Obsah (4)
§ 424§ 68§ 74§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2023 Võru kohtumaja xxxxxx, Võru tn 12 Asja number 1-21-8010 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Merilin Ilus Asi Tallin
§ 424
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti D.T karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 6.-7.07.2020, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus D.T suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1–6 kontrollnõudeid ja
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 1.12.2021 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 17.12.2021. 13.06.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule esimese erakorralise ettekande, milles taotleti D.T-le täiendava kohustusena ettenähtud ravile allumist, kuna D.T tarvitas 10.06.2022 alkoholi. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määrusega kohus rahuldas erakorralise ettekande ning
§ 74
lg 4 alusel määras D.T-le katseajaks
§ 75
lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse – alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt ühe kuu jooksul vastava määruse jõustumisest. Kohus luges tõendatuks, et D.T tarvitas alkoholi 9.06.
- Samuti tuvastas kohus, et D.T oli käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ka varasemalt. 14.04.2022 ei olnud D.T alkoholi tarvitamise kontrolliks kriminaalhooldusametnikele kättesaadav ja 13.05.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik D.T hoiatas. Kohtumäärus jõustus 19.07.
- 14.07.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule teise erakorralise ettekande D.T karistuse täitmisele pööramiseks, kuna D.T tarvitas 12.07.2022 alkoholi. Tartu Maakohtu 26.09.2022 määrusega jäeti erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et D.T tarvitas alkoholi 11.07.
- Ent kohus pidas võimalikuks jätta D.T karistus täitmisele pööramata ja pikendas
§ 74lg 4 alusel süüdimõistetu katseaega kahe kuu võrra.
Kohtumäärus jõustus 12.10.
- 29.12.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles taotletakse D.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna D.T 22.12.2022 tarvitas alkoholi, rikkudes sellega alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumenetluse käigus on kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet täiendanud 12.01.2023, 17.02.2023, 7.03.2023 esitatud lisadega. Lisadest nähtuvalt D.T 5.01.2023, 10.01.2023, 1.03.2023 ei olnud kriminaalhooldusametnikule alkoholi tarvitamise kontrolliks kättesaadav, rikkus registreerimiskohustust ajavahemikul 12.01.-6.03.2023 (sh kindlad ajad olid kokku lepitud 12.01.2023, 17.01.2023, 28.02.2023), 7.03.2023 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Alates 1.01.2023 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond üle viidud Tallinna Vangla koosseisu ning kannab nime Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, kuid täiendas ettekannet. Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.T karistus tuleb pöörata täitmisele ka seetõttu, et D.T on rikkunud alkoholi tarvitamise vastasele ravile allumise kohustust. D.T on psühhiaatri vastuvõtule pöördunud vaid ühel korral, s.o 22.08.
- Järgmisele määratud vastuvõtule 5.09.2022 ta enam ei ilmunud, mistõttu on D.T vastav ravi jäänud pooleli. Süüdimõistetu D.T vaidleb karistus täitmisele pööramisele vastu. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
(7)
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab D.T-le tarvitamise keelu rikkumist. ette 22.12.2022 ja 7.03.2023 alkoholi Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 22.12.2022 kell 8.30 D.T joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,210 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhna esinemine, vesised ja punetavad silmad, rahutu käitumine. Protokolli koostamisel on D.T avaldanud, et tarvitas eelmise päeva õhtul paar pitsi viina oma surnud kassi mälestuseks. Kuigi kohtuistungil süüdimõistetu esmalt avaldas, et 22.12.2022 juhtunut ei mäleta, kinnitas D.T lõpuks siiski protokolli märgitud seletuse õigsust. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 7.03.2023 kell 11.15 kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduses D.T joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,596 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud vesised ja punetavad silmad, tasakaal ja koordinatsioon kergelt häiritud, käitumine rahutu, väriseb. Protokolli koostamisel on D.T avaldanud, et tarvitas eelmisel õhtul kell 22.00 kaks õlut, sest ta ei ole nõus, et legaalsete toodete tarvitamine on keelatud. Ta ei korralda skandaale, pidusid, naabreid ei häiri. Sama selgituse juurde jäi süüdimõistetu ka kohtuistungil. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid kogumis süüdimõistetu protokolli kantud selgitustega ja kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et D.T tarvitas 22.12.2022 ja 7.03.2023 toimunud kontrollile eelnenud ajal (eluliselt on usutav, et eelmise päeva, s.o 21.12.2022 ja 6.03.2022 õhul) alkoholi. Kuna süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku poolt alkoholijoobe tunnuste tuvastamist ei vaidlustanud ja tunnistas juba protokollide koostamisel alkoholi tarvitamist, võis kriminaalhooldusametnik piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja joobele viitavate tunnuste kirjeldamisega protokollis. Seega on asjakohatu süüdimõistetu istungil esitatud etteheide, et alkoholi tarvitamine on usaldusväärselt jäänud tõendamata. Kohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega, sest D.T oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tartu Maakohtu 26.09.2022 määruses kohus tuvastas, et D.T-le on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi 31.12.2021. Tarvitades 21.12.2022 ja 6.03.2023 alkoholi, rikkus D.T
