lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut summas 20 (kakskümmend eurot). Rahatrahv 20 (kakskümmend) eurot tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank AS - EE891010220034796011 Swedbank AS - EE932200221023778606 Luminor Bank AS - EE701700017001577198 LHV Pank AS - EE777700771003813400 1 / 12 Kohustuslik viitenumber
lg 2 järgi, et 06.03.2022 kl 11.45-11.52 juhtis menetlusalune isik sõidukit xxx ja tahtlikult oma tegevusega takistas ja häiris liiklust, parkides oma sõidukit kohas, kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise sõiduki xxx väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt. Kohtuväline menetleja oli seisukohalt, et sellise tegevusega rikkus isik
§-des 21 lg 4 p 8, 14 lg 7 ja 21 lg 2 p 5 sätestatut. Menetlusalune isik esitas 07.03.2023 kohtuvälise menetlejale vastulause, milles vaidles talle esitatud süüdistuse vastu. Kohtuväline menetleja tegi menetlusaluse isiku suhtes 28.03.2023 otsuse väärteoasjas, milles tunnistas Kirill Shevelevi süüdi
KAEBUSE SISU Menetlusalune isik tunnistab kaebuses, et 06.03.2022 kella 11.45 paiku juhtis ta xxx sõiduautot xxx alevikus xxx maja juures. Ta ei parkinud sõidukit ega takistanud liiklust, vaid peatus ühes kohas minutiks. Kuna talle tuli telefonikõne, peatus ta minutiks rääkimiseks. Pärast jätkas ta sõitu. Ta ei parkinud autot keelatud kohas ega peatanud kohas, kus see teeks võimatuks teise sõiduki liikumise. Teine sõiduk (xxx) sõitiski teele välja vasakule ilma takistuseta. 2 / 12 Kohtuistungil soovis menetlusalune isik oma kaebuse seisukohti täpsustada. Menetlusalune isik leiab, et maja kaamera videosalvestis on lubamatu tõend ja sellele karistamisel tugineda ei saa. Maja kaameraga jäädvustati avalik ala ja vastav menetlusaluse isiku nõusolek videosalvestamisele puudus, seega salvestamine oli seadusevastane. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Algul näitab kohus, milline on menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse õiguslik raamistik. Isiku tegu on kvalifitseeritud
lg 2 järgi ehk sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Sama § 241 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või viisi rikkudes.
lg 7 säte sisaldab liiklejale keeldu - keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Süüdistus on menetlusalusele isikule esitatud selles, et ta tahtlikult oma tegevusega takistas ja häiris liiklust, parkides sõiduki kohas, kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt. Seega menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses ei ole kirjeldatud, et tema tegu häiris liiklust oluliselt ega lahti kirjeldatud, milles see liikluse oluline häirimine võiks seisneda. Samuti ei ole isiku süüdistuses toodus faktilisi asjaolusid ega osutatud sellele, milles võiks seisneda oht teistele liiklejatele. Kohus lähtub sellest, et hindab isiku tegu sellisena nagu see on faktiliste asjaolude mõttes sõnaliselt toodud - „tahtlikult oma tegevusega takistas ja häiris liiklust, parkides sõiduki kohas, kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt“ – ja vastab küsimustele, kas tegemist on parkimisega
mõttes, kas see oli toimepandud keelatud kohas, korda või viisi rikkudes ning kas tegu häiris oluliselt liiklust või oli ohtlik teistele liiklejatele. Menetlusalune isik väidab kaebuses ja ütlustes, et ta ei ole autot parkinud vaid peatus ohutult teel selleks, et vastata telefonikõnele ja rääkida paar minutit. Mis on parkimine ja mis peatumine on sätestatud
