MS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3, § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
MS § 440 lg 1; VÕS § 1043, § 1045 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aleksandr Južaninov
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Aleksandr Južaninovile karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud.
10.03.– 11.03.2023 (2 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning karistusaja alguseks lugeda 16.03.2023. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmsit. Tsiviilhagi Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Aleksandr Južaninovilt välja X kasuks tsiviilhagi summas 1582,58 eurot, mis kanda Xi arveldusarvele XXXXXXXXXXX (LHV Pank). Menetluskulud Välja mõista Aleksandr Južaninovilt 1087,50 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 496,80 eurot ja kohtumenetluses 259,20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1843,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena s.o 11-l kuul vähemalt 153,50 eurot ja 12-ndal kuul 155 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • 1 CD ja 2 DVD-d videosalvestistega - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 01.06.2023.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. SÜÜDISTUSE SISU Aleksandr Južaninov, isikuna, kes on pannud süstemaatiliselt varguseid toime, on selle eest viimati karistatud Harju Maakohtu 02.07.2021 otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi ning vabanenud karistuse kandmiselt 10.03.2023, uuesti 10.03.2023 kella 22.29 paiku võttis Tallinnas Viru tn 24 asuva kiirtoidu restorani McDonald’s juurest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Yle (Y) kuuluva jalgratta „Kona Stuff“ väärtusega 800 eurot ja sõitis sellega sündmuskohalt minema. Samuti tema, 11.03.2023 kella 22.20–22.45 vahel võttis Tallinnas Viru 24 asuva kiirtoidu restorani McDonald’s juurest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Xle (X) kuuluva jalgratta Tunturi väärtusega 1582,58 eurot ja sõitis sellega sündmuskohalt minema. Samuti tema, 16.03.2023 kella 16.18 ajal võttis Tallinnas xxx asuva XXX AS-ile kuuluva kaupluse XXX müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli veini Grand Noir Le maksumusega 9 eurot ja pasta salati Feralle maksumusega 3 eurot. Kokku võttis kaupa summas 12 eurot, millega väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Süütegu jäi lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. 2 Seega pani Aleksandr Južaninov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on
Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Južaninov andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagi. Selgituseks lisas, et vabaduses oli ta 7 päeva. Tallinnas viibides elas sõbranna juures xxx. Tunnistab, et kõik tema probleemid saavad alguse alkoholist. Kõikide episoodide ajal oli alkoholijoobes. Ta on pannud ennast kirja ka Lootuse küla järjekorda. Narkootikumidest sõltuvust tal ei ole. Pärast teo toimepanemist saab aru, et on käitunud valesti. Peale Lootuse küla programmi läbimist oleks tal olemas ka töökoht Kohtla-Järvel. On nõus lisakohustustega - mitte tarvitada alkoholi ja asuma ravile Lootuse külla. Ta ei tea, miks ta need jalgrattad võttis. Kahetseb toimepandut ja palub võimaluse korral mõista talle tingimisi vangistus koos lisakohutustega. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja tõendid lubatavad. Arvestama peab asjaoluga, et tema kaitsealune on teinud kogu aeg koostööd kohtueelses menetluses, tegemist ei ole suure süüga, käitus spontaanselt joobes olekus, kus ei soovinud tegelikult materiaalset kasu saada vaid käitus tavapärase mustri järgi. Leiab, et tema kaitsealusele peaks mõistma karistuse minimaalmäära lähedases määras. Süü on väike ja kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine (kahetsus). Leiab, et tema kaitsealusele tuleks mõista vangistus, mis osaliselt jätta tingimisi kohaldamata, panna lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja alluda ravile. Menetluskulude maksmine ajatada 12 kuu peale. Kannatanu hagi vastu ei vaidle ja see tuleb tema kaitsealuselt välja mõista. Prokurör leidis, et tõendite osas vaidlust ei ole, isik tunnistab oma süüd ning põhiküsimus on karistuses. Prokurör leiab, et isikule tuleb määrata reaalne vangistus, mis ei ole küll miinimumi lähedane kuid on väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Prokurör taotleb Aleksandr Južaninov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
