← Eesti

2-23-5812/3

Obsah (11)§ 113§ 1§ 4034§ 4062§ 164§ 100§ 101§ 397§ 415§ 76§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. juuni 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5812

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1410,42 eurot. Nimetatud perioodis on 285 päeva (9077,05*19,90/100/365*285=1410,42 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.04.2023 viivisemääras 19,90% aastas, kuid mitte enam kui põhivõla suuruse ulatuses. Lisaks on hagejal kostja vastu intressinõue summas 714,21 eurot (intress on arvestatud lepingu ülesütlemise kuupäevani) ja lepingu haldustasu 6 eurot. Päras lepingu ülesütlemist on hagejal tekkinud kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis seisneb selles, et PlusPlus Baltic OÜ on hagejale osutanud võla sissenõudmise teenust ja saatnud 3

(8)Tsiviilasi nr 2-23-5812 kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja, s.o 10.08.2022 summas 25 eurot, 10.10.2022 summas 5 eurot ja 10.02.2023 summas 5 eurot. Kokku on sissenõudmiskulude summa 35 eurot.
  1. 18.04.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO kaudu 04.05.
  3. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 18.05.
  4. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
  5. Võlaõigusseadus (

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS 22.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-21003668 ja 05.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC21003668 lisa. 22.03.2021 sõlmitud lepingu nr CL-EEC-21003668 alusel väljastati kostjale krediiti summas 10 080 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.04.2021 summas 268,06 eurot kuni viimase osamakseni 10.03.2026 summas 267,92eurot. Kostja ja Bigbank AS sõlmisid 05.01.2022 lepingu nr CL-EEC-21003668 lisa, mille alusel andis Bigbank AS kostjale maksepuhkust 3 kuud ja pikendas krediidi tagastamise aega. Maksepuhkuse ajal pidi kostja tasuma Bigbank AS-ile intressi ja lepinguhaldustasu, st oli kostja maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bigbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 7. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et Bigbank AS on lepingu sõlmimisel hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, EMTA päringu ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas Bigbank AS kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Bigbank AS kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid 4

(8)Tsiviilasi nr 2-23-5812 kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja igakuine netopalk oli kokku 899 eurot ja tööandjaks xx xxxx xx. Pank tuvastas nimetatud andmete õigust EMTA päringu ja kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Samuti tuvastas pank, et kostja igakuised finantskohustused moodustasid 220 eurot. Pank tuvastas nimetatud andmete õigust kostja arvelduskonto analüüsi ja kostja esitatud täiendavate andmete tulemusel. Kogutud andmeid analüüsides jõudis Bigbank AS järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 268,25 eurot. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et Bigbank AS järgis

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.

8.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 22.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. CL-EEC-21003668 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% aastas (kolmekordne määr 56,04%) ja 05.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-21003668 lisa sõlmimise ajal kehtinud määr oli 16,3% aastas (kolmekordne määr 48,9%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenulepingu nr CL-EEC-21003668 intressimäär 19,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 22,48% aastas ning laenulepingu nr CL-EEC-21003668 lisa intressimäär 19,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 23,42% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 9.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub pooltevahelisest lepingust, et Bigbank AS on lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale 21.07.2022, millest kostjale teatati nii posti kui e-posti teel. 10.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja tasus kaks esimest lepingu lisa osamakset ja alates 10.03.2022 kostja osamakseid ei tasunud, pärast mida ütles Bigbank AS lepingu üles alates 21.07.2022: Pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks kokku summas 9077,05 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. CL-EEC-21003668 ja 05.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-21003668 lisast tuleneva põhivõla summas 9077,05 eurot. 11.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja Bigbank AS on 22.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-21003668 ja 05.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-21003668 lisas kokku leppinud intressi 5

(8)Tsiviilasi nr 2-23-5812 maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 19,90% aastas. Seega oli kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni perioodil 10.03.2022-06.07.2022 kokku 714,21 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 714,21 euro väljamõistmiseks kostjalt. 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 9077,05 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 07.07.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.04.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 19,90% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1410,42 eurot. Nimetatud perioodis on 285 päeva (9077,05*19,90/100/365*285=1410,42 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.04.2023 viivisemääras 19,90% aastas. 19.06.2023 seisuga on viivis kokku 1410,42+311,78=1722,20 eurot (viivis perioodil 19.04.2023 kuni 08.06.2023 on 9077,05*19,90/100/365*63=311,78 eurot). Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude summas 1722,20 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 09.06.2023 viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 19,90% kuni põhivõla täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevuse suurus, s.o 9077,05 eurot. 13. Hageja nõuab lepingu haldustasu perioodi 10.02.2022 kuni 28.04.2022 eest 1,23 eurot. Lepinguga leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Hageja nõuab lepingu haldustasu perioodi 10.03.2022 kuni 10.06.2022 eest. Seega on hagejal kooskõlas

§ 76

lg 1, 2 ja § 8 õigus nõuda kostjalt laenulepingu järgi lepingu haldustasu maksmist 6 eurot (1,50 eurot*4) ning kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 14. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 5.3 on hagejal õigus nõuda ning kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja toimetas kostja postkasti 3 tasulist meeldetuletuskirja. Hageja on märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: 10.08.2022 võlateatise eest 25 eurot ning 10.10.2022 ja 10.02.2023 kummagi 6

(8)Tsiviilasi nr 2-23-5812 võlateatise eest 5 eurot, s.t. kokku 35 eurot. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Menetluskulud
  1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  2. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
  3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot, õigusabikulud 420 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund).
  2. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 910 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
  3. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 960 eurot (910+50), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  4. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Ts

MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21. Ts

MS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui 7

(8)Tsiviilasi nr 2-23-5812 isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.