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Kriminaalhooldusametnik heidab D.T-le ette, et viimane ei olnud 5.01.2023, 10.01.2023, 1.03.2023 alkoholi tarvitamise kontrolliks kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Erakorralise ettekande kohaselt 5.01.2023 soovisid kriminaalhooldusametnikud K. Mõtsar ja A. Madissoon kontrollida D.T alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmist tema elukohas. D.T korteriust ei avanud, telefonile ei vastanud, hiljem tagasi ei helistanud. 10.01.2023 toimunud telefonivestluses avaldas D.T kriminaalhooldusametnikule, et ta 3
(7)oli 5.01.2023 ametnike kontrolli ajal kodus ent ei avanud ust ega vastanud telefonile. Kriminaalhooldusaluse sõnul nägi ta aknast ametnikke lähenemas. Kuna samal päeval oli tema sünnipäev, siis väljendas solvumist ja pahameelt, et ametnikud tahtsid tema sünnipäeva ära rikkuda. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et nägi kriminaalhooldusametnikke oma elukohta tulemas, kuid neile ust lahti ei teinud. Erakorralise ettekande kohaselt 10.01.2023 soovis kriminaalhooldusametnik P. Aalde kontrollida D.T alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmist viimase elukohas. D.T ust ei avanud, telefonile ei vastanud. Hiljem helistas tagasi ning väitis, et ei viibi xxxxxx, vaid Tartu linnas. Ametnik soovis täpsustada isiku asukohta, eesmärgiks paluda Tartu kolleegidel teha D.T suhtes kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontroll. Kriminaalhooldusalune väitis, et ei viibi hetkel kindlal aadressil ning liigub seoses erinevate asjatoimetustega ringi. Kriminaalhooldusametnik kohustas D.T minema võimaliku alkoholi tarvitamise kontrollimiseks Tartu kriminaalhooldusosakonda aadressil Tiigi 78. D.T lubas minna, kuid ei teinud seda. 10.01.2023 toimunud telefonivestlusel jäi ametnikul mulje, et D.T oli joobes, kuna viimane oli pahura ja agressiivse vestlusmaneeriga, süüdistav. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt tõepoolest paluti tal ühel päeval minna kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse Tiigi tänaval, kuid ta kohale ei läinud tervislikel põhjustel (õhupuuduse tõttu). Et ilmumist takistavad terviseprobleemid, ametnikule sel korral ei öelnud. Erakorralise ettekande kohaselt 1.03.2023 soovisid kriminaalhooldusametnikud R. Lopp ja M. Aren kontrollida D.T alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmist tema poolt viimati avaldatud viibimiskohas xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Koputusele ust ei avatud. Helistades D.T-le väitis viimane, et sõidab tütrega Tartu peal ringi, peatumist ei pidanud võimalikuks. Ütles, et sõidavad Perekonnaseisuametisse. Ametnikud pakkusid välja kokkusaamise seal, mille peale D.T vastas „Ah minge te ka…“ Selgitatud, et tema käitumine on võrdeline kohustuse kontrollile mitteallumisega. Süüdimõistetu 7.03.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ta 1.03.2023 perekonnaseisuosakonna juures ametnikke ei näinud. Ka kohtuistungil süüdimõistetu selgitas, et tegelikult ta käis perekonnaseisosakonna juures, kuid seal ametnikke ei näinud. Ka ei saanud ta ametnikele helistada, kuna viimaste telefon oli hõivatud. Kuna D.T-le määrati Tartu Maakohtu 1.12.2021 otsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 26-1 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse
§ 75lg 1 p 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.
Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud avama kriminaalhooldusametnikule kodukse, vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, ning kriminaalhooldusametniku korraldusel ilmuma kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitamise kontrolliks. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. 4
(7)Erakorralises ettekandes avaldatu, D.T kirjalik seletus ja D.T kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et D.T ei olnud kriminaalhooldusametnikule 5.01.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks oma elukohas kättesaadav, 10.01.2023 ei täitnud kriminaalhooldusametniku korraldust minna kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse alkoholi tarvitamise kontrolliks. Kohtu hinnangul pole millegagi ümber lükatud süüdimõistetu väide, et 1.03.2023 ta Tartus perekonnaseisuosakonna juures siiski käis. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus D.T 5.01.2023 ja 10.01.2023
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust.
Kohtu arvates on D.T rikkumised toime pannud tahtlikult. D.T on ise tunnistanud, et ta 5.01.2023 tahtlikult ametnikele ust ei avanud. Kuigi süüdimõistetu väitel takistas 10.01.2023 tal kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusse ilmumist tervislik seisund, on see süüdimõistetu väide paljasõnaline ja tõendamata. Veel heidab kriminaalhooldusametnik D.T-le ette registreerimiskohustuse rikkumist ajavahemikul 12.01.-6.03.2023 (sh kindlad ajad olid kokku lepitud 12.01.2023, 17.01.2023, 28.02.2023). Registreerimislehe kohaselt pidi D.T registreerimisele ilmuma 12.01.2023 ja 17.01.2023, kuid süüdimõistetu registreerimas ei käinud. 12.01.2023 registreerimisaeg oli süüdimõistetule allkirja vastu teatavaks tehtud eelmisel registreerimisel s.o 22.12.
- Erakorralise ettekande kohaselt, mis nähtub ka registreerimislehele kantust, teavitas D.T 12.01.2023 telefonitsi registreerimisele mitteilmumisest terviseprobleemide tõttu ning temaga lepiti kokku uus registreerimisaeg 17.01.
- Samaks päevaks oli kohtus planeeritud ka kohtuistung käesoleva erakorralise ettekande läbivaatamiseks. Süüdimõistetu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega kohtuistungile ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on D.T talle avaldanud, et viibis 16.01.17.01.2023 Maarjamõisa haiglas uuringutel ja oli kuni 23.02.2023 haiglaravil. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel 23.02.2023 leppis ta D.T-ga telefoni teel kokku registreerimisaja 28.02.2023, kuid 28.02.2023 hommikul enne vastuvõttu D.T helistas ja andis teada, et ei saa vastuvõtule tulla, kuna kukkus eelmisel päeval. Lepiti kokku uus registreerimisaeg 7.03.2023, mil D.T vastuvõtule ilmus. Süüdimõistetu 7.03.2023 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ajavahemikul 12.01.-7.03.2023 ei saanud ta registreerimas käia tervislikel põhjustel, kuna oli TÜK-is haiglaravil. Täpset haiglas viibimise perioodi ei mäleta. Tõend haiglas viibimise kohta on olemas, kuid unustas selle Tartusse maha. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et oli 12.01.2023, 17.01.2023 ja 28.02.2023 registreerimisaegadest teadlik. 12.01.2023 oli ta haige. 17.01.2023 oli ta Tartu Ülikooli Kliinikumis ( kus viibis paar nädalat). 28.02.2023 takistas registreerimisele ilmumist samuti tervislik seisund. Tõend ravil viibimise kohta on olemas, kuid unustas selle Tartusse. Seega on registreerimislehe, D.T kirjaliku seletuse ja D.T kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendatud, et D.T jättis 12.01.2023, 17.01.2023, 28.02.2023 registreerimisele ilmumata. Kohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega. Süüdimõistetu oli registreerimisaegadest teadlik. D.T väited haigestumise ja haiglaravil viibimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. D.T väide käesoleva aasta algul haiglaravil viibimisest on ümber lükatud SA Tartu Ülikooli Kliinikum 13.02.2023 vastusega kriminaalhooldusametniku päringule, mille kohaselt D.T Tartu Ülikooli Kliinikumis statsionaarsel ravil ei viibi. 5
(7)Eeltoodu alusel kohus leiab, et D.T , jättes 12.01.2023, 17.01.2023, 28.02.2023 ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, rikkus
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerima. Kriminaalhooldusametnik heidab D.T-le ette ka alkoholi tarvitamise vastasele ravile allumise kohustuse täitmata jätmist. Kohus on 26.09.2022 määruses tuvastanud, et D.T on asunud täitma 17.06.2022 määrusega talle pandud täiendavat kohustust. J. Psühhiaatriakeskuse vaimse tervise õe K. Kivi kinnitusel viibis D.T 22.08.2022 kliinikus vastuvõtul. Sama on kinnitanud ka OÜ J. Psühhiaatriakeskuse psühhiaater P. J. oma 23.12.2022 vastuses päringule. Ent on lisanud, et järgmisele vastuvõtule 5.09.2022 D.T ei ilmunud. Kohtuistungil D.T kinnitas, et käis OÜ J. Psühhiaatriakeskuses vaimse tervise õe vastuvõtul. Järgmisele vastuvõtule ei ilmunud, kuna auto läks katki. Kuid ta helistas, toimus vestlus ja siis pandi uus aeg psühhiaatri juurde, kus ta ka käis. Kuid täpset käimise aega ei mäleta. Kohtu arvates 23.12.2022 vastus