2 päeva karistuse hulka ning karistuse alguseks lugeda 16.03.2023. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ja välja mõista ka menetluskulud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad, Aleksandr Južaninovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 10.03.2023 varguse episoodis (Y, Viru tn 24, Tallinn) Kohus leiab, et 10.03.2023 kella 22:29 paiku Tallinnas Viru tn 24 asuva kiirtoidu restorani McDonald´s juurest Yle kuuluva jalgratta Kona Stuff väärtusega 800 eurot, varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu Y kohtueelsel menetluse antud ütlustega, et ta töötab kullerina Bolt Foodis ja 10.03.2023 täitis tellimust restoranist McDonalds´, mis asub aadressil Viru 24, Tallinn. Ta sõitis sinna oma isikliku rattaga Kona Stuff (raaminumber XXXXXX), mille parkis kella 22:25 ajal Viru 24 ja Viru 26a vahel ning sisenes restorani. Kella 22:30 ajal läks tagasi ja jalgratast ei olnud. Ta helistas 112, mõne aja pärast tuli tema juurde politseipatrull ning nende vestluse käigus teatati, et tema jalgratas on võib-olla leitud. Talle tagastati tema jalgratas, mille maksumus oli 800 eurot (I kd, tl. 2-7). Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega ja DVD nähtuvalt on vaadeldud Viru tn 19 ja Valli 4, Tallinn olevatest valvekaameratest 10.03.2023 kella 22:29 paiku Valli 2 Tallinn aset leidnud 3 varguse episoodi. Vaatlusest tulenevalt 10.03.2023 kella 22:28 paiku pargib mees rohelise kandilise kotiga, valge jalgratta aadressile Valli 2 (MacDonalds´i kõrvale). Kella 22:29 paiku väljub MacDonald´sist meesterahvas tumedas jopes ja heledates pükstes, seljakott seljas, kes vaatab jalgratta poole ning mingi hetk sõidab rattaga minema Viru väravate poole. Sama isik pargib kella 22:31 ajal jalgratta Vana Viru 14 maja juurde ja liigub jalgrattaga maja poole, vahepeal kaob isik kaamera vaateväljast ja uuesti satub kaamera vaatevälja kella 22:55 ajal, kui seisab jalgrattaga ja vestleb mingi isikuga. Kella 22:58 paiku saabub Vana Viru tn politseipatrull, politseinikud vestlevad meestega ja kontrollivad isikuandmeid ja jalgrattast. Seejärel toimub kinnipidamine ning isik pandi kell 23:14 politseibussi (I kd, tl. 9-15). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et Aleksandr Južaninovil tuvastati 11.03.2023 kell 00:29 indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,50 mg/l kohta (I kd, tl. 16). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt 10.03.2023 kella 23.05 Tallinnas aadressil Vana-Viru 14 peeti varguses kahtlustatavana kinni Aleksandr Južaninov ning vabastati 11.03.2023 kell 14:35 (I kd, tl. 17-21). Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et Aleksandr Južaninovil oli kinnipidamisel seljas pruuni värvi jope, jalas heledat värvi teksapüksid ja tumepruuni värvi jalatsid (I kd, tl 26-28). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Aleksandr Južaninov, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime ja selgitas, et 10.03.2023 vabanes Viru vanglast ja tuli peale lõunat bussiga Tallinna ja õhtul läks kesklinna. Ta käis Viru tänaval McDonldsis ja väljudes märkas välisukse juures seismas jalgratast, mis ei olnud lukuga kinnitatud. Ta sõitis selle jalgrattaga Venus Clubi juurde asuva kasiinosse Olympic, kuhu koridori ratta jättis. Kasiinos sai vana tuttavaga kokku ja kui ta läks kasiinost välja suitsu tegema, siis ta võttis ka jalgratta kaasa. Nende juurde tuli politseiauto ja üks noormees, kes küsis ta käest, et miks ta tema ratta on võtnud. Ta ei osanud vastata sellele ja vabandas tema ees. Tema toimetati kinnipidamiskeskusesse. Oma tegu kahetseb (I kd, tl 22-25; 94-96). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Kannatanu Y ütluste kohaselt varastati 10.03.2023 kella 22.29 ajal restoran McDonalds juure tema jalgratas Kona Stuff väärtusega 800 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et rikkumise toimepanemises oli kahtlustatav meesterahvas tumedas jopes ja heledates pükstes. Aleksandr Južaninovi kinnipidamisel oli tal seljas pruuni värvi jope, jalas heledat värvi teksapüksid ja tumepruuni värvi jalatsid. Ka süüdistatav ise tunnistas antud jalgratta vargust nimetatud kuupäeval ja kohas. 