Obsah (4)

§ 76§ 424§ 69§ 75

1-20-3790 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2022. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–20-3790 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kaja He

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele A.P-le Harju Maakohtu 17.06.2020.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 11 (üksteist) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

1. Kohustada A.P ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) Harju Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval.
2. A.P karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.
3. KrMS § 180 alusel mõista A.P-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 114 € (ükssada neliteist eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse A.P-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada A.P-le , tema kaitsjale, prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 17.06.
4. a kohtuotsusega nr 1-20-3790 mõisteti A.P süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning kohaldades § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 karistati teda vangistusega 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 657 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati A.P järgima

§ 75lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 18.06.

1. a. Harju Maakohtu 08.02.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata täitmisele A.P-le Harju Maakohtu 17.06.
3. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Määrati A.P-le lisakohustus - kirjutada essee teemal - „Mida tähendab minu jaoks kohusetunne,“ hiljemalt 18.02.
4. a. Harju Maakohtu 17.06.
5. a kohtumäärusega pöörati

§ 69lg 6 alusel täitmisele A.P-le Harju Maakohtu 17.06.2020.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 26.08.

1. a Riigikohtu määrusega. Harju Maakohtu 03.02.
2. a kohtumäärusega vabastati A.P tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 24.01.
3. a, millest esimeseks 3-kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valve ja allutati ta käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni. A.P määrati elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2, 4 alusel määrati A.P-le lisakohustusteks – mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul vanglast vabanemisest; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega 2 kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluda ettenähtud ravile pöördudes 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist psühhiaatri vastuvõtule ja läbida alkoholismi sõltuvusravi; alluda 3-kuulisele elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 19.02.

1. a. Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 23.03.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, kuna kriminaalhooldusalune A.P on rikkunud elektroonilise valve ajakava, kohtu poolt pandud lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Rikkumised: 1) 26.02.
3. a kell 19:47 A.P ei vastanud valvekeskuse kõnele. Helistas kell 20:09 ise valvekeskusesse ja teavitas, et käis poes ja on nüüd kodus tagasi. Poes käimist ei olnud isikule ajakava kohaselt määratud. 2) 07.03.
4. a oli määratud korraline registreerimine osakonnas ning ajakava kohaselt pidi kodust lahkuma kell 09:10 ja kell 10:00 jõudma kriminaalhooldusosakonda. Isik ei helistanud valvekeskusesse ja ametnikule, et ei välju kodust. Helistas ametnikule kümme läbi ja teavitas, et alles ärkas ja seepärast ei väljunud kodust. Kuna isik pidi samal päeval kell 11 minema panka, siis vaatas ametnik kiiresti, millal buss läheb ja mis kell peab hooldusalune kodust lahkuma, et jõuaks esmalt panka. Andis sellest ka hooldusalusele teada. Määratud ajal aga isik jällegi kodust ei lahkunud. Ametnik helistas hooldusaluse telefonile, kuid sellele vastas isiku elukaaslane, kelle sõnul hakkas hooldusalusel halb ja ta oksendab, aga lähevad ikka panka ja takso on juba tellitud. Lahkusid kodust takso saabudes. Sellega rikkus isik jällegi mitmel korral elektroonilise valve ajakava. 3) 07.03.
5. a korralisel registreerimisel kontrollitud lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi täitmist ning tulemus oli positiivne 0,702 mg/l kohta. Hooldusaluse sõnul hakkas tal hommikul kell 9 kodus halb ning elukaaslane oli soovitanud juua pipraviina, et parem hakkaks. Samas, kui hooldusalune helistas ametnikule peale kella 10 hommikul, siis väitis, et oli alles ärganud, kuid hiljem ütles, et kell 9 jõi pipraviina. 4) 20.03.
6. a kell 12:34 sai politsei väljakutse isiku elukohta xxx, kus teataja väitel on A.P-le määratud alkoholikeeld, kuid ta on tugevas joobes. Vabanes umbes kuu aega tagasi vanglast, jalavõrguga. Teataja väitel süstis Selgur endale kõhtu suurema koguse suhkruhaiguse ravimit, eile olevat kiirabi käinud. Isik on teadvusel ja hingab, kuid enesetapumõtetega. Kell 12:41 kohale saabunud politseipatrulli poolt oli indikaatorvahendiga fikseeritud hooldusalusel joovet ning näit oli positiivne 1,14 mg/l kohta. Kiirabi oli samuti kohal. Sama päeva öösel kell 02:17 registreeriti väljakutse aadressile xxx sisuga, et suhkruhaige tahab ära surra, tegi endale suure doosi süsti. Kell 02:16 kiirabi brigaad palus politsei abi, kuna meesterahvas, kelleks osutus A.P oli agressiivne ning teda oli vaja hospidaliseerida haiglasse. Isik toimetati ITK-sse.
7. Kohtu poolt pandud lisakohustuseks oli asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Isik vabanes vanglast 21.02.
8. a ehk kohustuse täitmise viimane kuupäev oli 07.03.
9. a. Hooldusalune ei olnud end selleks ajaks tööle vormistanud ega Töötukassas arvele võtnud. Võttis end Töötukassas arvele 09.03.
10. a Senise katseaja jooksul, mis erakorralise ettekande koostamise ajaks on kestnud vaid 1 kuu, on A.P-ga olnud pidevalt probleeme ning isik on rikkunud mitmeid temale kohtu poolt pandud lisakohustusi. Isikuga on registreerimistel korduvalt vesteldud rikkumistest ja alkoholi tarvitamisest. Samuti on hooldusalune teadlik tagajärgedest, kui ta ei järgi kriminaalhoolduse tingimusi, kuna eelmise kriminaalhoolduse ajal pöörati isikule mõistetud karistus täitmisele. 15.03.
11. a käis hooldusalune xxx Dr K vastuvõtul ning talle määrati alkoholivastane tabletiravi. Hooldusaluse enda sõnul ostis tabletid ka välja, kuid sellest hoolimata rikkus uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. 3 Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes

§ 76lg 7 teeb ametnik ettepaneku pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Isik vabastati tingimisi enne tähtaega vanglast, millega anti võimalus kanda oma karistus ära vabaduses. 1 kuu jooksul, mil isik on vabaduses viibinud, on rikkunud korduvalt kohtu poolt pandud lisakohustusi. Antud rikkumisi saab lugeda rasketeks, kuna isik andis ise eelnevalt nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks, kuid rikkus seda mitmel korral. Samuti oli isik eelnevalt teadlik alkoholi tarvitamise keelust ja varem olnud probleemist, kuid sellest hoolimata tarvitas korduvalt alkoholi. Ametniku hinnangul näitab see isiku ükskõikset suhtumist temale antud võimalusse kanda oma karistus ära vabaduses. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil A.P karistuse täitmisele pööramist kriminaalhoolduse kohustuste rikkumiste tõttu. A.P-le on korduvalt antud võimalusi karistust vabaduses kanda, kuid ta sellest hoolimata rikub kriminaalhoolduse kohustusi. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. Ta tunnistas, et rikkus kriminaalhoolduse kohustusi, kuid selles on süüdi halb naine, kellega ta koos elas. Seetõttu tarvitas ta 2-korral alkoholi ja läks sellest naisest lahku. Elektroonilist valvet rikkus ta seetõttu, et soovis poest mett osta. Ta soovib edaspidi normaalset elu elada. Ta praegu töötab, teeb kodus ajutist tööd miinimumpalga eest. Alkoholismi ravib tablettidega. Ta on võimeline praegusel ajal kriminaalhoolduse kohustustest kinni pidama. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata A.P karistust täitmisele. A.P tunnistas kriminaalhoolduse kohustust rikkumisi, kuid peale 20.03.2022. a ei ole isikule enam etteheiteid. Ta ravib oma alkoholismi tablettidega, töötab ja saab reeglite täitmisega hakkama.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus A.P-le Harju Maakohtu 17.06.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 03.02.
2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune A.P rikkus elektroonilise valve ajakava, kohtu poolt pandud lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Leidis tuvastamist, et 26.02.
3. a käis A.P poes, kuigi selline tegevus ei olnud talle elektroonilise valve ajakava kohaselt määratud. Samuti rikkus A.P elektroonilise valve tingimusi, kuna talle oli 07.03.
4. a määratud korraline registreerimine osakonnas, kuid ta ei pidanud ajakava kellaaegadest kinni, kuna väidetavalt magas sisse ja seejärel samal päeval ka panka minemise kellaaegadest ta samuti kinni ei pidanud. Ametniku telefonilisele järelepäringule rikkumise selgitamiseks vastas isiku elukaaslane, et A.P ei saa kodust lahkuda tervislikel põhjustel. 4 Lisaks tuvastati A.P 07.03.
5. a korralisel registreerimisel alkoholijoove 0,702 mg/l kohta, isik tunnistas alkoholi tarvitamist tervislikel eesmärkidel. Samuti leidis alkoholi joove A.P tuvastamist politsei poolt 20.03.
6. a seoses väljakutsega isiku elukohta, joobe suurus oli 1,14 mg/l kohta. A.P käitus agressiivselt ning teda hospitaliseeri ITKsse. A.P vabanes vanglast 21.02.
7. a ja ta pidi asuma vastavalt kohtumäärusele tööle või võtma end Töötukassas arvele hiljemalt 07.03.
8. a, kuid ta tegi seda 09.03.
9. a. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et A.P karistus tuleb täitmisele pöörata kriminaalhoolduse kohustuste rikkumiste tõttu. Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil kriminaalhoolduskohustuste rikkumist ja taotles koos kaitsjaga võimaldada tal olla kriminaalhooldusel edasi, isik on alates 20.03.
10. a kriminaalhoolduse kohustusi korralikult täitnud. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet A.P suhtes peale tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist, kuid kriminaalhooldusaluse kohustuste rikkumisi hakkas A.P toime panema juba kriminaalhoolduse
11. päeval, kui rikkus elektroonilise valve tingimusi. Selles kriminaalasjas asendas kohus A.P süüdi tunnistades talle vangistuse kandmise asemel üldkasuliku töö tegemise, kuid A.P ei osanud seda hinnata ning kohus pööras
12. erakorralise ettekande menetlemisel tema karistuse täitmisele. Seejärel A.P viibis üle 8 kuu vangistuses ja kohus leidis võimaluse ta jällegi käitumiskontrollile saata, kuid A.P ei osanud seda ikkagi hinnata. Vanglast vabanemisjärgselt on ta rikkunud juba mitmeid kriminaalhoolduse kohustusi ja seda korduvalt. A.P tunnistas kohtuistungil ka ise, et tarvitas katseajal alkoholi, rikkus elektroonilise valve tingimusi ega asunud tööle kohtu poolt talle määratud ajal. Kusjuures pani ta korduvalt toime alkoholi tarvitamise keeldu rikkumisi kui ka elektroonilise valve tingimuste rikkumisi. A.P pöördus küll psühhiaatri vastuvõtule nagu kohus talle kohustuseks tegi ja isiku väitel läbib ta tabletiravi, kuid sellest hoolimata tarvitas ta alkoholi edasi. Seega ei ole sõltuvusravi täitnud oma eesmärki. Harju Maakohtu 03.02.
13. a kohtumäärusega määrati A.P käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 24.01.
14. a, kuid isik suutis vastu pidada vaid 6 päeva ilma kriminaalhoolduse kohustusi rikkumata, juba
15. päeval pani toime rikkumise. Kohtu hinnangul saab A.P käitumisest teha vaid ühe järelduse, et A.P ei ole üldsegi motiveeritud kriminaalhoolduse kohustusi täitma. K uigi isik viibis juba üle 7 kuu vanglas, siis käitumiskontrollile allutades jätkab ta endiselt tavapärast käitumist – tarvitab alkoholi ja mis võib kaasa tuua kaasa ka teiste kriminaalhoolduse kohustuste rikkumise. Alkoholi tarvitamise rikkumise süüdlasena näeb oma endist elukaaslast, aga mitte ennast, mis näitab, et isik ei soovi võtta vastutust oma käitumise eest. Kohus on seisukohal, et A.P on tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi, mis näitab tema üleolevat ning hoolimatut suhtumist kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas A.P tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse A.P rikkumised niivõrd rasked, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. 5 Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on A.P suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb A.P-le Harju Maakohtu 17.06.
16. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 11 kuud ja 3 päeva vangistust -

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6