lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav B.O isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxxxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Eve Jundas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada B.O
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot.
lg 3 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena B.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1 1-19-8699
Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et B.O süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on leidnud tõendamist. Prokurör taotles B.O süüditunnistamist ja tema karistamist
lg 1 järgi vangistusega 1 aastat.
alusel taotles prokurör vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.O ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel taotles prokurör võtta B.O-lt ära 2 1-19-8699 mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt menetluskulud. Kaitsja palus B.O õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et B.O-le süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist – esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem). Vaidlust ei ole selles, et B.O tarvitas 08.08.2019 alkoholi. Süüdistatav tunnistas, et ta jõi sel päeval viina. Asjaolu, et B.O juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, kinnitab toksikoloogiaekspertiisi akt nr 127I (tl 29), mille kohaselt leiti 08.08.2019 kell 13.25 võetud B.O verest etanooli 2,58±0,06 mg/g ehk mitte vähem kui 2,52 mg/g. Samuti kinnitavad B.O joobe esinemist joobeseisundi kontrollimise protokoll (lk 27p), mille kohaselt esines B.O xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx,xxxxxx xxx xx 08.08.2019.a kell 13.18 ajal aja-, isiku ja kohataju häired, tema kõne oli segane, reaktsioonikiirus oli häiritud, käitumises esines unisus ja koordinatsioon kergelt häiritud. Isik keeldus küsimustele vastamast. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt B.O ei olnud nõus indikaatorvahendisse ega ka tõenduslikku alkomeetrisse puhuma (tl 27-28). Süüdistatav põhjendas sellist käitumist sellega, et selline on tema põhimõte, kuid seda rohkem selgitada ei osanud. Seega B.O rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas B.O juhtis mootorsõidukit või mitte. Väljavõte Maanteeameti registrist (tl 26) tõendab, et süüdistatav on sõiduki xxxxxxxxxxxxx xxxx registreerimismärgiga xxxxxx kasutaja. B.O oma ütlustes väidab, et tema kasutuses olnud sõidukit juhtis keegi Raiks või Raivo, kellega tutvus poe juures. Süüdistatava sõnul ei ole ta rohkem tundmatut Raiksi näinud. Tunnistaja SM ütlustest nähtub, et kui ta sõitis 08.08.2019 xxxxxxxxx xxxx xxxxx PärnuRakvere-Sõmeru mnt-l, nägi taxx. km-l liiklusõnnetust. Tunnistaja nägi ka seda hetke, kui neile vastu tulnud auto sõitis kraavi. Seepeale tunnistaja pidurdas, keeras auto ringi ja helistas päästeametisse. Ajal mil kraavi sõitnud auto oli tunnistaja vaateväljas, ta auto juures liikumist/jooksmist ei märganud. Kohale jõudes nägi, et mees oli kägaras maas, auto lähedale ta aga ei läinud. Auto juurde läks tunnistajaga samas autos olnud KK, tema aga samal ajal rääkis eemal päästeametiga. Tunnistaja KK andis ütlusi selle kohta, et ta sõitis koos SM 08.08.2019 Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xx. km-l xxxxxxxx, kui märkas kahtlase sõidustiiliga bussi ning kui buss oli neist mööda sõitnud, ütles SM, et buss sõitis kraavi. Koheselt peatasid nad auto ja tunnistaja läks kohe jooksuga kraavi sõitnud auto juurde ning auto sel hetkel alles sõitis kraavi. Tunnistaja nägi, kui auto veel liikus ja ka seda momenti, kui auto sõitis millegi vastu. Vahemaa nende auto ja kraavi 3 1-19-8699 sõitnud auto vahel oli väike, maksimaalselt 100 m, kohalejõudmine võttis umbes paar minutit. Autot oli kogu aeg tema vaateväljas ja mingit liikumist tunnistaja seal ei näinud. Tunnistaja sõnul oli tegemist lageda kohaga ja kui keegi oleks seal liikunud, siis ta oleks seda näinud. Kui tunnistaja auto juurde jõudis nägi ta meest juhi ukse juures kraavis, seejärel hakkas mees kraavist üles roomama ja jooksis metsa. Teisi isikuid tunnistaja auto juures ja auto esiistmetel ei näinud. Kaitsja leidis, et tunnistajate ütlused on vastuolulised ega tõenda usaldusväärselt B.O süüd. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et asjaolu millal tunnistaja politseisse helistas, kas peale ümber keeramist või enne, ei oma kohtu hinnangul antud kriminaalasjas tähtsust ega muuda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseks. Sellise sündmuse pealt nägemine tekitab teatud ärevust, mistõttu ei pruukinud selline ebaoluline asjaolu tunnistajatele täpselt meelde jääda. Samuti arvestades asjaolu, et tunnistaja KK lahkus vahepeal autost, ei saagi tema täpselt öelda, kas tunnistaja SM helistas tema lahkumise ajal häirekeskusesse või peale seda. Muid vastuolulisi ütlusi, millele kaitsja viitas, kohus ei tuvastanud. Tunnistajate antud hinnangud kauguse ja aja kohta ei peagi sekundi ja meetri pealt ühesugused olema ega muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks. Pigem näitavad sellised ütlused seda, et tunnistajad ei ole midagi omavahel kokku leppinud ning räägivad seda, mida nemad nägid ja tajusid. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kraavi sõitnud mootorsõiduk oli kogu aeg nende vaateväljas. Tunnistaja SM nägi sõidukit hetkel, kui see hakkas kraavi vajuma ja tunnistaja KK nägi sõidukit hetkel, kui ta väljus autost ning sel hetkel veel sõiduk liikus. Tunnistaja KK nägi ka seda, kui sõiduk sõitis millegi vastu. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et sel hetkel kui nemad sõidukit nägid, keegi autost välja ei jooksnud. Kohtu hinnangul on tunnistajate sellised ütlused ka usaldusväärsed, kuna pole eluliselt usutav, et keegi sellisel hetkel sõidu pealt suurele maanteele autost välja hüppaks. Kui sõiduk seisma jäi oli tunnistaja KK juba autost väljas ja liikus jooksuga kraavi sõitnud auto juurde, mille juurest leidis süüdistatava ja sel ajal kedagi autost eemale ei jooksund. Tegemist oli lageda kohaga ning päevase ajaga, seega kui keegi oleks sealt sõidukist välja jooksnud, pidid see olema tunnistajatele näha. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel (tl 12-21), millelt nähtub, et sõidukiga xx xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxxxx on toimunud xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xx. km-l liiklusõnnetus ning sõiduautol on avanenud juhipoolne turvapadi. Ilm oli selge, oli valge aeg, tasane tee, lauge kurv ja kuiv. Kuigi B.O ei eita, et ta viibis liiklusõnnetuse hetkel sõiduautos, kinnitab seda fakti ka teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 22) ja väljavõte patrulli teenistuslehest (tl 23-24). Antud tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse käigus sai B.O vigastada, seega viibis ta sõidukis. Kõnesalvestuse väljastamine ja CD salvestusega (tl 33-34) kinnitab samuti tunnistajate ütlusi. Häirekeskusesse helistades 08.08.2019 kell 12.39 rääkis tunnistaja SM samuti, et süüdistatav oli sõidukis üksi. Nägi kui auto sõitis kraavi. Tunneb süüdistatavat, kuid suutis meenutada ainult, et perekonnanimi on B.O. Sõiduki registreerimismärgiks nimetas tunnistaja xxxxxx. Arvestades, et tunnistaja helistas häirekeskusesse 08.08.2019 kell 12.39 on tõendatud, et B.O juhtis sõidukit 08.08.2019 kella 12.40 ajal ja enne seda. Kohus leiab, et B.O ütlused selle kohta, et sõidukit juhtis keegi Raiks on ebausaldusväärsed, kuivõrd on vastuolus tunnistajate ütlustega ja ei ole eluliselt usutavad. Seetõttu jätab kohus süüdistatava sellised ütlused tõendikogumist kõrvale. 4 1-19-8699 Esmalt leiab kohus, et ei ole eluliselt usutav, et keegi Raiks tuleb süüdistatavale, kes on tema jaoks võõras, lihtsalt niisama kaineks autojuhiks ning peale liiklusõnnetust lihtsalt põgeneb. Liiklusõnnetus toimus kohas ja viisil, mis ilmselgelt viitab asjaoludele, et juht oli joobes ja ilmselt magama jäänud. Väidetav Raiks oli ka süüdistatava ütluste kohaselt kaine ja tema sõidustiil normaalne. Tegemist oli päevase ajaga, kus nähtavus on hea ja kohaga, kus oli lauge kurv, millise manöövri sooritamisega saab kaine juht hakkama. Samuti ei ole B.O ütlused eluliselt usutavad ka seetõttu, et väidetavalt oli Raiks süüdistatava ütluste kohaselt poe ees oma autoga. Seega ei ole loogiline, et isik asub sõitma lihtsalt niisama võõra isiku autoga, et süüdistatav lõpuks ära viia xxxxxx xxxxxxx ning kes peab pärast ise leidma võimaluse, kuidas ta saab tagasi xxxxxxxx oma auto juurde. Asjaolu, et sõidukit juhtis B.O kinnitab ka see, et sõiduki juhiuks oli lahti ja selle ees oli süüdistatav, kes ka ise kinnitas, et ta väljus sõidukist juhiuksest. Süüdistatava ütluste kohaselt, kui toimus liiklusõnnetus, magas tema kõrvalistmel ja oli vajunud põrandale maha. Seega arvestades süüdistatava ütlustes öeldud asjaolusid, et tema magas liiklusõnnetuse hetkel, oli vajunud maha põrandale, enne teda väljus sõidukist autojuht ning arvestades ka seda, et liiklusõnnetusest toibumine võtab mõningase aja, eriti kui oled saanud turvapadjalt löögi ning samuti süüdistatava joovet, temal esinenud vigastusi, ei ole oluliselt usutav, et süüdistatav jõuab nii kiiresti kõrvalistuja kohalt ronida juhiuksest sõidukist välja. Tunnistajate ütluste kohaselt oli vaid minutite küsimus, kui nemad jõudsid auto juurde ja sel hetkel oli juba süüdistatav autost väljas. Seega selleks, et nii kiirelt autost välja saada, pidi süüdistatav liiklusõnnetuse hetkel olema juhi kohal ehk juhtima sõidukit. Sündmuskohalt põgenemist põhjendas süüdistatav sellega, et talle ei meeldi politsei. Kohus selliseid ütlusi usaldusväärseks ei pea ja leiab, et süüdistatav põgenes sündmuskohalt seetõttu, et vältida vastutust. Ei ole oluliselt usutav, et isik, kellel ei ole varasemalt olnud kokkupuuteid politseiga, tunneb politsei vastu sellist ebameeldivust, et otsustab sündmuskohalt põgeneda, kuigi sel hetkel politseid sündmuskohal ei olnud ja väidetavalt ei olnud süüdistatav enda sõnul midagi valesti teinud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tunnistajate KK ja SM ütlustega on ümber lükatud B.O ütlused selle kohta, et sõidukit juhtis keegi Raiks. Tunnistajate ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel on tõendatud, et mootorsõiduk xx xxxx sõitis xxxxxxxxx xxxxx xxxxx Pärnu-Rakvere-Sõmeru mntxx. km-l teelt välja ning ainus kes sõidukist väljus oli B.O ning rohkem autos ega seal lähedused teisi isikuid ei viibinud, seega on välistatud, et selle juht lahkus sündmuskohalt. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et B.O juhtis 08.08.2019 kella 12.40 ajal alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis xxxxxxxxx xxxx xxxxxx Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt xx. km-l mootorsõidukit xx xxxx (xxxxxx). Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et B.O pani kuriteo toime kavatsetult
lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sõidukiga sõitma asudes B.O teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline seisund on juhile keelatud. B.O tunnistas, et ta oli tarvitanud sel päeval alkoholi. 5 1-19-8699 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et B.O tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi B.O õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. B.O on süüvõimeline ning
Seega tuleb B.O süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
B.O süü suurust mootorsõiduki joobes juhtimises mõjutab esmalt joobe raskus ehk isiku alkoholisisaldus veres. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et B.O ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 2.52 mg/g, seega vastas tema seisund raskele joobele. B.O juhtis mootorsõidukit raskes joobes päevasel ajal suurel maanteel, kus liiklustihedus on suur, seega oli ta ohtlik teistele kaasliiklejatele. Süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et B.O põhjustas mootorsõiduki joobes juhtimisega liiklusõnnetuse, tekitades varalise kahju sõiduki omanikule ja mille tagajärjel sai ka ise vigastada. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et B.O pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Kõik eeltoodu viitab B.O suurele süüle. B.O puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid
Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. B.O ei ole varem kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud. Arvestades, et B.O süü on suur ei saa tema varasemat karistamatust käesoleval juhul ülemäära tähtsustada ja seetõttu leiab kohus, et süüle vastavat karistust saab eripreventsiooni tõttu vaid natukene allapoole korrigeerida, määrates sealjuures ka lisakaristuse. Kohus leiab, et B.O mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna on võimalik rahalise karistuse mõistmisega. Kohus ei nõustu prokuröriga, et B.O peaks karistama vangistusega. B.O ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, seega puudub vajadust isiku karistamiseks esmakordselt kohe vangistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toime panemise ajal oli 10 €. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava keskmine päevasissetulek on 0 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 €. Lähtudes eeltoodust kohus karistab B.O