11.03.2023 varguse episoodis (X, Viru tn 24, Tallinn) Kohus leiab, et 11.03.2023 kella 22:20 – 22:45 ajal Tallinnas Viru tn 24 asuva kiirtoidu restorani McDonald´s juurest Xle (X) kuuluva jalgratta Tunturi väärtusega 1582,58 eurot, varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu X kohtueelsel menetlusel ütlustega, et 11.03.2023 kella 22:20 – 22:45 vahel varastati Tallinnas Viru tn 24 asuva McDonald´s restorani juurest tema jalgratas Tunturi seerianumbrita, millel siniste kleebistega must raam, paigaldatud elektrimootor ja raami aluses ruumis paikneb kolmnurkne aku, väärtusega 1582,58 eurot. Jalgratta jättis ta korraks õue, et võtta restoranist tellimus, töötab Bolt Food kullerina. Jalgratas oli lukustamata, kuid lülitas sisse signalisatsiooni, mis käivitub, kui võõras jalgrattaga liikuma hakkab. Signalisatsioon teeb lihtsalt häält. Tema poolt komplekteeritud jalgratas Tunturi koguväärtuseks on 1582,58 eurot, mille ulatuses esitab ka tsiviilhagi (esitab lisana ka dokumentatsiooni ja hagiavalduse) (I kd tl 30-35; 36-43) 4 Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks sündmuskohaks on Viru tn 24 McDonalds restoran, kus jalgratas seisis (I kd, tl 47-48). Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabelitega ja DVD on vaadeldud DVD-le talletatud Tallinnas Valli tn 4 asuvate turvakaamerate 11.03.2023 videosalvestisi. Salvestiselt nähtub, et 11.03.2023 kella 22:15 paiku pargib meesterahvas rohelise kandilise kotiga jalgratta aadressile Valli 2 MacDonald´s kõrvale ja kella 22:22 paiku liigub Viru väravate poolt mees tumedas jopes ja heledates pükstes MacDonald´s restorani ukse poole ja sama isik seisab pargitud jalgratta vahetus läheduses ja ootab midagi. Kell 22:32 antud isik läheb võtab jalgratta ja sõidab Viru väravate poole, enne veel kukub koos rattaga pikali. Isik tõuseb ja jätkab teekonda (I k, tl. 49-53). Tunnistaja W kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt, ta kinnitab, et keegi ei ole talle jalgratast andnud, müünud või kinkinud. Politseiniku poolt öeldud nimi Aleksandr Južaninov ei ütle talle midagi. Tunnistaja ütlused lükkavad ümber A.Južaninovi väited, et A.Južaninov viis temale varastatud jalgratta (I kd tl 63-64). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Aleksandr Južaninov, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime ja selgitas, et oli öisel ajal vanalinnas jalutamas ning läks mööda McDonald´sist. Ta nägi jalgratast, mis ei olnud kinnitatud. Ta nägi, et jalgrattal on elektrimootor aga ta ei osanud seda käivitada. Jalgrattaga sõitis ta Kristiine keskuse poole. Varastatud jalgratta viis oma tuttavale Wle hoiule, kelle perekonnanime ta ei tea, kuid teab, et elab Koskla peatuse taga. Kahetseb tehtut (I kd tl 57-58; 94-96). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Kannatanu X ülekuulamise protokollist nähtub, varastati talt 11.03.2023 kella 22:20 – 22:45 vahel Tallinnas Viru tn 24 asuva McDonald´s restorani juurest tema jalgratas Tunturi väärtusega 1582,58 eurot. Varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtub, et 11.03.2023 kella 22:15 paiku pargib meesterahvas rohelise kandilise kotiga jalgratta aadressile Valli 2 MacDonald´s kõrvale ja kella 22:22 paiku liigub Viru väravate poolt mees tumedas jopes ja heledates pükstes MacDonald´s restorani ukse poole ja sama isik seisab pargitud jalgratta vahetus läheduses ja ootab midagi. Kell 22:32 antud isik läheb võtab jalgratta ja sõidab Viru väravate poole, enne veel kukub koos rattaga pikali. Isik tõuseb ja jätkab teekonda. Ka süüdistatav ise tunnistas antud jalgratta vargust nimetatud kuupäeval ja kohas. 16.03.2023 varguse katse episoodis (XXX, xxx, Tallinn) Kohus leiab, et 16.03.2023 kella 16:18 ajal aadressil xxx Tallinn asuvas XXX AS-ile kuuluvas kaupluses XXX kauba varguse katse toime panemine Aleksandr Južaninov poolt on tõendatud tunnistaja Q kohtueelselt menetlusel antud ütlustega, et olles tööl 16.03.2023 Tallinnas xxx turvatöötajana, kui märkas ringkäiku tehes kella 16:14 ajal kuidas tume halli karvase kapuutsi äärega jopega ja helehallide dressidega joobeseisundis meesterahvas sisenes bussiterminali XXXsse ja teda jälgides märkas, kuidas see meesterahvas võttis riiulilt veinipudeli ja karbis valmistoitu ning kohe peale seda väljus kella 16:18 ajal XXXst kauba eest tasumata. Ta pidas isiku kinni. Kaubaks osutus vein Grand Cabarnet Syrah Noir hinnaga 9 eurot ja Farealle pasta 3 eurot, kokku väärtuses 12 eurot (I kd tl. 67-68). XXX AS-i avaldusega on tõendatud, et Aleksandr Južaninov peeti kinni 16.03.2023 kell 16:18 XXX AS-ile kuuluvast kauplusest XXX, aadressil xxx Tallinn, kes lahkus kauplusest kuuluva kaubaga (Vein Grand Cabarnet Syrah Noir hinnaga 9 eurot ja Farealle pasta 3 eurot, kokku väärtuses 12 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd tl. 65). Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt peeti 16.03.2023 kell 16:18 kinni meesterahvas, kelle juurest leiti Vein 5 Grand Cabarnet Syrah Noir hinnaga 9 eurot ja Farealle pasta 3 eurot, kokku väärtuses 12 eurot (I kd, tl. 66). Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega ja CD kohaselt on vaadeldud CD-le talletatud Tallinnas xxx asuvate turvakaamerate 16.03.2023 videosalvestisi, millelt nähtub kuidas 16.03.2023 kell 16:16:40 XXXi teenindussaalis meesterahvas, kellel on seljas must karvase kraega kapuutsiga jope, heledad püksid, must seljakott sööb krõpse Pringles karbist ja võtab riiulist pudeli alkoholi ja hoiab kaenla all. Kell 16:17:35 võtab toidukapist valge toote ja hoiab käes ning kella 16:18:10 lahkub saalist kassast mööda ja jätab kauba eest maksmata (I kd tl 71-73). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 16.03.2023 kell 18:17 Aleksandr Južaninovil alkoholijoove 0,71 mg/l kohta (I kd tl 76). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt 16.03.2023 kl 17.20 Tallinnas aadressil Viru väljak 6 peeti kahtlustatavana varguse katses kinni Aleksandr Južaninov. Isikul oli kinnipidamisel seljas musta värvi jope, halli värvi püksid, musta värvi seljakott ja pruunid kingad (I kd tl 78-82). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt Aleksandr Južaninovi tunnistab varguse katse toimepanemist. Selgitab, et 16.03.2023 umbes peale kella 15:00 läks Viru keskusess bussiterminalis asuvasse XXXsse, kus võttis pudeli veini ja salati. Tal ei olnud raha, et maksta. Ta jõudis XXXst väljuda ja millegi eest ei maksnud, kui turvatöötaja pidas ta kinni. Andis vabatahtlikult kauba, mida üritas varastada. Varastatud kaupa kavatses ise tarbida. Kahetseb tehtut. (I kd tl 88-90; 94-96). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu kaupluse XXX AS-i avaldusest nähtub, toimus 16.03.2023 kella 16:18 ajal aadressil xxx Tallinn asuvas XXX AS-ile kuuluvas kaupluses XXX varguse katse, kus meesterahvas proovis varastada pudeli veini Grand Cabarnet Syrah Noir hinnaga 9 eurot ja Farealle pasta 3 eurot, kokku väärtuses 12 eurot. Ka süüdistatav ise tunnistas antud vargust nimetatud kuupäeval, samuti on sündmuse toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Samuti ühtivad tõenditega tunnistaja ütlused. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanute Y ja Xi ütluste kohaselt jalgrattad kuulusid kannatanutele, kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele, seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara, mistõttu on tuvastatud, et eelnimetatud esemed olid Aleksandr Južaninovi jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus varastatud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud varastatud esemeid kannatanutele tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb 6 teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus on Aleksandr Južaninovi ütlustest ja tegude tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritavad vargused toime kõikides episoodides kavatsetult. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Aleksandr Južaninov toime pannud kolm vargust, milledest üks jäi katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus kaks vargust on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksandr Južaninov pani toime kolm varguse episoodi ning seda ühe nädala jooksul aja jooksul, s.o ajavahemikul 10.03, 11.03 ja 16.03.2023. Seejuures on teda eelnevalt karistatud kahel korral väärteokorras, s.o 01.07.2021 ja 23.02.2021, Politsei – ja Piirivalveameti otsustega
ja § 218 lg 1- § 251 järgi varavastase süüteo katse eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Mõlemal juhul määrati karistuseks rahatrahvid, mis on täitmata. Samuti on Aleksandr Južaninovi karistatud Harju Maakohtu 02.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3449
Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud nii faktilises kui ka juriidilises mõttes ja kohus leiab, et Aleksandr Južaninovile inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida
Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Aleksandr Južaninov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis 7 kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Južaninov ei tööta. Maksu- ja Tolliametil andmete kohaselt 2022 aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 122 eurot. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 10 kehtivat väärteokaristust, millised on talle määratud ka varavastaste süütegude toimepanemise eest ning taaskord on Aleksandr Južaninov esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Seega on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Aleksandr Južaninov süü suurust
