Obsah (11)

§ 72§ 21§ 29§ 35§ 36§ 9§ 40§ 41§ 39§ 38§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12616 Kohtuasi X ava

) § 39 kohaldamise õiguspärasus eeldab iga korteriomaniku õigustatud huvide järgimist, kuid avaldaja puhul suurenesid igakuised kulud laenu tagasimaksmiseks 126,92 euro võrra. Veetorustiku toitekraanide, mis asusid avaldajale kuuluvates ruumides, ümberpaigutamine tekitas lisaks avaldajale ka varalist kahju. Punkti 3 otsus ei vasta osaliselt päevakorras toodud sõnastusele. Juhatuse selgitused hääletamise kohta olid eksitavad. Puudutatud isiku seisukoht

1. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Otsuste tühisuse aluseid ei esine. Laenu võtmise otsustamiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamuse nõue oli täidetud. Kehtetuks tunnistamise nõuded on esitatud hilinemisega. Korteriomanikud olid hääletusel oma otsustes vabad ja soovi korral oli võimalik saada juhatuselt täpsustavat informatsiooni. Osa korteriomanikest seda võimalust ka kasutasid. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Maakohus rahuldas avalduse 15.04.2022 määrusega osaliselt, tuvastades Tallinn, Õismäe tee 109 korteriomanike 15.06–29.06.2020 toimunud kirjalikul hääletamisel vastu võetud otsuste 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.9 tühisuse ja tunnistades kehtetuks samal hääletusel vastu võetud otsuse „Kinnitada uueks remonditasu suuruseks 0,78 eurot/m2 reaalpinna kohta, millest kuni 0,66 eurot/m2 reaalpinna läheks laenu teenindamiseks ja 0,12eurot/m2 reaalpinna jääks KÜ reservid (p 3.1 teine osa). Rahuldamata jäi avaldaja nõue p 3.1 esimeses osas (laenu taotlemise otsustamine) ja p-s 5 vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. 3.
3. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on korteriühistu ja avaldaja 18.08.2004-18.01.2021 korteriomandi asukohaga Õismäe tee 109-M92 omanik ja korteriühistu liige. 15.06–29.06.2020 toimus hääletamine korteriomanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata, mh võeti vastu eespool viidatud otsused. 3 2-20-12616 3.
4. Hääletamise toimumise ajal kehtinud puudutatud isiku põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Punkt 6.5 sätestas, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest.

§ 72

⁴ kohaselt kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. a 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades

§ 21lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõuet.

3.

