) redaktsiooni.
lõike 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
§-le
lõiked 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016. a, nr 3-2-1-49-16, punkt 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
13. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ning leiab, et võlgnik ei rikkunud süüliselt
Võlgnikku ei mõistetud süüdi pankrotikuriteos.
lõike 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus analüüsis kõiki kohustustest vabastamise eeldusi ja leiab, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on menetluse jooksul esitanud nõuetekohaselt andmeid ja pangakonto väljavõtteid, olnud kättesaadav. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik oma nõudeid võimaluste piires ka vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. 14. Vastuseks võlausaldaja E Aktsiaseltsi vastuväidetele märgib kohus, et kohtule esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on võlausaldajale teinud kohustustest vabastamise 3
lg 1).
lõike 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 17.
lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 18.
175 lõike 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus peab põhjendatuks avaldada teade ka kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. 19.
lõige 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.