Väärteoasi nr 4-22-2292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-22-2292 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Väärteoasi K.D’i väärteoasi LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 Menetlusalune isik K.D , isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx kodanik; töökoht: xxx Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Silvia Kuller esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.D 30.06.2022.a. toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi ning mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda kinnipidamine alates 30.06.2022.a. kell 20:47 K.D’i karistusaja hulka ja K.D ’i poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine: 30.06.2022.a. kell 20:
- Toimetada K.D karistuse kandmiseks PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva 2 jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 01.07.2022.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 03.08.2022.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik Rauno Loit poolt on 30.06.2022.a koostatud väärteoprotokoll nr 20220630431001 väärteoasjas nr 2302,22,008866 selle kohta, et K.D 30.06.2022 kella 20:47 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Vana-Tartu mnt, VanaJärveküla tee ja Niidu tee vahel, suunaga Väljaotsa tee, juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 90 km/h +- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud temale süüksarvatavad väärteod. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et isik täitis ühe teoga 2 erinevat väärteokoosseisu, mistõttu on isiku süü keskmisest suurem, ka märkis, et isikul on viimati määratud rahatrahv tasumata, ehk varasemalt mõistetud karistus ei ole täitnud karistuse eesmärki. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles KarS 63 lg 1 alusel mõista K.D-le karistuseks LS § 201 lg 2 alusel arest 20 päeva, millise kandmise algusajaks palus lugeda isiku kinnipidamine 30.06.2022.a kell 20:
- Menetlusalune isik K.D tunnistas end kohtuistungil süüdi ning märkis, et juhtimisõigus võeti temalt ära seonduvalt kiiruse ületamisega, vastavasisuline teavitus edastati talle ka e-kirja teel, kuid antud e-kirja ta ei lugenud lohakuse tõttu. Seonduvalt kiiruse ületamisega märkis, et kiirust ületas põhjusel, et ilmad olid head ja õhtul oli vabamat aega. Ka märkis menetlusalune isik, et soovib karistuseks rahatrahvi, märkides, et pigem võiks arestida tema asemel mootorratta või auto (tl 28). Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale: - kohtualluvuse saatmise määrust (tl 1); väärteoprotokolli (tl 2); kiirusmõõturi kasutamise protokolli (tl 3); taatlustunnistust (tl 4); PPA tõendit (tl 5); Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet (tl 7); sõiduki taustakontrolli väljatrükki (tl 8-10); sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsust (tl 13); sõiduki hoiukohta teisaldamise akti (tl 14); isiku kinnipidamise protokolli (tl 15); allkirjalehte (tl 16); Karistusregistri väljavõtet (tl 17). 11.04.2022.a üldmenetluse otsust väärteoasjas 2315,22,001997 (tl 18-19); Harju Maakohtu 07.06.2022.a kohtumäärust (tl 21-22). 3 Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid kohtuistungil osalenud pooled lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled ei taotlenud. Kohtu järeldused: Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärtegude toimepanemine K.D’i poolt. 01.07.2022.a toimunud kohtuistungil tunnistas K.D end temale inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises süüdi. Tema poolt 30.06.2022.a kella 20:47 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Vana-Tartu mnt, Vana-Järveküla tee ja Niidu tee vahel, suunaga Väljaotsa tee, mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud, samuti mootorsõiduki juhtimine kiirusega 90 km/h +- 3 km/h teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ehk lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 37 km/h on fikseeritud 30.06.2022.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 2). Samuti kinnitavad eelnimetatud rikkumiste toimepanemist kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 3), millest nähtuvalt 30.06.222.a kell 20:47 mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS008366 Rae vallas, Vana-Tartu mnt ja Niidu tee ristmikul suunaga Väljaotse tee sõiduki xxx reg nr xxx kiiruseks 90 km/h +- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 87 km/h; taatlustunnistus (tl 4), millest nähtuvalt eelnimetatud mõõtevahend oli taadeldud 12.04.2022.a; PPA tõend (tl 5), millest nähtuvalt oli mõõtja läbinud mõõtealase koolituse; Transpordiameti liiklusregistri väljavõte (tl 7), millest nähtuvalt on K.D ’ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 23.06-22.12.2022.a.; sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus (tl 13), millest nähtuvalt on menetlusalune isik K.D sellega tutvunud ning nimetatud otsusega kõrvaldati K.D 30.06.2022.a kell 20:47 sõiduki xxx reg nr xxx juhtimiselt seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega. 11.04.2022.a üldmenetluse otsusest väärteoasjas 2315,22,001997 (tl 18-19) ja Harju Maakohtu 07.06.2022.a kohtumäärusest (tl 21-22) nähtuvalt karistati K.D ’it 18.03.2022.a toimepandud väärteos LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 600 eurot ning lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Ülalnimetatud kohtumäärusega jäeti kaebus läbi vaatamata ning kohtumäärus ja seega kohtuvälise menetleja otsus jõustus 23.06.2022.a. Kohus ei ole tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteomenetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse ametnike poolt. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on mõõdetud taadeldud kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS
- Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata, kui juhtimisõigus oli ära võetud mootorsõiduki juhtimise kohta, lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 37 km/h, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Menetlusalusele isikule anti kohtueelses menetluses võimalus anda ütlusi, ka oli tal see võimalus kohtus. 4 Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud K.D’i poolt LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Kohtuistungil märkis K.D , et otsus, millisega võeti temalt ära juhtimisõigus, edastati talle nädal enne väärtegude toimepanemist, kuid otsust ta ei lugenud, samas märkis, et oli teadlik, et selline karistus (juhtimisõiguse äravõtmine) on teda ootamas (tl 25). Kohus on seisukohal, et K.D on temale süüks pandava väärteo LS § 201 lg 2 alusel toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohus on seisukohal, et K.D on temale süüks pandava väärteo LS § 227 lg 2 järgi toime pannud otsese tahtlusega. Isik vastusena kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele, miks ta sel korral kiirust ületas vastas, et kihutamise põhjus oli see, et ,,ilmad olid head ja õhtul oli vabamat aega“, seega isik teadis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja tahtis seda, samuti sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (vähemalt 37 km/h üle lubatu) kohas, kus suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h oli isikule tajutav. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. K.D on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles K.D’ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 20 päeva aresti ning märkis, et kuivõrd isik pani toime 2 erinevat tegu, on tema süü keskmisest suurem. Ka märkis, et isikule varasemalt määratud rahatrahv on tasumata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning lisaks märgib, et rahaline karistus ei kannaks karistuse eesmärke, kuivõrd isikut on varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest (LS § 227 lg 4 järgi) põhikaristusena rahatrahviga, milline on tasumata (tl 17). Ka avaldas menetlusalune isik istungil, et eelmise otsusega määratud rahatrahv on tasumata raha puudusest tulenevalt (tl 27), seega ei suudaks isik rahalist karistust ka täita. Eelnevat arvestades ei ole isiku rahatrahviga karistamine põhjendatud. Kuna isik ei ole tasunud varasemalt määratud rahatrahvi ning jätkas uute väärtegude toimepanemist, Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. K.D ’i näol on tegemist isikuga, keda karistati viimati 18.03.2022.a toime pandud väärteos LS § 227 lg 4 järgi, milline käitumine ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et K.D on toime pannud 2 liiklusalast 5 väärtegu, ühe kaudse tahtlusega ja teise otsese tahtlusega. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates K.D ’i mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist ning tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik juhtis mootorsõidukit omamata selleks juhtimisõigust ja seejuures ületas lubatud sõidukiirust. Ka tuleb karistuse määra puhul arvestada, et isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 37 km/h ning seda teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Kohus ei pea võimalikuks K.D’i suhtes lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi, et LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku suhtes tuleb kohaldada aresti sanktsiooni keskmäärast rangemalt. Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, ning arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, peab põhjendatuks K.D ’i karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest LS § 201 lg 2, LS § 227 lg 2 järgi KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel kokku 20-päevase arestiga. Kuivõrd isik peeti kinni 30.06.2022.a kell 20:47 (tl 15), tuleb KarS § 68 lg 2 alusel lugeda kinnipidamine karistusaja hulka ja K.D’i poolt aresti kandmise alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamine: 30.06.2022.a. kell 20:
- Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; §
- Merle Parts Kohtunik 6