1. Maakohus tuvastas, et korteriühistu juhatus edastas 16.06.2020 korteriühistu liikmetele e-kirjaga teate hääletamise toimumisest koos otsuste eelnõudega ja uue põhikirja projekti. 21.06.2020 edastas juhatus hääletamiseks hääletussedelid, märkides, et hääletamiseks tuleb need panna korteriühistu postkasti, hääletamine toimub kuni 29.06.
2. 3.3.
3. Nähtuvalt päevakorra p 3 otsuse eelnõust on selles märgitud viis alapunkti, hääletamise protokolli kohaselt aga sisaldab
4. punkt üheksat alapunkti. Maakohus tuvastas dokumente võrreldes, et eelnõust puuduvad protokollis kajastatud alapunktid 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6, s.o otsustused reservkapitali suuruse, pandilepingu sõlmimise, laenukohustuse korteriomanike vahel jagamise ning käsunduslepingu sõlmimise kohta inkassoteenuse saamiseks kohta. Võrreldes päevakorra p 3 otsuse eelnõud hääletussedeli ja protokolliga, langeb kõigi nende sisu kokku üksnes järgmise alapunkti osas: „Taotleda Swedbank AS-st laenu summas 200 000 eurot, aastaintressiga 3,10%, tagasimakse tähtaeg 6 aastad nimetatud renoveerimistööde ja remonditööde finantseerimiseks. Kinnitada uueks remonditasu suuruseks 0,78 eurot/m2 reaalpinna kohta, millest kuni 0,66 eurot/m2 reaalpinna läheks laenu teenindamiseks ja 0,12eurot/m2 reaalpinna jääks KÜ reservid.“ Ülejäänud protokollis kajastatud otsustused on märgitud ainult kas eelnõus või hääletussedelil, alapunkti „Jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri reaalpinna ühe ruutmeetri kohta. Laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele“ ei ole märgitud kummaski. Hääletussedelil ei ole juhitud tähelepanu erinevustele sedelil kajastatule ning varasemalt edastatud eelnõude vahel. 3.3.
5. Päevakorra p 5 otsuse eelnõu langeb kokku protokolliga. 3.
6. Maakohus asus seisukohale, et hääletamisel protokollis kajastatud otsuste 3.2–3.9 osas on rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. 3.
7. Kuigi iseenesest ei välista seadus hääletamise korraldamist selleks korteriühistu poolt ettevalmistatud sedelitega, ei tohi korraldus korteriomanikke hääleõiguse teostamisel eksitada. Maakohus leidis, et korteriomanikele edastatust ei ole p-de 3.2–3.9 osas võimalik mõistlikult aru saada, millised on eelnõud, mille osas korteriomanikel hääletada palutakse. Hääletamise korraldamine sedelitega, millel on kajastatud, et hääletatakse teistsuguse sisuga otsuste osas, kui oli varasemalt saadetud eelnõudes, on eksitav ega võimalda tuvastada, millise sisuga otsuste poolt sedeli täitmisega tahet avaldati. Rikkumine, mis takistab hääleõiguse teostamist või hääletamisel avaldatud tahte sisu kindlaks tegemist, on kohtu hinnangul oluline. Seega on otsused alapunktide 3.2–3.9 osas tühised nende vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu. 4 2-20-12616 3.
8. Samas ei nähtu vastuvõtmise korra rikkumist protokolli alapunktis 3.1 ning päevakorra p-s 5 kajastatud otsustuste osas. Eelnõude edastamise ja hääletamise tähtaja vahele jäi enam kui 7 päeva. Nähtuvalt protokollist on korteriomandeid 93, päevakorra p 3 hääletamisel osales 73 häält ning päevakorra p 5 hääletamisel 72 häält, s.o üle poolte. Osalenutest hääletas poolt vastavalt 58 ja 59, s.o üle poolte hääletanutest. Hääletusprotokoll sisaldab

§ 21lg 4 järgi nõutavaid andmeid.

3.

1. Maakohus märkis, et Riigikohus on varasemalt selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (2-16-9415, p 23). Viidatud seisukoht on kohaldatav ka korteriomanike otsustele. Päevakorra p-des 3.1 ja 5 vastu võetud otsustused (s.o laenu võtmine, remondifondi makse suuruse kinnitamine ning tööde tegemise otsustamine koos töövõtja valikuga) ei ole oma sisu poolest kuidagi ebamoraalsed. Seejuures ei ole asjassepuutuv, kas tegemist on iga korteriomaniku hinnangul põhjendatud ja vajalike töödega või mitte. Avaldaja etteheited seoses sellega, et korteriomanikke eksitati tööde tegemise vajaduse osas ei ole otsuse võimaliku tühisuse kontekstis asjassepuutuvad. Informeeritus hääletamiseks tähendab informeeritust otsuse sisu osas, mida hakatakse hääletama. Sellise informeerituse tagab seaduses sätestab otsuse vastuvõtmise korra järgimine, mida päevakorra p 3 esimese alapunkti ja päevakorra p 5 osas rikutud ei ole. 3.
2. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.

§ 29

lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldus esitati kohtule 31.08.

1. Hääletamine toimus kuni 29.06.2020, st otsused said olla vastu võetud 30.06.2020, millest
2. päev (29.08.2020) oli laupäev. TsÜS § 136 lg-st 8 tulenevalt lõppes tähtaja kulgemine 31.08.
3. Avaldus on seega kohtule esitatud tähtaegselt. 3.9.

