Obsah (13)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. juunil 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6126 Tsiviilasi Osaühing B

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 15.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja 4 milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt

§ 5

ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

§ 438lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
2. Kostja II käendus tuleneb lepingu punktist 4.
3. Kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt kohustuste täitmise eest 30 000 euro ulatuses. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
4. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
5. Asjaolud, millest asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub ning kohus loeb tuvastatuks

§ 231

lg-te 2 alusel: • hageja ning kostja I ja Y sõlmisid 05.07.2019 tarnelepingu rehvide, velgede, rummude ja teljede ostuks-müügiks; • 04.07.2019 esitas kostja I e-kirja teel tellimuse, mille osas koostas hageja arve-saatelehe nr 62517, mille kostja I osaliselt tasus; • 30.08.2019 esitas kostja I telefoni teel tellimuse, mille osas koostas hageja arve-saatelehe nr 63310, mis on tasumata; • 04.09.2019 esitas kostja I esindaja Y e-kirja teel aadressilt info@oscarrehvid.ee tellimuse, mille osas koostas hageja arve-saatelehe nr 63383, mis on tasumata; • tellitud kaup toimetati veoettevõtja HRX vahendusel vastavalt Pärnu mnt esindusse, Tallinn Peetri küla esindusse ja Pärnu esindusse.

1. Kostjad leiavad, et kaupa ei ole kohasele isikule üle antud, samuti ei ole koostatud lepingu punktis 2.4 ettenähtud kaupade üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostjad ei vaidle, et koostööleping sõlmiti (kohtuistung 00:07:25), vaidlusaluste arvete puhul tellimused ka tehti, misjärel esitati arve. Kostjate esindaja leiab, et üleandmise – vastuvõtmise aktil puudub saaja allkiri, seega ei ole kaupa tarnitud (09.02.2023 kohtuistung, 00:12:09).
2. Kohus kuulas 20.04.2023 kohtuistungil üle hageja taotletud tunnistajad tellitud kauba üleandmise – vastuvõtmise osas. Tunnistaja F töötas ettevõttes OSC Retreading OÜ, tegi tööd ka Oscarrehvid OÜ-s, talle teadaolevalt oli esindaja ettevõtetel Y. Tunnistaja kinnitas, et võttis Peetri alevikus 08.07.2019 kell 12.18 kauba vastu ning allkirjastas CMR nr LV 00631302 (20.04.2023 kohtuistung, 00:11:50). Nimetatud saatelehelt on näha kauba kirjeldus ja saajaks on kostja I. Tunnistaja teadis, et kaup saabus hagejalt, kuid ei teadnud, kas kostjale I või Oscarrehvid OÜ. 5 Kohus loeb kauba vastuvõtmise tõendatuks tunnistaja ütlustega, CMR nr LV 00631302 nähtub kauba tellija kostja
4. Tunnistaja G oli Oscarehvid OÜ Pärnu osakonna juhataja. Tunnistaja kinnitas, et tema allkirjastatud on CMR LV 00641233 ning kauba võttis ta ka vastu ja andis allkirja. CMR kajastab saajana Versus Baltic OÜ. Samuti kinnitas tunnistaja, et võttis rehve vastu. Tunnistaja kinnitas, et tema allkirjastatud on CMR LV 00642076, ning kauba võttis ta 05.09.2019 vastu ja andis allkirja. CMR kajastab saajana Versus Baltic OÜ. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta vastu rehve, mis läksid Oscarrehvid OÜ lattu, äriühingu esindaja oli Y (20.04.2023 kohtuistung, 00:22:18)
5. Tunnistaja H sõnul käis ka telefoni teel rehvide tellimine, ning ta ei mäletanud kelle nimel, kas Oscarrehvid OÜ või Versus Baltic OÜ, ettevõtete esindajaks oli Y. Võlgade pärast ``telliti Versus Baltic alla, kui Oscarrehvid OÜ-le ei saanud`` (20.04.2023 kohtuistung 00:26:00). Tunnistaja kinnitas, et tema allkirjastatud on CMR LV 00642082 kauba rehvid võttis ta 05.09.2019 vastu ja andis allkirja. CMR kajastab saajana Versus Baltic OÜ. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta vastu just rehve.
6. Tunnistaja W töötas veofirmas HRX, teadis et kauba saajaks oli Versus Baltic OÜ, kauba viis Oscarrehvid OÜ-le, sest see oli ``Oscarrehvid maja`` (20.04.2023 kohtuistung, 00:32:04).
7. Kohus ei nõustu kostjaga, et kummid, jm tellitud kauba sai Oscarrehvid OÜ mitte kostja 1, seda ei kajasta CMR saatelehed, ning tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kahe äriühingu tegevus toimus samades ruumides.
8. Hageja on esile toonud, et kostjal I puudub omaette äriline infrastruktuur, sh laoruumid, seadmed, töötajad ning on registreeritud Oscarrehvid OÜ tegevuskoha aadressile Läike tee 8, 75312 Peetri alevik. Samuti kasutab kostja I Oscarrehvid OÜ Pärnu aadressi Ehitajate tee 18, 80010 Pärnu. Kostjad ei ole seda vastuväidet ümber lükanud ning seda saab kohtu hinnangul järeldada ka tunnistajate ütlustest.
9. Seega tuvastab kohus, et arve nr 62517, 4.07.2019 esitas kostja I hagejale e-kirja teel tellimuse järgmistele rehvidele: 14 tk Deestone SV403 315/80R22,5; 4 tk Deestone SS433 315/80 R22,5; 2 tk Deestone SV403 315/70R22,5; 12 tk Deestone SS433 315/70 R22,5; 10 tk Deestone SV403 295/80R22,5; 12 kpl Deestone SS433 295/80 R22,5; 10 tk Deestone SW413 385/65R22,5 – tarnimiseks Peetri külla; 4 tk Deestone SV403 315/80R22,5; 2 tk Deestone SV403 315/70R22,5; 4 tk Deestone SS433 315/70 R22,5; 10 tk Deestone SW413 385/65R22,5; 4 tk Deestone SV403 295/80R22,5 tarnimiseks Pärnusse. Samuti tuvastab kohus, et arve 63310, 30.08.2019 esitas kostja 1 Y isikus telefoni teel tellimuse kahele rehvile 295/80R22.5 154/149L 16PR DEESTONE SV403 TL ja kahele rehvile Rehv 315/80R22.5 156/150L 18PR DEESTONE SV403 TL. Kohus loeb tõendatuks, et 03.09.2019 tellis Y 4 tk rehvi Deestone SS433 315/70 R22,5 M+S 3PMSF 156/150L, tarnega kostja Tallinna esindusse ning 2 tk rehvi Deestone SV403 295/80 R22,5 3PMSF 154/149L tarnega Pärnu esindusse.
10. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega kogumis asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et tellitud kaup ka tellija valdusesse toimetati. Ka pooltevahelises koostöölepingus ei ole täpselt reguleeritud, mis aadresseil ka kes saaks olla tellitud kauba vastuvõtjaks. Kostja ei ole ka kummutanud hageja väiteid, et tellitud kaupa ei oleks märgitud sihtpunktidesse jõudnud ega esile toonud, kus siis asus kostja I muu võimalik kauba vastuvõtu koht ning kes olnud kohane isik.
11. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidluse all ei ole, et arved on osaliselt tasumata. 6
12. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13. Kohtu hinnangul tuleb rahuldada viivisenõue, hageja arvestus on põhjendatud ja kooskõlas tasumata põhinõue summa ning maksetähtpäevaga 8571,36 eurot kõrvalnõudena (6235,61+895,75+1440= 8571,36).
14. Väljatoodud põhjustel võlgnevad kostjad hagejale: arve-saatelehe nr 62517 alusel peavad kostjad maksma kokku 12 471,22 eurot (6235,61 eurot põhinõue + 6235,61 eurot viivisenõue = 12 471,22 eurot); arve-saatelehe nr 63310 alusel peavad kostjad maksma kokku 1791,50 eurot (895,75 eurot põhinõue + 895,75 eurot viivisenõue= 1791,50 eurot); arve-saatelehe nr 63383 alusel peavad kostjad maksma kokku 2880 eurot (1440 eurot põhinõue + 1440 eurot viivisenõue= 2880 eurot). Seega on nõue kokku 17 142,72 eurot, millest 8571,36 eurot põhinõudena (6235,61+895,75+1440= 8571,36), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Menetluskulud 33.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 34.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 35.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 36.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