§-ga 2 pp 49 ja 52. Parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajäämine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Käesoleval juhtumil ei olnud tegemist vajadusega laadida veost. Samuti ei olnud menetlusalusel isikul soovi ega vajadust sõiduautost väljuda (see tuleneb menetlusaluse isiku kaebusest ja kohtuistungil antud ütlustest). Peatumine on ajaliselt piiratud tegevus, igal juhul lühiajaline ettekavatsetud seismajätmine ja sedagi sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seaduse tekstoloogilise loogika järgi - kõik muu seismajäämine, mis on sõitjate peale- või majamineku ajast reeglina pikem, ongi parkimine
mõttes. Kohtuistungil on uuritud järgmised tõendid: 3 / 12 Menetlusalune isik ei eita, et 06.03.2022 jäi ta seisma väljasõidukohas, mis viib xxx eramaja parkimiskohast sõiduteele. Samas sõitis tunnistaja juhitud sõiduk temast ikka mööda rahulikult, seega ei teinud ta takistust. Tunnistaja sõiduk näitas vasakut tuld, seega peakski ta sõitma vasakule. Menetlusalune isik selgitas, et igal juhul tunnistajal oli võimalik menetlusaluse isiku sõidukist mööda sõita ühelt või teiselt poolt ja väljasõidukohas seismajäämine seda ei takistanud. Menetlusalune isik väidab, et ta peatus, mitte parkis, sest mootor tal töötas. Ja see väljasõidukoht oligi teel ohutu koht peatumiseks. Ta nägi, et väljasõiduteelt liigub tunnistaja auto ja menetlusalune isik peatuski keset väljasõiduteed, et tunnistaja sõidab siis temast mööda vasakult või paremalt. Ja ta peatus just sel hetkel, kui talle tuli telefonikõne. Vastates kohtu küsimusele, miks ta kohe ei jäänud seisma kohas, mis on fikseeritud fotodel 26-29 asitõendi vaatlusprotokollist lk 29-30, kuhu menetlusalune isik sõitis väljasõidukoha kesksest kohast paar meetrit edasi ja jäi seisma, vastas isik, et seal on lumehanged, ta hindas asjaolusid just nii. Tunnistaja L selgitas ütlustes, et ta soovis sõita maja parkimiskohast sõiduteele ja pidi keerama paremale. Ta alustas liikumist sõidutee suunas väljasõiduteel Ta ei jõudnudki näitama suunatuld. Ette ilmus menetlusaluse isiku auto ja jäi seisma ees väljasõidukohas, blokeerides edasist liikumist. Ta nägi, et roolis on menetlusalune isik. Ta nägi, et menetlusalune isik hakkas midagi tegema telefoniga. Paremalt sõita menetlusaluse isiku autost mööda ta ei saanud, auto on madal, seal lükatud lund oli. Tal õnnestus lõpuks sõita vasakult ja ta pidi sõitma vastas suunas. Just selle vasaku poole manöövri ajal hakkas menetlusalune isik ka tagurdama. Tunnistajal ei olnud võimalik paremale Narva poole sõita( kuhu talle tegelikult vaja oli), sest sel juhul võiks menetlusalune isik talle taas sõiduteed takistada ehk sõita ette. Tunnistaja selgitas, et tema autos on videoregistraator. Samal või järgmisel päeval saatis ta politseile süüteoteatise koos fotofailidega ja videosalvestise võis siis järgmisel päeval. Samuti selgitas tunnistaja, et xxx eramaja seinal on kaamera paigaldatud ja see on suunatud hoovile, väravatele, väljasõiduteele ja pildile jääb ka väike osa üldkasutatavat teed. Tunnistaja selgitas, miks kaamera oli just nii fokuseeritud – arvestades, et väljasõidutee ja sõiduteel ristmiku kõrval on põõsad, kus võidaks ennast ka varjata, kui keegi soovib maja alale tulla, seal visati pudeleid ja muud, mis oligi kaamerale vahepeal jäädvustatud. Menetlusalune isik osutas kaebuse täpsustamisel kohtuistungil, et tema arvates ei tohi tugineda videosalvestistele, sest tema isik on salvestisel võib olla tuvastatav ja ta ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Kohus analüüsib, kas kohtule tõendina esitatud eramaja kaamera videosalvestis ja sõiduauto videoregistraatori salvestis on lubatav tõend. KrMS § 63 lg 1 alusel on