§ 35

lg 1 kohaselt otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

§ 35

lg 2 p 6 järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena mh laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat.

§ 36

lg 1 kohaselt võib laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, otsustada

§ 9lg-s 3 sätestatud häälteenamusega.

3.9.

1. Tulenevalt puudutatud isiku
2. a majandusaasta aruandest olid
3. a majandamiskulud kokku 133 177 eurot, st laenu võtmise otsustamiseks summas 200 000 eurot oli vajalik

§ 9lg 3 järgne häälteenamus.

Nähtuvalt protokollist on korteriomandeid 93, päevakorra p 3 poolt hääletas 58, s.o üle poole kõigist korteriomanikest, kellele kuulus kokku 27 952 kaasomandiosa 45 887-st, s.o üle poole. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et laenu võtmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamuse nõuet rikutud ei ole. Samuti ei ole esitatud muid asjaolusid, millega seoses võiks laenu võtmise otsustamine olla vastuolus seadusega. 3.10. Kolmanda päevakorra punkti esimeses alapunktis sisaldub lisaks laenu võtmise otsustamisele ka otsustus remondifondi makse uue suuruse kinnitamiseks. Tulenevalt

§ 40

lg-st 1 teevad korteriomanikud makseid majanduskava alusel, sh nähakse

§ 41

lg 1 p 4 5 2-20-12616 järgi majanduskavas ette mh remondifondi tehtavate maksete suurus.

§ 41

lg 4 kohaselt kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Seega ei saanud

§ 41

lg-st 4 tulenevalt otsustada remondifondi makse suuruse muutmist ilma uut majanduskava kehtestamata. Maakohus tunnistas alapunktis 3.1 kajastatud otsuse kehtetuks osas, millega on kinnitatud remondifondi makse uus suurus. 3.

1. Menetlusosalised vaidlevad, kas tööde tegemise sai otsustada ilma korteriomanike kokkuleppeta. Protokolli kohaselt otsustati järgmiste tööde tegemine: avariitrepikoja ja peasissepääsu uste asendamine tuletõkkeustega; liftide renoveerimine; viie kanalisatsiooni-, sooja ja külma vee püstiku vanade torude väljavahetamine vastavalt AS Eesti Projekt
2. a projektile nr. AS- 1260-02; kolme loomakliiniku lae all asuvate sooja ja külma vee torustiku toitekraanide ümbertõstmine loomakliiniku lae alt maja keldrisse. Kõigi seitsme püstiku vee distantsarvestused väljavahetamine; katuse remont; maja sokli remont; avariitrepikoja koos rõdudega ja lifti masinaruumi sanitaarremont; üldkoridoride ja fuajee sanitaarremont; videokontrolli süsteemi vahetamine. 3.11.
3. Tulenevalt

§ 35

lg 2 p 1 käsitatakse tavapärase valitsemisena mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

§ 39

järgi kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada

§ 9

lg-s 3 sätestatud häälteenamusega.

§ 38

lg 1 järgi on nõutav korteriomanike kokkulepe juhul, kui otsustatakse ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist, seejuures ei ole tulenevalt

§ 38

lg 2 vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab

§ 31lg 1 p 2 kohaselt taluma, s.o üle tavakasutuse tekkivate mõjude.

3.11.

1. Esitatust ei nähtu, et otsustatud oleks ühegi töö tegemist, mis muudaks eriomandi eseme otstarvet. (Sanitaar)remonttööd ja arvestite väljavahetamine on tavapärased tööd kaasomandi eseme korras hoidmiseks, ülejäänud tööd võivad olla hinnatavad ka ajakohastamisena, eelkõige tavaliste uste asendamine tuletõkkeustega, liftide renoveerimine ning videokontrolli süsteemi välja vahetamine. Loomakliiniku lae all olevate torude ümber tõstmine selle all olevasse keldrisse on esitatu kohaselt töö, mille tegemist avaldaja korteriühistult ise kohtus nõudis. 3.11.
2. Nähtuvalt protokollist on korteriomandeid 93, päevakorra p 5 poolt hääletas 59, s.o üle poole kõigist korteriomanikest, kellele kuulus kokku 29 072 kaasomandiosa 45 887-st, s.o üle poole. Tööde tegemise otsus on tehtud seega

§ 9lg-s 3 sätestatud häälteenamusega.