1. Hageja 20.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 3688,70 eurot (sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: • kliendilt saadud kirjavahetuse läbitöötamine (1,93 tundi); • HRXile koostatava päringu tarbeks alginformatsiooni koondamine ja päringu koostamine (1,42 tundi); • väljavõtete kogumine HRX süsteemist (0,22 tundi); 7 • • • • • • • • • • • • • • • • • • tellimuste, tellimuste kinnituste, saatelehtede, Navirec-i süsteemi ja HRX süsteemi väljavõtete läbitöötamine, kontrollimine ning ühildamine (2,22 tundi); täiendava päringu koostamine HRX meeskonnale (0,6 tundi); kliendikohtumiseks valmistumine ja selles osalemine (2,13 tundi); hagiavalduse koostamine (6,33 tundi); taotluse koostamine lubada dokumentide kättetoimetamist hageja korraldusel (0,12 tundi); kohtukirja kättesaamine ja kliendi teavitamine (0,1 tundi); taotluse koostamine (0,17 tundi); arvamuse koostamine (1,9 tundi); istungisekretärile päringu saatmine seoses tunnistajatele kutsete kätteandmisega (0,1 tundi); kliendi teavitamine kohtu istungisekretäri vastusest seoses tunnistajatele kutsete kätteandmisega (0,1 tundi); seisukoha koostamine menetluse jätkamise osas (0,5 tundi); arvamuse koostamine menetluse jätkamise kohta (0,7 tundi); kompromissiks juhiste küsimine (0,1 tundi); kohtuistungiks ettevalmistumine (1,3 tundi); esindus kohtuistungil (0,3 tundi); kohtuistungiks ettevalmistumine (1,5 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi); esindus kohtuistungil (0,75 tundi).
2. Kostjad ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
3. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
4. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 22,99 tundi (1,93 tundi + 1,42 tundi + 0,22 tundi + 2,22 tundi + 0,6 tundi + 2,13 tundi + 6,33 tundi + 0,12 tundi + 0,1 tundi + 0,17 tundi + 1,9 tundi + 0,1 tundi + 0,1 tundi + 0,5 tundi + 0,7 tundi + 0,1 tundi + 1,3 tundi + 0,3 tundi + 1,5 tundi + 0,5 tundi + 0,75 tundi). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 2988,70 eurot (22,99 tundi × 130 eurot).
5. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjatelt riigilõivu 700 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

42. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3688,70 eurot (2988,70 + 700), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

43.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 8 kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 9