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe nädala vältel korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Aleksandr Južaninov inkrimineeritakse kolme varavastase kuriteo toimepanemist, millistest kaks viidi ka lõpule ning ühega tekitati kannatanule varaline kahju. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning pärast iga kinnipidamist ka teadmises, et sellisele käitumisele järgneb karistus. Samas arvestades seda, et varaline kahju tekkis ühel kannatanul ja see kahju ei ole väga suur, samuti arvestades seda, et kõikide süüdistatava ründe objektiks olnud võõraste vallasasjade väärtus ei olnud väga suur, leiab kohus, et süüdistatava süüd ei saa hinnata kuigi suureks. Sellele viitab ka asjaolu, et kolmest süüteost üks jäi katse staadiumisse, mis vähendab süüd. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja teinud koostööd ja samuti avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude kordust, samas aga ka varastada püütud võõraste vallasasjade väärtust, võib süüdistatavale karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei saa kohus mõista karistust karistusliigi alammääras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust ning samal päeval, kui süüdistav vanglast vabanes pani toime esimese varguse 8 episoodi. Samas arvestades süütegude toimepanemise intensiivsust, kuid samas ka varastada püütud võõraste vallasasjade varalist väärtust ning mõistetava karistuse pikkust, ei pea kohus vajalikuks määrata osa karistusest kohesele ära kandmisele ja jätta osa karistusest kohaldamata, kuivõrd sellisel juhul oleks kohaldamata jäetava karistuse lühiajalisus ebaproportsionaalne koheselt ära kantava karistusega. Seetõttu leiab kohus, et kogu mõistetav karistus tuleb määrata kohesele ärakandmisele. Seega kohus tunnistab Aleksandr Južaninovi süüdi
MS § 238 lg 2 alusel ning mõistab Aleksandr Južaninovile karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud.
10.03 – 11.03.2023 (2 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 16.03.2023. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu X esitatud hagiavalduse, millest nähtuvalt soovib kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 1582,58 eurot väljamõistmist süüdistatavalt ja palub kahju hüvitada Xi arveldusarvele XXXXXXXXXXX (LHV Pank) (I kd, tl 44 - 45). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Aleksandr Južaninovilt kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.h Aleksandr Južaninov kohtueelsel menetlusel antud kahju tekitamist tunnistavate ütlustega, kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtuistungil süüdistatava süü tunnistamise ja tsiviilhagi õigeksvõtuga on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas varguse toimepanemisega Aleksandr Južaninov, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Aleksandr Južaninov. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on 9 kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluks esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtuvalt on sedastatav, et süüdistatav on töötu. Seega süüdistataval kindel ja püsiv sissetulek puudub. Samuti on isikul tasumata varasemalt määratud rahatrahvid ning antud kohtuotsusega kaasnevad ka tsiviilhagi ja menetluskulud, mistõttu tekib süüdistataval rahaline vajadus oma probleemide lahendamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei saa selletõttu, et ta on töötu pidada täielikult maksejõuetuks, kuid arvestades süüdistatava rahalisi probleeme leiab kohus, et isikult tuleb välja mõista kõik menetluskulud, kuivõrd mingit tõendit toimikus ei ole, mis annaks aluse mingis osas menetluskulusid riigi kanda jätta. Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, süüdistatavalt välja mõistetava tsiviilhagi tasumise kohustusest, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud kokku summas 1843,50 eurot (sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 496,80 eurot ning kohtumenetluses 259,20 eurot) tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena s.o 11-l kuul vähemalt 153,50 eurot ja 12-ndal kuul 155 eurot. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus 1 CD plaat ja 2 DVD-d videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures toimiku tagakaanel ümbrikutes. Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. 10 (digitaalselt allkirjastatud) Margot Mikler Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.