lubatav tõend foto või film või muu teabetalletus. Seega videosalvestis on teabetalletus KrMS § 63 lg 1 mõttes ja kriminaalmenetluslikult on lubatud tõendi liik. KrMS § 63 lg 3 näeb ette, et ka muid tõendeid võib kasutada, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Kohus lähtub põhimõttest, et ka KrMS § 63 lg 1 loetletud tõendite puhul on eeldatav, et ka neid võib kasutada välja arvatud juhul, kui on saadud kuriteo või põhiõiguse rikkumisega. Loogiline, et põhiõiguse rikkumisega saadud videosalvestis ei ole tõendina kohtukõlblik. Isikul on põhiõigus oma isikuandmete kaitsele. Riigikohtu lahendis 3-3-1-3-12 p 19 on rõhutatud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Eelnimetatud tegevus ongi isikuandmete töötlemine. Seega isikuandmete kaitse põhimõtted on kaitstud Põhiseaduse §-ga 26 kui eraelu puutumatus. 4 / 12 Avalikul alal liiguvad isikud, sõidukid vms, seega tahtest olenematult tekivad olukorrad, kus isikud jäävad salvestisele. Videosalvestiste andmete töötlemisel on võimalik tuvastada isikud. Kui videosalvestis annab võimaluse tuvastada isik, on tegemist isikuandmetega, mis on kaetud põhiseadusliku kaitsega. Videoregistraatori töötamisel jäädvustatakse muuhulgas ka avalik ala, näiteks üldkasutatav sõidutee. Videoregistraatori kasutamine on ei ole liiklusseaduse tasemel eraldi reguleeritud, seega kehtib üldregulatsioon, mis puudutab avalikul alal jälgimisseadmestiku kasutamist. Sama on eramajade videokaamerate kasutamisega. Avaliku ala jäädvustamine ei ole iseenesest kaetud absoluutse keeluga, olgu tegemist sõiduki videoregistraatori või eravalduse videokaameraga. Isikuandmete kaitse seadus
pp 49 ja 52), mille definitsioonid ei sõltu faktist, kas juht jääb seisma käivitatud mootoriga või mitte. Liiklusseadus ei sätesta, milline on mõistlik aeg sõitja(
Maakohtul ei ole alust arvata, et senisest kohtupraktikast tuleks irduda. 3-1-1-30-14: “7. J. Strutškovi väidete kohaselt ootas ta klienti, kes oli sadamasse takso tellinud. Seega tuleb uurida, kas auto seismajätmist sellisel põhjusel saab pidada sõiduki seismajätmiseks sõitja pealemineku ajaks
Kolleegiumi hinnangul tuleb seda eitada. Sõiduki seismajätmine on mõnes kohas keelatud liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise eesmärgil. Seetõttu ei saa anda ühissõiduki juhile peatumiskeelu või tavasõiduki juhile parkimiskeelu 8 / 12 piirkonnas (vt
p 49) peatumisõiguse kaudu liiga laialdast auto seismajätmise õigust, sest see läheks vastuollu liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise sooviga. Sõitja pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajäämist sooviga hakata ootama inimest, kes peaks eeldatavasti mõne aja jooksul auto juurde jõudma. Sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. 8. Praegusel juhul on tuvastatud, et J. S seisis autoga peatumiskeelu alal mitu minutit, ilma et sõidukisse keegi oleks sisenenud. Seetõttu ei olnud tegemist auto seismajätmisega sõitja pealemineku ajaks. Kuivõrd sellist autoga seismist pole võimalik pidada peatumiseks
S auto oli ühissõiduk või mitte. Seega rikkus J. S
lg 4 p-s 1 sätestatud keeldu ja realiseeris
Seega on kohtuväline menetleja J. S õigesti karistanud.“ Kohtuistungil ei avaldanud menetlusalune isik, et ta peatus süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõitja(te) peale-või mahaminekuks või veose laadimiseks. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et menetlusaluse isikujuhitud sõiduk jäi seisma ja seisis mitme minuti kestel ilma, et sõidukisse oleks keegi sisenenud ega sealt väljunud, seega on tegemist sõiduki parkimisega
p 49 mõttes.
