Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 76

1-17-2176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (kirj

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, kui D.Z ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 p- 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 nõudeid.

Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-2176 pöörati D.Z-ile Tartu Maakohtu 14.03.

1. a otsusega kriminaalasjas mõistetud karistus 8 kuud vangistust täitmisele. 15.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava D.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on alkoholijoobes juhuslikud isikud ja kaasliiklejad. Oht seisneb füüsilises vägivallas ning selle tulemusena vara omastamises. Samuti seoses alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega, seades ohtu nii enda, kui kaasliiklejate elu ja tervise. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes ja majanduslikes raskustes ning mõjutatud teiste isikute poolt. Ohtu vähendavateks teguriteks on kontrollitud keskkonnas viibimine ja kriminaalse mõtteviisiga isikutega mitte suhtlemine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 44%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Tartu Vangla toetab kinnipeetav D.Z-i vabastamist vangistusest tingimisi ennetähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt
2. kord vangistuses ja varasemalt röövimine ja teised kuriteod, kuid praegu kolmandat korda §
3. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Antud hetkel ei tööta, kuid on plaan asuda tööle. Elama läheks isa ja õe juurde. Sellest ajast saati kui iseloomustus koostati
4. veebruaril on palju muutnud, lähedastega saab nüüd hästi läbi. Küsimusele, mis suhete paranemise tingis, vastas kinnipeetav „mis selle tingima pidi, lihtsalt saame hästi läbi“. Suheldakse telefoni ja kirja teel. Vanem õde Ukrainast on ka vaatamas käinud. Tööle läheks autoremondi lukksepaks, garanteeritud ei ole, aga mustalt on seal töötanud. Seda, mis alkoholi tarvitamisest saab, kinnipeetav selgitada ei osanud, märkis samuti, „mis saama peaks, midagi ei saa“. Oli niigi pikalt vabaduses ilma, üle 2 aasta. Tarvitama hakkas uuesti kui käis sõbra sünnipäeval. Seda, kas see kordub, kinnipeetav ei tea. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega D.Z-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku vabastamist. Isikul puudub vabanemise korral elukoht. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. D.Z kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on D.Z temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 5 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.Z selgitas istungil, et asub vabanemise korral elama aadressil XXX, koos isa ja õega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning vangla iseloomustusest nähtuvalt vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Märgitud on, et isik ei ole olnud varasemalt huvitatud sinna elama asumisest ning lähedaste kontaktandmed puuduvad, seega ei ole olnud võimalik nendega ühendust võtta. Süüdimõistetu ise selgitas, et vangla arvamus on koostatud 20. veebruaril ja möödunud ajaga on palju muutunud. Seda, milles muutus seisnes või mis selle tingis kinnipeetav selgitama ei soostunud. Kuivõrd aga kinnipeetav ei ole avaldanud andmeid oma võimaliku elukoha kohta, ei ole käesoleval hetkel kinnipeetaval kindlat kontrollitud elukohta, kuhu ta vabanemise järel saaks elama asuda. Kohtule ei ole teada, kes kinnipeetava poolt nimetatud elukohas tegelikult elavad, kas elukoht on sobilik ning kas seal elavad täisealised isikud on ka nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Seega puudub isikul vabanemisel kindel kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul D.Z-i puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Isikul puudub garanteeritud töökoht, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut. Samuti ei ole teada, kas kinnipeetaval oleks vabanemisel toetav lähivõrgustik, kuivõrd ühendust nendega ei ole ametnikel olnud võimalik saada. Kinnipeetava käitumine kohtuistungil oli üleolev ning antud ütlustest ilmnes, et ta ei teadvusta oma suurima probleemi – alkoholiprobleemi – tõsidust, ega ole motiveeritud sellega tegelema. Kohtu küsimisel, mis saab alkoholi tarbimisest tulevikus märkis süüdimõistetu, et midagi ei saa, mis viitab sellele, et süüdimõistetu suhtub alkoholi tarvitamisse jätkuvalt kui millessegi, mis on tema tahtest sõltumatu ning kas juhtub või ei. Pigem pidas kinnipeetav piisavaks seadusekuulekuse standardiks, et ta oli niigi vabaduses alkoholist eemal 2 aastat, kuid siis tuli sõbra sünnipäev, mis tingis karistuse täitmisele pööramise. Seega risk, mis seondub alkoholi liigtarbimisega, on äärmiselt suur. Sellistes tingimustes on suur tõenäosus, et isik asub uuesti kuritegusid toime panema ega suudaks alluda ka elukohast sõltumatutele kriminaalhoolduse tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.Z tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 14.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2176 mõistetud ja Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-2176 täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik