← Eesti

1-20-3790/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 65§ 69§ 75

1-20-3790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 17

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Diana Helila M.P isikukood: XXX; EV kodanik; elukoht: x; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: x OÜ; kahtlustatavana kinni peetud: 01.09.2019 -03.09.2019; kehtivad kriminaalkaristused: 03.07.2018 Viru maakohtu poolt

§ 424lg 1 järgi vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 3 kuud.

Kaitsja Toomas Pilt (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.P

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 01.09.2019 kuni 03.09.2019, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru maakohtu 03.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 10 kuu vangistusega, ning mõista liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o 657 tundi üldkasulikku tööd. 1 1-20-3790 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 aluseks kohustub M.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1: elama kohtu määratud alalises elukohas: x; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata M.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. - 8.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata M.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi võõrutusravile, mille kohta on isik andnud kirjaliku nõusoleku. 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata M.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

  1. Välja mõista M.P-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 88,80 eurot, s.o kokku 964,80 eurot.
  2. Määratud kaitsjale tekkinud kulud summas 64,80 eurot jätta riigi kanda.
  3. KrMS § 180 lg 3
  4. lause alusel tuleb M.P tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 80,40 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „M.P , kriminaalasi 1-20-3790, menetluskulud“ ja viitenumber
  5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui 2 1-20-3790 kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS M.P süüdistatakse selles, et tema, olles 03.07.2018 karistatud Viru maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti, juhtis tahtlikult 01.09.2019 kella 17.51 ajal Tallinnas Ümera 5 asuva maja juures suunaga Raadiku tänava poole mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0, 92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulem 0, 83 mg/l). Sellise tegevusega rikkus M.P Seega M.P korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava M.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M.P-le mõistetavaks karistuseks

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

Lähtuvalt

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 01.09.2019 – 03.09.2019, ehk 3 päeva. Seega kandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtuvalt

§ 65

lg 2 suurendada mõistetud 11 kuud ja 27 päeva vangistust Viru maakohtu 03.07.2018 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 10 kuud, ning mõista liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtuvalt

§ 69

lg 1 asendada vangistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva üldkasulikule tööle 657 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 aluseks kohustub M.P üldkasuliku töö tegemisel (kahe aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: x; 3 1-20-3790 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata M.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata M.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi võõrutusravile

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata M.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 88,80 eurot, s.o kokku 964,80 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3

  1. lause alusel tuleb M.P-lt asuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Määratud kaitsjale Toomas Pilt tekkinud kulud summas 64,8 eurot jätta riigi kanda lähtuvalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-7-16 p 5.
  2. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.P

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.