Seega tööde tegemise otsuse vastuvõtmisel häälteenamuse nõuet rikutud ei ole. Samuti ei ole esitatud muid asjaolusid, millega seoses võiks tööde tegemise otsustamine olla vastuolus seadusega. 3.

1. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist põhjendas maakohus sellega, et rahuldas avalduse osaliselt, st kohtusse pöördumine oli põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles see jäi rahuldamata ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. 6 2-20-12616 4.
3. Avaldaja järgib kaebuses suures osas samu väiteid, millega ta kohtusse pöördus. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust ja materiaalõigust vääralt kohaldanud. Kaebuses rõhutab avaldaja järgmist: − Maakohus jättis tähelepanuta tõendid korteriomanike eksitusse viimisest ja lähtus ekslikust seisukohast, et korteriomanike eksitusse viimine ei mõjuta otsuste kehtivust. − Põhjendatud pole kohtu järeldus selle kohta, et laenu võtmiseks ning selle arvelt tööde tegemiseks pole nõutav kaasomanike kokkuleppe. Laenu võtmisega kaasnevad korteriomanikele märkimisväärsed rahalised kohustused. − Väär on maakohtu järeldus, et avaldaja vaidleb alusetult vastu tema ruumi lae all olevate torude ümbertõstmisele, mida ta ise puudutatud isikult on nõudnud. Laenu otsustati võtta loomakliiniku lae all asuvate sooja- ja külma vee torustiku toitekraanide ümbertõstmiseks, mis ei ole kuidagi seotud avaldaja poolt nõudvate töödega tema ruumist jaotustorustiku ümberpaigaldamisega keldrisse. Toitekraanide, mis asuvad juba pika aja jooksul avaldaja ruumis, keldrisse üleviimist pole avaldaja kunagi nõudnud ning vajadus selleks puudub. − Vaidlusalune määrus ei ole loogiline. Kohus jättis jõusse laenu võtmise otsuse, kuid tuvastas laenu võtmist tagavate otsustuste tühisuse. Olukorras, kui laenu võtmine on võimatu, on rikutud ka töövõtjate õiguseid, kuna laenu võtmata puudub puudutatud isikul võimalus tasukohustuse täitmiseks. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks. 5.
5. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Vaatamata sellele, et kohus tuvastas p 3 alapunktides 3.2–3.9 vastu võetud otsuste tühisuse, ei too see automaatselt kaasa ka alapunkti 3.1 tühisust ega tee laenu võtmist võimatuks. Puudutatud isiku juhatusel on seadusliku esindajana õigus üldkoosoleku otsuse täitmiseks sõlmida vajalikud lepingud pangaga ja töövõtjatega. Ehkki sooja- ja külma vee torustiku keldrisse üleviimist pole avaldaja puudutatud isikult nõudnud, asuvad osad kaasomandis oleva veetorustiku sulg- ja toitekraanid korteriomandi M92 reaalosa piires (lae all) ning nende ümbertõstmine oli vajalik selleks, et avariiolukorras avaldajat mitte häirida.
6. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjus kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas üksnes avaldaja. Seega on vaidlustatud määrus TsMS § 466 lg 3 ning § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles avaldus rahuldati ja puudutatud isiku menetluskulud maakohtus jäid tema enda kanda.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 7 2-20-12616
9. Puudutatud isiku taotlus määruskaebuse vastusele lisatud täiendava dokumentaalse tõendi (Swedbank AS-i koostatud näidisprotokolli) vastuvõtmiseks jääb rahuldamata. Tõend jääb vastu võtmata, kuna see ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et vaidlusalune hääletusprotokoll oli vormistatud lähtudes panga näidisest ei mõjuta otsuste kehtivusele antavat hinnangut ega vaja seega ka tõendamist.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt ning kooskõlas kehtiva õigusega. Avaldaja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused oleksid väärad. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu. Vaidlusaluste tööde näol ei ole tegemist kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikest muudatusest suuremate ümberkorraldustega, mis vajaksid kõigi korteriomanike kokkulepet. Nagu maakohus õigesti märkis, saavad