päringule kogumis süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et D.T pöördus alkoholi tarvitamise vastase ravi raames raviasutusse vaid 22.08.2022, kuid edasine ravi katkes süüdimõistetu poolt järgmisele vastuvõtule mitteilmumise tõttu. Psühhiaater P. J. 23.12.2022 vastusest päringule ei nähtu, et D.T-ga oleks lisaks 5.09.2022 kokku lepitud veel ka järgnevaid vastuvõtuaegu või oleks D.T ravil käinud peale 22.08.2022. Eeltoodust kohus järeldab, et D.T alkoholi tarvitamise vastane ravi on jäänud pooleli ja seda just asjaolu tõttu, et D.T 5.09.2022 vastuvõtule ei ilmunud ega leppinud kokku uut vastuvõtuaega. Süüdimõistetu väide, et tegelikult on ta hiljem psühhiaatri vastuvõtul käinud, on paljasõnaline ja tõendamata. 17.06.2022 määrusega süüdimõistetule määratud kohustuse täitmine tähendab mitte üksnes tervishoiuteenuse osutaja poole pöördumist, vaid ka viimase poolt määratud raviskeemist kinnipidamist. Kohtu arvates on D.T alkoholi vastasele ravile allumise kohustust rikkunud tahtlikult, kuna ta peale 22.08.2022 vastuvõtul käimist pole raviga jätkanud. Seega on D.T rikkunud
§ 75lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile.
Tartu Maakohtu 17.06.2022 määrusest nähtuvalt on D.T käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ka varasemalt. 14.04.2022 ei olnud D.T alkoholi tarvitamise kontrolliks kriminaalhooldusametnikele kättesaadav ja 13.05.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik D.T hoiatas. D.T tarvitas alkoholi ka 9.06.2022, mille tõttu kohus määras süüdimõistetule täiendava kohustuse alluda alkoholi tarvitamisele vastasele ravile. Tartu Maakohtu 26.09.2022 määrusest nähtuvalt D.T tarvitas alkoholi uuesti 11.07.2022, millise rikkumise eest kohus pikendas D.T katseaega kahe kuu võrra. Nimetatud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et D.T on ka varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja kontrollile alumise kohustust. Seega pole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste puhul tegemist juhuslikku laadi käitumisega, vaid süüdimõistetule ongi omane käitumiskontrolli nõudeid eirata. D.T iseloomustab positiivselt, et ta kriminaalhooldusametniku kinnitusel uusi süütegusid toime ei ole pannud. 6
(7)D.T-le on kohtuotsuse tegemisel ja edaspidi veel ka Tartu Maakohtu 17.06.2022 ja 26.09.2022 määrustega antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused, mida ta pole aga suutnud. Kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumine on seotud eelkõige alkoholi tarvitamisega, mis viitab sellele, et D.T on kombeks alkoholiga liialdada. D.T alkoholi tarvitamise vastase ravi pooleli jätmine näitab, et D.T ei suhtu tõsiselt oma alkoholi tarvitamise probleemi ega ole motiveeritud enda ravimisega tegelema. Veel 7.03.2023 seletuses on D.T avaldanud pahameelt temale määratud alkoholi tarvitamise keelu suhtes. Sellist pahameelt avaldas süüdimõistetu korduvalt ka kohtuistungil. Seega pole süüdimõistetu siiani mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust. Seni ei ole D.T mõjutanud rikkumistest hoiduma kriminaalhooldusametniku hoiatused, alkoholi vastasele ravile allumise kohustuse määramine, katseaja pikendamine ega ka hirm kandmata karistuse täitmisele pööramise ees. D.T on jätkanud käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, tarvitades alkoholi uuesti 21.12.2022, 6.03.2023, jättes allumata alkoholi tarvitamise kontrollile 5.01.2023, 10.01.2023 ning rikkudes 12.01.2023, 17.01.2023 ja 28.02.2023 registreerimiskohustust. D.T senise käitumise valguses esineb suur oht, et süüdimõistetu jätkab käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Kuna käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste puhul pole tegemist esmakordsete ja juhuslikku laadi rikkumistega, vaid rikkumised on erinevad ja neid on arvukalt, tuleb D.T-le mõistetud ja kandmata karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust pöörata
§ 74lg 4 alusel täitmisele.
Kohtu arvates on käesolevaks ajaks ammendunud muud
§-s 74 lg 4 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)