Obsah (7)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13166 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlu

§-le 367 alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited (tl 26-27; 63-64; 93-94) Kostja ei nõustu hageja kirjeldatud seisukohtadega. Kostja Roovao OÜ-l puudub seos nimetatud kinnistutega ja sisuliselt ka õigus nende tööde tellimiseks. Kõnealuse töövõtulepingu tellijaks on olnud eraisikuna JJ. Tellimuse tegemisel kontakteerus JJ hagejaga 2020 aasta juuni keskel telefoni teel ja vastavalt telefonis räägitule edastas JJ eraisiku meiliaadressilt hagejale lähtematerjalid 18.06.2020, et saada hagejalt pakkumine. Tööde teostamise kokkulepe sõlmiti telefoni teel juuni teises pooles. Hageja alustas töövõtulepingu täitmisega juuni lõpus ehk töövõtuleping oli sõlmitud hiljemalt 27.06.

1. Seda kinnitab hageja enda koostatud dokumentatsiooni tiitelleht, kus on märgitud kuupäev 27.06.
2. Selleks hetkeks pidi olema hagejal teada, kellega on ta töövõtulepingu sõlminud. Üheski eelnimetatud kirjas, dokumendis ega ka suhtluses ei ole märgitud kostja isikut ja hagejal puudub igasugune alus nimetada töö tellijaks kostjat. JJil ei olnud võimalik käituda teisel viisil, soovides teha tellimust eraisikuna. Hageja on oletustele tuginedes kujundanud olukorra, kus eranditult kõik eraisiku meiliaadressilt saadetud kirjad ja telefoni teel toimunud suhtluse on hageja tõlgendanud kostja esindamise 2 2-21-13166 tegevustena ja JJil ei olegi justkui võimalik eraisikuna tegutseda. Kostja pöörab tähelepanu, et lisaks eraisikuna tegutsemisele esindab JJ ka mitmeid teisi juriidilisi isikuid ja on põhjendamatu eeldada, et JJ, edastades enda personaalselt meiliaadressilt teateid, esindab ainult ja ainult kostjat ehk ainult ühte juriidilist isikut, kuigi kostja isikut ennast teadetes ei märgita ühelgi korral. Mitte üheski hageja poolt esitatud dokumendis ei ole kajastatud kostja isikut. Kostja isikut ei ole märgitud ka üheski hagejale edastatud dokumendis ega ka muudes seotud alusdokumentides, mis võiks luua mingigi seose kostjaga. Suhtluses ei ole tehtud ka ühtegi viidet, et tellijaks on omanikust erinev isik või juriidiline isik. Hageja ei ole esitanud ühtegi fakti tõendamaks, et JJ on tegutsenud suhtluses kostja esindajana. Samade argumentidega, mida hageja kasutab, võib ka väita, et JJ tegutses misiganes mõne kolmanda ettevõtte esindajana, keda ta esindada võib. Hageja oli ja on hästi teadlik, et tellijaks on JJ eraisikuna. Hageja on vormistanud dokumendid, kus hageja on ise märkinud tellijaks JJ. Neid dokumente on enamgi. Kui hageja väidab, et tellijaks on ühemõtteliselt kostja, siis miks on hageja koostatud dokumentatsioonis, mille ta esitas Saku Vallavalitsusele ja Ehitisregistrile, tellijaks JJ eraisikuna. JJ on hagejaga suheldes esindanud eraisikust tellijat ehk iseennast esimesest kontaktist alates ja see on olnud hagejale teada. Seda, et see on hagejale teada, kajastavad ka hageja enda poolt koostatud dokumendid. Hageja väide, et hageja esitatud arvele ei reageeritud, on eksitav. JJ kontakteerus esimesel võimalusel hagejaga ja palus hagejal toimida vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Palve oli, et hageja teostaks lõpuni kokkulepitud töö, mis sisaldab ka vajaliku projektdokumentatsiooni üleandmist ja alles seejärel esitab tellijale nõuetekohane arve kokkulepitud summas ja maksetähtajaga. Hageja teavitas 03.12.2020, et ta keeldub edastamast projektdokumentatsiooni, kuid sellist kokkulepet ei ole JJ hagejaga sõlminud ehk hageja keeldub JJiga sõlmitud töövõtulepingu täitmisest tuues kokkuleppe muutmiseks ühepoolse põhjenduse. Hageja tegi parandusi ka arve osas, kuid mitte piisavalt. Samas puudus arve esitamiseks alus, kuna töövõtuleping ei olnud täidetud. Hageja ei ole tänase seisuga tehnilist projektdokumentatsiooni JJile üle andnud ehk hageja ei ole JJiga sõlmitud töövõtulepingut kokkuleppe kohaselt lõpuni täitnud. Kuna kostja ei ole töövõtulepingu osapooleks, siis töövõtulepingu täitmine ei ole hetkel käesoleva hagi sisuks. Täiendavalt osundab kostja hageja 04.01.2022 vastusele, milles ta vastuoluliselt väidab, et algne arve oli koostatud JJi nimele. Sellist arvet ei ole kostja või JJ näinud ning ei ole hagejale ka edastanud soovi arve ümber teha. Hageja seisukohad kostja vastuväidetele (tl 31-33; 63-64; 82-84) Hageja märgib, et kostjal ei peagi olema isiklikku, so omandisuhet kinnistuga, mille projektid tellitakse. Isik JJ on palunud hagejal koostada projektide eest arve Roovao OÜ-le, seega tuleb lugeda, et võlgnikuks on just kostja, kelle nimel JJ tegutsenud on. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et JJ on kostja seaduslik esindaja. Tööettevõtja ei ole kohustatud uurima, kas projekti tellija on seotud kinnistuga eraisikuna või juriidilise esindajana. Ka ei ole ebatavaline, et töö tellib eraisik, paludes arve vormistada osaühingule, seda enam, et JJ on Roovao OÜ juhatuse liige ehk seaduslik esindaja. Hageja märgib, et on teinud arvet ümber tulenevalt kostja esindaja palvest, koostades ja esitades kostjale lõpuks arve nr 500 summas 500 eurot. Hageja on veendunud, et JJi poolt tellitud projekteerimistööd ja arve koostamine Roovao OÜ nimele on pooltele siduv ning kehtiv viidates Riigikohtu lahendile 2-17-
3. Ei ole ka loogilises järelduses, miks ja kuidas oleks hageja pidanud teadma JJiga seotud ettevõtte andmeid, kelle nimele arvet koostada ja mis oleks olnud selle ajendiks. Kostja seda seost selgitanud ei ole. Kostjale Roovao OÜ on hageja esitanud arve 04.12.2020 ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Kui kostja oleks saanud arve nr 500 alusetut, oleks kostja pöördunud hageja poole ja sellest teavitanud. Kostja seda teinud ei ole. 3 2-21-13166 Hageja oli kostja käitumisest tingituna viidud uskumusse, et isik JJ tegutseb kostja nimel, kuivõrd nimetatud isiku palvel on hageja koostanud arve kostja kui äriühingu nimele. Ühtlasi ei ole kostja selgitanud seda, miks JJ ei ole eraisikuna või kostja seadusliku esindajana hagi aluseks olevat arvet tasunud. Kostja ei ole millegagi tõendanud seda, et peale arve saamist oleks ta arve palunud ümber teha JJi nimele. Eluliselt ei ole usutav, miks peaks hageja omal initsiatiivil koostama arve äriühingu nimele ja kus oleks hageja üleüldse saanud teada JJile kuuluvast äriühingust. Kostja möönab ise oma 02.12.2021 seisukohas, et esimene arve, mis hageja kostjale esitas, oli tema hinnangul ebakorrektne ning JJ palus selle ringi teha. Kostja ei ole algset arvet nr 496 vaidlustanud, vaid kinnitab ka ise, et on palunud hagejal arvet ümber teha, kuid ka sellel arvel oli märgitud ostjaks Roovao OÜ, mille parandamist JJ ei soovinud. Õige ei ole kostja väide, et hageja tellitud töid ei teostanud, kuna on ise kinnitanud vastava dokumentatsiooni esitamisest Saku Vallavalitsusele ja Ehitisregistrile. Torudisain OÜ projekteeris kaks projekti ja taotles vajalikud kooskõlastused ning ehitusteatised, seega täitis oma lepingus olnud osa. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Vaidlust ei ole selles, et JJ on hagejalt projekteerimisteenust tellinud, seega on sõlmitud töövõtuleping. Pooled vaidlevad selle üle: - kes on töövõtulepingu järgi tellijaks; - kas JJ on tegutsenud enda isiklikus huvis või äriühingut esindades; - kas hageja on tellitud tööd teostanud, mille järgselt on hagejal õigus nõuda kostjalt teostatud tööde eest tasu.
2. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt JJ 18.06.2020 e-kirjale aadressilt x on viimane pöördunud hageja poole hinnapakkumise saamiseks kinnistutele A ja B biopuhastitele projektide koostamiseks (tl 35-45). Seda, et sõlmitud oli töövõtuleping, kinnitab ka hageja ja JJi vaheline kirjavahetus (tl 46, 47-53) ning eelprojekt koos seletuskirjaga (tl 77-78). Kostja Roovao OÜ on vastuväidetes väitnud, et tal puudub seos A ja B kinnistutega, seega ka sisuliselt puudub tal õigus projekteerimistööde tellimiseks, kuid kohus nõustub hagejaga, et kostjal ei peagi olema omandisuhet kinnistuga, millele 4 2-21-13166 projekt tellitakse lähtudes lepinguvabaduse põhimõttest. Hageja kui töövõtja ei ole kohustatud ka selgitama, kas projekti tellija on seotud kinnistuga eraisikuna või juriidilise isikuna.
3. Hageja on väitnud, et vaidlusaluse tasumata arve nr 500 – 04.12.2020 on palunud JJ vormistada Roovao OÜ-le, kuid viimane seda eitab. Iseenesest ei ole ebatavaline, et töö tellib eraisik (saadab e-kirju eraisiku e-maili aadressilt), paludes arve vormistada osaühingule, seda enam, et JJ on Roovao OÜ juhatuse liige ja ühtlasi seaduslik esindaja (tl 20). Hageja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et paljudel äriühingutel polegi ametlikku e-maili aadressi. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja on esmalt koostanud kostjale arve nr 496 summas 600 eurot (tl 55). JJi palvel, mida ei ole eitanud ka JJ, tegi hageja arve ümber. Hageja tegi lähtuvalt kostja palvest arvele nr 496 kreeditarve nr 499 (tl 56), koostades lõpuks arve nr 500 (tl 7). Kostja on 02.12.2021 vastuses (p 2.7) tunnistanud, et hageja tegi parandusi arve osas, kuid mitte piisavalt. Arvel nr 496, mille JJ lasi ringi teha, on märgitud tellijaks Roovao OÜ, esitamata vastuväiteid tellija isiku osas. Ka kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing ei ole vaidlustanud talle esitatud arvet. Kostja ei ole mitte millegagi tõendanud seda, et peale arve saamist oleks ta palunud hagejal arve ümber teha JJi nimele, kui kostja seaduslik esindaja väidab, et ta on hagejalt tellinud teenuse eraisikuna. Kostja on väitnud ka, et lisaks eraisikuna tegutsemisele esindab JJ ka mitmeid juriidilisi isikuid ja põhjendamatu on eeldada, et JJ, edastades enda personaalselt mailiaadressilt teateid, esindab ainult kostjat. Kohus nõustub hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, miks peaks hageja omal initsiatiivil koostama arve äriühingu nimele ja kust oleks hageja üldse teada saanud JJi äriühingust. Seega on kohtu arvates väheusutavad kostja väited, et ta ei palunud arvet koostada Roovao OÜ nimele.
