2-23-1204/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1204 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M.V. vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479; aadress A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10150 Hageja lepinguline jurist@julianus.ee Kostja: M.V., Xxxxxxxxxxx esindaja: isikukood Alla Žulinskaja, xxxxxxxxxxx; e-post elukoht RESOLUTSIOON
2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 23.01.2023 hagiavaldus M.V.u (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu läbivaatamata.
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-1204 menetlus.
4. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
5. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Tsiviilasi nr 2-23-1204 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
6. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 23.01.2023 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 7077,70 euro, intressi 390,18 euro (intressimäär 16,9% aastas, intress on arvestatud perioodi 26.04.2021 - 26.07.2021 eest), haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 1684,42 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagiavalduses oli kostja elukohaks märgitud Xxxxxxxxxxx.
7. Kohus jättis 30.01.2023 määrusega hagi käiguta ning määras hagejale määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
8. Hageja kõrvaldas 30.01.2023 määruses nimetatud puudused 01.03.
10. 02.03.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
11. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist sai kohtule teatavaks, et kostja on rahvastikuregistris registreerinud oma elukoha aadressiks Xxxxxxxxxxx Vabariik alates 09.01.2023, s.o enne hagiavalduse esitamist.
12. Kohus toimetas hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte 22.03.2023 tähitud postiga. Kostja võttis saadetise vastu isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole kohtule hagivastust esitanud.
13. Kohus küsis 28.04.2023 kohtunõudega hagejalt seisukohta kohtualluvuse osas.
14. Hageja 15.05.2023 seisukohast nähtub, et kostjal on lisaks Soomes asuvale elukoha aadressile ja Eestis asuv elukoht. Rahvastikuregistris näitab lisa-aadressina Xxxxxxxxxxx.
15. Kohus kontrollis nimetatud aadressi. Politsei- ja Piirivalveameti 28.05.2023 vastusest nähtub, et M.V. ei ela Xxxxxxxxxxx. Kohtu põhjendused
16. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, mis sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
17. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüssel I bis määrus) määruse artikkel 17 lg 1 p b järgi määratakse asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kohtualluvus kindlaks määruse
18. jao järgi ilma, et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 p-i 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks. Hagiavalduse asjaolude 2 Tsiviilasi nr 2-23-1204 kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu kostja ja Bigbank AS vahel 04.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-
19. Vastavalt Brüssel bis I määruse artikkel 18 p-le 2 võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht. Brüssel bis I määruse artikkel 62 lg 1 sätestab, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.
20. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Vastavalt RRS § 65 lg-le 1 esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Käesolevas asjas on selgunud, et kostja elukoht on alates 09.01.2023 Soome Vabariigis, s.o Xxxxxxxxxxx. Kostja on nimetatud aadressilt hagimaterjalid kätte saanud. Kohus kontrollis rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi Xxxxxxxxxxx. Politsei- ja Piirivalveameti 28.05.2023 vastusest nähtub, et M.V. nimetaud aadressil ei ela. Kohtule ei ole teada muid andmeid, mis annaks aluse järeldada, et M.V.ul oleks Eestis elukoht.
21. Brüssel bis I määruse artikkel 62 lg 2 sätestab, et kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. Soome Kotikuntalaki (Koduvalla seadus) § 4 kohaselt määratakse välisriigist Soome saabunud ja Soomes elava isiku koduvald ja elukoht vastavalt Koduvalla seadusele, kui ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja ta on oma elamisõiguse Soomes välismaalaste seaduses sätestatu kohaselt registreerinud, kui registreerimine on nõutav. Sama seaduse § 2 kohaselt on üldjuhul isiku koduvald teha elukoht. Sama seaduse § 7 tuleb oma elukohast teatada Digi- ja Rahvastikuandmete ametile mitte varem kui üks kuu enne kolimise kuupäeva ja hiljemalt nädal pärast kolimise kuupäeva. Soome Rahvastikuregistrist nähtub, et Digi- ja rahvastikuandmete ametis on kostja elukoha aadress Soomes ja alates 01.05.2023 Xxxxxxxxxxx ja tema koduvald Xxxxxxxxxxx. Samasugune muudatus on tehtud Eesti rahvastikuregistris. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et kostja elukoht on Soomes.
22. Käesoleval juhul puudub alus TsMS § 79 lg 2 kohaldamiseks, kuna kostja elukoht on teada.
23. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt RKTKm 3-2-1-123-12 p 12). M.V. ei ole kohtule hagivastust esitanud, millest tulenevalt ei saa lugeda teda nõustunuks sellega, et hagiavaldust tema vastu menetleks Eesti kohus. Kuna kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud ja on selgunud, et asi ei allu Eesti kohtule, siis jätab kohus hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna Pärnu Maakohus ei ole pädev asja läbi vaatama.
24. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3