§ 9

lg-s 3 sätestatud häälteenamusega korteriomanikud otsustada

§ 36

lg 1 ja § 39 järgi korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat ületava laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise ning kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemise.

1. Korteriomanike otsused ei ole vastuolus seadusega ega tühised ainuüksi seetõttu, et avaldaja peab laenuvahendite abil renoveerimistööde teostamist ebaotstarbekaks. Niisiis on asjakohane maakohtu poolt sedastatu, mille kohaselt ei oma tähendust see, kas iga korteriomaniku hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike töödega või mitte. 93 korteriomandiga kortermaja puhul on eriarvamused ja üksmeele puudumine mõistetav. Tööde teostamine ja laenu võtmine otsustatakse seetõttu eelviidatud alustel (kvalifitseeritud) häälteenamusega. Laenu võtmise otsust ei muuda tühiseks ja/või ebaseaduslikuks see, kas korteriühistu juhatus oli hääletust ette valmistades avaldajaga maja seisundi osas üksmeelel või mitte ning et varasemalt (
2. aastal) olid korteriomanikud otsustanud laenu mitte võtta, kuna hindasid maja seisukorda rahuldavaks.
3. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et päevakorra p-des 3.2–3.9 vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamine ei too kaasa alapunktis 3.1 vastu võetud otsuse tühisust ega tee laenu võtmist võimatuks. Seega ei ole maakohtu määrus ebaloogiline, nagu leiab kaebaja. Maakohus järeldas õigesti, et alapunktis 3.1 vastu võetud laenuotsuse osas vastab hääletus nõuetele, otsuse poolt hääletas piisav hulk korteriomanikke ning esile ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid alust selle kehtetuks tunnistamiseks.
4. Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks tõik, et maakohus tegi menetlusosaliste esitatud asjaoludest eksliku järelduse, nagu oleks avaldaja puudutatud isikult varasemalt taotlenud talle kuuluvast mitteeluruumist asuvate kaasomandis olevate torude ümber tõstmist. Punktis 5.1 vastu võetud otsuste osas jäi avaldus rahuldamata, kuna tööde teostamine otsustati selleks vajaliku häälteenamusega ja ei esinenud aluseid otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, siis ei anna otsuse kehtetuks tunnistamiseks alust see, et avaldaja hinnangul on tegemist ebaotstarbeka kuluga, mille tegemiseks vajadus puudus. Maja üldise veetorustiku renoveerimisel toitekraanide asukoha muutmine selliselt, et need asuksid väljaspool korteriomandi eriomandi osa, on küsimus, mida korteriomanikud said

§-st 39 tulenevalt

§ 9lg-s 3 sätestatud häälteenamusega otsustada.

1. Kokkuvõtvalt jääb maakohtu määrus kõigis otsustustes muutmata ja määruskaebus seega rahuldamata. Kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse osas. 8 2-20-12616 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
3. Puudutatud isik taotleb 270 euro hüvitamist 3 tunni õigusteenuse eest (määruskaebusega tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine 1,5 tundi; kaebusele seisukoha koostamine 1,25 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi). Esindaja ajakulu määruskaebemenetluses saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Tasumäär 90 eurot/h (käibemaksu ei lisandu) on asja olemust arvestades kohane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega tuleb avaldajal määruskaebuse menetlemisega seonduvalt hüvitada puudutatud isikule menetluskulud summas 270 eurot. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 peab avaldaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist.
4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 617 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9