et kostja ei saaks anda omapoolset hinnangut kostja tegevusele.
14. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui käsitelda kostja väidet väärkohtlemise osas ka väärtushinnanguna, on kokkvõttes kohtu hinnang samane. Kostjal oli alust väita, et hageja väärkohtles teda, sest see väärtushinnang hageja käitumisele on adekvaatne. Mõistlik inimene peab täiskasvanud treeneri ja lapse seksuaalsuhet lapse väärkohtlemiseks. Ähvardamine
15. Kohtu hinnangul on ähvardamine kui tegevus käsitletav faktiväitena, sest sellele saab vastata eitavalt või jaatavalt. Ähvardamist tuleb käsitleda tavatähenduses, mitte karistusõiguslikus võtmes, seega on ähvardamine kavatsus teha midagi halba, põhjustada kahju või ebameeldivusi. Oluline on ähvarduse puhul ka asjaolu, et ähvarduse adressaat kardab kahjustava tegevuse realiseerumist.
16. Hageja on esitanud väite, et tegemist on võltsitud sõnumiga. Kohtul ei ole alust seda järeldada, sest sõnumi sisu on kooskõlas tunnistajate ütluste ja teiste kirjalike tõenditega.
17. Kohtu hinnangul saab hageja 30.09.2014 sõnumit ähvarduseks, sest (alasti) piltide avaldamine hageja poolt kostja tuttavatele on kindlasti ebameeldiv, kostja tundis tõelist hirmu hageja ees, sest sõnum põhjustas selle saatmise ajal kostjas ägeda psüühilise reaktsiooni ja ka hiljem tegelikku hirmu. Järelikult ei ole tegemist ebaõige faktiväitega, vaid hageja poolt kostja ähvardamine vastab tõele. Asjaolu, et hageja kostja suhted pärast ähvardamist taastusid, ei muuda ähvardust olematuks. Seetõttu ei ole hageja ja kostja vaheline 2015.aastal peetud kirjavahetus ja sõnumite saatmine asjas tähtsust omav. Süütuse võtmine
18. Kohtule esitatud tõendid (I kd tl 98-106) puudutavad kostja taotlust menetluskulude tagatise maksmiseks ega ole esitatud vaidluse sisuliseks lahendamiseks.
19. Kohtu hinnangul ei ole vajalik analüüsida tõendeid, mis puudutavad hageja maine kahjustamist ja on esitatud rahalise hüvitise suuruse määramise jaoks, sest kahju hüvitamine ei ole põhjendatud. Kuna hageja õiguste rikkumine ei leidnud tõendamist, ei võta kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt seisukohta kahju olemasolu, põhjusliku seose, kahju suuruse ja süü osas. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et igal juhul on hageja ise pannud ennast positsiooni, kus ta on teinud midagi ühiskonnas taunitavat ning isegi, kui leiaks tõendamist, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega, tuleb hageja käitumist kahju suuruse hindamisel arvestada. Seega ei analüüsi kohus järgmisi tõendeid: Kompromissi pakkumine kostjale (I kd tl 18-24) hagejale kehtestatud ülemaailmne treenerina töötamise keeld (I kd tl 99-100) ja selle apellatsiooni otsus (I kd tl 101- 102), kostja raamatumüügi alased tõendid. Tsiviilasja hinna määramine
20. TsMS § 132 lõike 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot. 8 TsMS § 134 lõike 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud nõude andmete ümber lükkamiseks ja mittevaralise kahju saamiseks, järelikult on hagi hind 7000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks kohtuotsuses ja TsMS 177 lg 1 järgi summaliselt kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtuotsuse avaldamine
22. Kohus kuulutas menetluse oma määrusega kinniseks kostja eraelu st eriliigiliste isikuandmete kaitseks. TsMS § 462 lg 1 järgi avaldatakse jõustunud kohtulahend arvutivõrgus ning kohtul on TsMS § 462 lg alusel õigus asendada kohtulahendis isiku nimi initsiaalide või tähemärkidega. Kohtu hinnangul on vajalik kostja eraelu kaitseks asendada poolte nimed tähemärkidega, et kostja isik ei ole kohtulahendi alusel äratuntav. TsMS § 38 ja § 462 lg 3 mõttest tulenevalt võib avalikustada kinniseks kuulutatud menetluses tehtud kohtulahendi osas, mis ei kahjuta menetluse kinniseks kuulutamise eesmärki. Kohtumenetlus kuulutati osaliselt kinniseks kostja eraelu kaitseks, nimelt tema eriliigiliste isikuandmete kaitseks, sest kohtumenetluse käigus uuriti tõenditena kostja eraelu üksikasju puudutavaid dokumente. Seega tohib avaldada kohtulahendi osad, mis ei sisalda kannatanu terviseandmete kirjeldusi. Kohtulahendist tuleb jõustumisel avalikustamata jätta punktid 3.2; 6; 14.3; 20-24; 28; 33; 36-
23. Hageja ja kostja nimed tuleb kohtulahendis asendada initsiaalidega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 9