lg 1 alusel rahalise karistusega 250 päevamäära (päevamääraga 10 eurot), s.o 2500 eurot. 6 1-19-8699 Lisaks eeltoodule leiab kohus, et B.O-lt tuleb
lg 3 ja § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kaitsja kohtuvaidlustes leidis, et B.O-le on väga oluline juhtimisõiguse olemasolu, kuna tema töö on seotud auto juhtimisega. Väljavõte Maanteeameti registrist (tl 25) kinnitab, et süüdistatav omab juhtimisõigust. Kohus leiab, et kaitsja viidatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust ega ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. B.O oli kuriteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Lisaks eeltoodule ei ole B.O esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal on vaja tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust ning muul viisil ta oma tööd teha ei saa. Kohtuistungil B.O üksnes avaldas, et teeb sõprade juures juhutöid. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2016-2018.a B.O sissetulekud puuduvad. Seega ainus tõend, mis n.ö kinnitab, et B.O üldse tööl käib, on tema ütlused.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul B.O ega tema kaitsja ei ole viidanud sellisele asjaolule, et B.O oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja seadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks B.O säilitada kuriteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh B.O enda elu ja tervise näol üles süüdistatava võimalikud huvid.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
lg 3 kohaselt võib kohus
lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult 7 1-19-8699 arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 31-1-59-15, p 12). Esmalt arvestab kohus lisakaristuse mõistmisel samu asjaolusid, mida põhikaristuse juureski. Lisaks võtab kohus arvesse ka asjaolu, et põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama isiku süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldama koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei piisa B.O mõjutamiseks ainult põhikaristuse kohaldamiseks. B.O mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit joobes, vaid põhjustas ka liiklusõnnetuse. Seetõttu leiab kohus, et ainuüksi põhikaristus ei avaldaks B.O-le piisavat mõju ja selle mõju vähesust tuleb kompenseerida lisakaristuse määraga. Kohtu hinnangul ei ületa mõistetud põhi- ja lisakaristus B.O süü suurust. Tuvastatud tehioludel ei saa B.O süüd pidada väikseks. Lisakaristusegi puhul tuleb arvestada, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu oli pandud toime raskeimas tahtluse vormis ehk kavatsetult, mis suurendab tema süüd. Süü tunnistamisest, toimepandu kahetsemisest ega hukkamõistust süüdistatava puhul rääkida ei saa. Vastupidi, B.O suhtumine toimepandusse ja tema käitumine kriminaalmenetluses kinnitab, et see väärib riigilt ranget hukkamõistu. B.O põgenes sündmuskohalt ja ei soovinud teha politseiga koostööd, keeldus indikaatorvahendisse ja alkomeetrisse puhumast. Üldteada on fakt, et aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi. Seega ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes alkoholijoobes on nõuks võtnud autot juhtida. Sellised isikud tuleb liiklusest ühiskonna turvalisuse tagamiseks teatud ajaks kõrvaldada. Seega on kohus veendunud, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik tema suhtumise muutmiseks. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul vajalik B.O-lt lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Sealjuures jääb 5 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse sanktsiooni arvestades (3 kuud – 3 aastat) alammäära lähedale. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud B.O-le kohaldatud tõkendit ning B.O ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asub CD plaat, millele on salvestatud Häirekeskuse kõnesalvestis. Kohus leiab, et nimetatud CD plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ning sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, so 810 €. Toksikoloogiaekspertiisi tegemise kulu on 27 € (tl 30) ja määratud kaitsjale määratud tasu 558,96 € (tl 31, 59-62). Kohtu hinnangul on kaitsja tasude suurused põhjendatud ja vajalikud. 8 1-19-8699 Seega tuleb B.O-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1395,96 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Anu Tammeniit Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.