← Eesti

1-19-5567/3

Obsah (7)§ 423§ 68§ 65§ 73§ 69§ 75§ 4231

Kriminaalasi nr 1-19-5567 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08. juuli 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Gerd Raudsepp 1 Kriminaalasi H.D süüdist

§ 423

sätteid kohaldades järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse Süüdistatav H.D, IK XXX; sünniaeg:

  1. september
  2. a; kodakondsus: XXX; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX ; kontaktandmed: telefon XXX , e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada H.D

§ 4231 järgi ja karistuseks mõista viis

(5)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.–08. juuli 2019. a, s.o kolm

(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista neli
(4)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust H.D-le Pärnu Maakohtu 04.

septembri 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5207 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme

(3)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kaheksa
(8)kuud kakskümmend viis
(25)päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada H.D-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kuuskümmend viis

(265)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

(1)aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on H.D kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. H.D Tartu Vangla (asukoht: Tartu, Tiigi 78) KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis

(405)eurot ja kaitsjatasu ükssada nelikümmend kaheksa
(148)eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu, s.o kolmkümmend
(30)eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue kuue
(6)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700035561. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.D süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 04. septembril 2018. a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega nr 1-18-5207

§ 4231

järgi, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt

  1. juulil
  2. a kella 14.40 ajal XXX mootorsõidukit Mitsubishi Carisma registreerimisnumbriga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. H.D rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Sellega pani H.D toime

§ 423

mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale H.D-le karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.–

  1. juuli
  2. a, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust H.D-le Pärnu Maakohtu 04.

septembri 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud 25 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada mõistetav vangistus 265 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on H.D kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 178,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit (süüdistataval puuduvad säästud ja realiseeritav vara, tal on üks alaealine ülalpeetav), jätta 30 eurot kaitsjatasust riigi kanda ning määrata ülejäänud kriminaalmenetluse kulude tasumine süüdistatavale ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.D tuleb süüdi tunnistada

§ 423kokkuleppele.

1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.D menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Põhjendatud on jätta kaitsja tasust 30 eurot, mille võrra menetluskulud suurenesid süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa kaitsjatasust riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.