← Eesti

2-22-149601/5

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-149601 Tsiviilasi Aktsiaselts P

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS (TKM Grupp) sõlmisid 10.08.2022 partner kuukaardi lepingu Nr. xxxxxxxx (Lepingu), mille kohaselt võimaldas TKM Grupp Kostjale ostulimiidi 500 € kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (p 5.13). Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas (p 5.17). Kostja asus TKM Grupp poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 10.08.2022-31.08.2022 ostulimiiti Selveris ja Kaubamajas summas 452,38 € ning perioodil 01.09.2022-30.09.2022 ostulimiiti Selveris summas 38,59 €. Tingimuste punkti 5.13 alusel esitab TKM Grupp kõikide ühes kalendrikuus Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva kuu alguses kliendile arve. Sama punkti teise lause kohaselt kohustus Kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks, üldjuhul 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 5.13 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest Kostjale väljastatud arve nr 375447 alusel tähtajaga 10.09.2022 ja arve nr 392390 alusel tähtajaga 10.10.

  1. Tingimuste p 5.25 järgi oli TKM Grupil õigus Leping üles öelda igal ajal ja nõuda Kostjalt Lepingu täitmist teatades Tingimuste p 5.25.2 alusel Lepingu korralisest ülesütlemisest Kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas TKM 2 Grupp 25.11.2022 Lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 12.12.
  2. Lepingu ülesütlemise teade on Kostjale saadetud e-posti aadressile. Vastavalt Lepingu tingimuste p-le 5.30 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 683,19 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile 02.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 €. 12.12.2022 loovutas TKM Grupp oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 490,97 € 2) viivised: 55,73 €. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 177 x 0,065% päevas. Hageja palub mõista kostjalt R. K. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja TKM Finants AS ja R. K. vahel 10.08.2022 sõlmitud partner kuukaardi lepingust nr. xxxxxxxx tulenev võlgnevus 490,97 €, viivised 55,73 €, sissenõudekulud 20 €; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 490,97 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 07.03.2023;
  3. tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 175 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 420 €; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 21.04.2023 (jäetud kostja elukohajärgse aadressi xxx postkasti, mille kostja on 18.04.23 kohtule kinnitanud enda elukohana, vt 27.03.23 saadetise info, kohtu andmeil on ta teatanud seda ka 02.06.23). Kostjale on saadetud materjalid ka tema näidatud e-posti aadressile, lisaks üritas kostja saata materjalid ka Soome aadressile, kust need tagastati. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas 3 riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud (menetluskulude arve nr 801016, 27.02.23), mille järgi hageja kuludeks on esindustasu R. K. kohtumenetluses 2-22-149601: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku: 3,5 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, millest faktilised asjaolud moodustavad ca lehekülje (hagi p III). Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajaliseks kuluks 1 tund. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 100 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 120 eurot (1*100+km). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 315 eurot (175+120+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.