← Eesti

1-18-8695/4

Obsah (4)§ 424§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8695 (kohtueelses menetluses 18230200447) Kohtukoosseis kohtun

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.L , isikukood XXX; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; kutseharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub 2 väärteokaristust ja 1 kriminaalkaristus – viimati karistatud Harju Maakohtu 19.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7925

§ 424järgi. Katseaeg 19.09.2016-18.03.2018. Karistatus Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. S.L süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2.

§ 69

lg 1 alusel asendada S.L-ile mõistetud 2 aasta pikkune vangistus 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 kohaselt peab S.L üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on S.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 6.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on S.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 7.

§ 75

lg 2 p 7 alusel on S.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased ja kui see on raviprogrammi osa). 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on S.L kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 69

lg 4 ls 2 kohaselt üldkasuliku töö tunnid võib lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada S.L-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 (kümneks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

  1. S.L-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 90.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 219.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.
  2. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1059.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 88.25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700058413 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-8695“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu S.L , olles 19.09.2016 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 29.05.2018 kella 00:02 ajal Tallinnas xx xx ja xx xx ristmikul suunaga xxx poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkootiline joove – kanep, karfentanüül, klonasepaami metaboliit, tõenäoliselt florobutürüülfentanüül), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. S.L pani toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav S.L ja tema kaitsja Dmitri Školjar sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S.L kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Anne Rebane kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.