KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-22-18143 T

§ 168lg 4 ja 5).

1. Määrata hageja OGEL OÜ poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 567,50 eurot (viissada kuuskümmend seitse eurot ja 50 senti, so hagilt tasutud riigilõivust pool summas 87,50 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale 480 eurot ilma käibemaksuta).
2. Välja mõista kostja Hronos OÜ-lt OGEL OÜ kasuks menetluskuluna 567,50 eurot (viissada kuuskümmend seitse eurot ja viiskümmend senti).
3. Kostja Hronos OÜ on kohustatud tasuma hageja OGEL OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 2-22-18143 alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (alus:

§ 177lg 4) .

1. Tagastada hageja poolt 01.12.2022 maksega Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole hagiavalduse esitamiselt tasutud 175-eurosest riigilõivust pool summas 87,50 € (kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) hageja soovil hageja esindaja Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega: tsiviilasi nr 2-22-18143 (viitenumber 100612012247).
2. Käesolev määrus toimetada kätte pooltele.
3. Määruse jõustumisel teha elektroonilises Kohtute Infosüsteemis korraldused poole riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
4. OGEL OÜ esitas 01.12.2022 Pärnu Maakohtule kostja Hronos OÜ vastu hagiavalduse, mille nõudeks on poolte vahel 22.11.2021 sõlmitud töövõtulepingu nr 17-11-2021 tingimuste kostjapoolse rikkumisega tekkinud võlgnevuse tasumise nõue: lepinguliste viiviste tasumise nõue summas 322,46 eurot, sissenõudmiskulu summas 40,00 eurot ja kahjuhüvitise nõue summas 251,80 eurot. Lisaks palub hageja hagiavalduses kindlaksmäärata ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena kokku 595,00 eurot (riigilõiv 175 € ja lepingulise esindaja kulud 420 €). Kohus 09.03.2023 määrustega võttis hagi menetlusse ning küsis kostjalt vastuse. Kostja Hronos OÜ esitas kohtule 27.03.2023 ja 30.03.2023 e-kirjadega puudustega vastuse, mille kohus jättis käiguta. Kostja esitas 21.05.2023 kohtule maksekorralduse, mille järgi on kostjat tasunud hagejale 21.05.2032 614,26 eurot, mis vastab hageja nõude summale. 30.05.2023 kinnitas hageja kohtule kostjalt summas 614,26 euro laekumist. Hageja teatas ka, et tegi kostjale 25.05.2023 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tasudes täiendavalt pool riigilõivust ja osa menetluskuludest. Kostja kompromissiettepanekule ei vastanud.
5. 14.06.2023 saabus kohtule hageja OGEL OÜ avaldus hagis loobumiseks seoses sellega, et kostja poolt 21.05.2023 seisuga on kogu võlg tasutud. Hageja palub lõpetada menetlus hagis loobumisega, tagastada asjas tasutud riigilõivust pool summas 87,50 eurot hageja soovil hageja esindaja Debitum Collectio OÜ kontole, ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 567,50 eurot (sh riigilõivust pool summas 87,50 eurot ning lepingulise esindaja kulud 4 tunni eest (120 €/t) summas 480 eurot (käibemaksuta).
6. Kohus andis kostjale tähtaja kuni 27.06.2023 esitada vastuväited hagist loobumisele ja menetluskuludele Tänaseks on tähtaeg saabunud, kuid kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
7. Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hageja 14.06.2023 esitatud loobumise taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kostja ei ole hagist loobumise 2

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulud asjas tuleb jätta kostja kanda

§ 168lg 5 nimetatud alustel.

Kostja M. Niin on käesolevas asjas hageja nõudele maksekäsu kiirmenetluses 21.07.2021 vastuväitega vastu vaielnud. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 01.12.2022 ning kostja on tasunud põhinõude hagejale peale hagimaterjalide kostjale kätte toimetamist, 21.05.2023 seisuga. Seega on kostja hageja nõude rahuldanud peale hagi esitamist. 7 . Menetluskulude kindlaksmääramine. Kohus, tutvunud hageja 14.06.2023 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 7.1. Hagist loobumisega menetluse lõpetamisel on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks pool riigilõivu, kuna

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel, hagist loobumise korral saab hageja menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagasi. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 01.12.2022 riigilõivu 175 eurot, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 87,50 eurot, ülejäänud 87,50 eurot saab hageja tagasi taotluse alusel. 7.2. Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt

§ 175lõikes 1 sätestatule.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. 7.3. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutanud juristi V. Subka (haridust tõendav diplom lisatud) tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses, arvesse võttes, et jurist peab lepingulise esindajana vastama

§ 218lg 1 mõttes kvalifikatsiooni nõuetele.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale 4 tunni töö eest 120 x 4 = 480 € (käibemaksu ei lisandu, kuna äriregistris andmetest nähtuvalt on hageja käibemaksukohuslane). 7.4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks määrata kokku 567,50 eurot, sh riigilõiv summas 87,50 € ja lepingulise esindaja kulud summas 480 €. 8.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotlusel tagastab kohus hagilt tasutud 175 eurosest lõivust pool summas 87,50 eurot hageja soovitud kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3