4. Hageja on enda kinnitusel võetud kohustuse täitnud, koostanud tellitud projektid ning esitanud vastavalt kokkulepitule ka kostjale arve, mida kostja täitnud ei ole. Kuigi kostja on väitnud, et hageja tehnilist projektdokumentatsiooni üle ei ole tellijale andnud ehk hageja ei ole sõlmitud töövõtulepingut kokkuleppe kohaselt lõpuni täitnud, hageja sellega ei nõustu ja kohtu arvates põhjendatult. JJ on e-kirjaga 07.10.2020 kinnitanud, et tasustatavad on projektid pärast ehitusloa saamist (tl 4). Hageja on tellitud tööd kostjale üle andnud viisil, mis on tavapärane projektide üleandmisele ehk esitatud Ehitisregistrisse ning on tellijale nimetatud keskkonnas kättesaadav. Kostja ka ise oma 02.12.2021 seisukohas (p 2.5) kinnitab, et hageja on Saku Vallavalitsusele ja Ehitisregistrile esitanud dokumentatsioonid. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad kokkulepet, et tellija tasub arve peale e-mailile projektdokumentatsiooni saamist. Dokumentide allalaadimine Ehitisregistist saab kõikidele inimestele võimalikuks peale ehituslubade ja –teatiste väljastamist ning sellest tulenevalt puudub ka otsene vajadus vastavate projektide ja ehitusteatiste saatmiseks. Torudisain OÜ on taotlenud vajalikud kooskõlastused ning ehitusteatised, seega on töövõtja täitnud oma osa ning töövõtulepingujärgne tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-49-15 (p 16) märkinud, et TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud, st esindajal on talumiskohustus, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks; esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana; esindatav talub selle isiku sellist tegevust. Eelviidatud lahendi p-s 17 on Riigikohus märkinud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. 5 2-21-13166 Eeltoodust lähtudes ei ole usutav kostja väide, et hageja ei ole kostjale teenust osutanud, vaid et töö tellijaks on JJ eraisikuna, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud hageja esitatud arvet tasuma. Tõendeid kogumis hinnates on kohtu arvates alust arvata, et kostja käitumisest tingituna oli hageja viidud uskumusse, et isik JJ tegutseb kostja nimel. Kui JJ leiab, et tema oli töövõtulepingujärgne tellija, jääb selgusetuks, miks ta ei ole ka eraisikuna hagi aluseks olevat arvet tasunud.
6. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub tasumata põhinõude osas rahuldamisele.
7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 63,75 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Viiviste arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud ning kostja ei ole viivise suurusele ega arvestuslikule õigsusele vastuväiteid esitanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult

§ 367tähenduses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 367

alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (500 eurot) alates 24.08.2021 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määr. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu riigilõivust 125 eurot ning maakohtus õigusabikulust kokku 1760 eurot 14,6 tunni ulatuses (kliendiga kohtumine, analüüs konsultatsioon – 1,5 tundi; alusdokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine – 4 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine – kokku 1 tund; kohtu määrustega tutvumine kokku 40 min; kostja 12.10.2021 seisukohaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine – 30 min; hageja vastus 08.11.2021 kohtunõudele 08.11.2021 – 3,5 tundi; kostja 02.12.2021 seisukohaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine – 30 min; hageja 04.01.2022 seisukoha koostamine – 2,5 tundi; kohtu 13.01.2022 määrusega tutvumine ja hageja vastu kohtunõudele – 1 tund. Hageja on arvestanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ning kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kohus peab hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks taotletud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 603,90 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 125 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (125 eurot). 6 2-21-13166 Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 14,6 töötunni ulatuses (1760 eurot). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 1885 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. 11.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2023 otsusega muudetud Pärnu Maakohtu otsuse põhjendusi. 7