lg 4 p 8 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Sellele keelule on viidet tehtud menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses.
lg 2 p 5 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. Sellele keelule on süüdistuses samuti viidet olemas. Kuna kohus on tuvastanud, et menetlusaluse isiku sõiduki seismajäämise puhul on tegemist parkimisega, ei ole vajalik täiendavalt osutada peatumiskeelu rikkumisele, seda enam, et isikule on süüdistus esitatud just
Kohtuistungil uuritud salvestistega ning asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud Xxx jäi seisma väljasõidukohale ja seda ajal, mil tunnistaja juhitud sõiduk hakkas välja sõitma xxx maja juures parkimiskohast sõiduteele. Salvestised ja vaatlusprotokolli andmed näitasid, et sõiduteele pargitud Xxx takistas Xxxi väljasõitu ja Xxx pidigi 2 ja poole minuti kestel tegema erinevaid manöövreid, püüdes Xxxist mööda sõita algul paremalt siis vasakult poolt. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 4 p 8 sätet ja parkis sõidukit kohas, kus takistas teise sõiduki väljasõidu parkimiskohalt. Nüüd kohus vastab küsimusele, kas „parkides sõiduki kohas, kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt“ häiris menetlusalune isik oluliselt liiklust või oli ohtlik teistele liiklejatele
Kohus vastab küsimusele eitavalt. Kohus on juba märkinud kohtuotsuse alguses, et süüdistuses ei ole märgitud, milles võiks seisneda liikluse oluline häirimine või oht teistele liiklejatele. Kohus leiab, et liiklus iseenesest ei olnud häiritud oluliselt. Tõepoolest, kahe ja poole minuti kestel ei olnud Xxxi sõidukijuhil võimalik sõita parkimiskohalt välja sõiduteele sujuvalt, ta pidi korduvalt tagurdama, alustama sõitmist ja püüdma Xxxist mööda sõita algul paremalt siis vasakult poolt. Seda ei saa pidada liikluse oluliseks häirimiseks. Ühe juhi sujuv liiklemine oli küll häiritud, seda aga lühikeseks ajaks. Samuti ei näe kohus, et menetlusaluse isiku tegevusel parkimisreeglite rikkumisel oleks sedastatav oht teistele liiklejatele.
p 31 näeb ette, et liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. 9 / 12 Loogiline eeldada, et
lg 2 näeb ette ohu all just
Kohus ei näe menetlusaluse isiku süüdistuses faktilisi asjaolusid, millest oleks tuletatav liiklusohu esinemine- et liikleja ( anud juhul tunnistaja) oleks pidanud just järsult muutma oma liikumissuunda või peatuma. Ainuke faktiline asjaolu, mida saaks teoreetiliselt pidada ohuna, on see, et „peatatud sõiduk tegi võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu juurdepääsuteelt“ . Kohus märgib, et kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et päris võimatu väljasõit siiski ei olnud, vaid Xxxi sujuv liiklemine oli häiritud lühiajaliselt, kuid Xxxil õnnestus Xxxist mööda sõita vasakult poolt sõiduteele. Ohtu kohus siin ei näe. Kohus ei näe, et kirjeldatud liiklusolukord oleks selline, mis ohustaks liiklejaid füüsiliselt või materiaalselt või kuidagi teisiti. Kohus soovib selgitada menetlejale, et parkimiskorda ja/või viisi rikkudes sõidukiga takistamine teise sõiduki väljasõidul on
lg 4 p 8 sätestatud keelu rikkumine ja kvalifitseeritav
Takistamine parkimiskohast väljasõidule iseenesest ei tähenda veel liikluse olulist häirimist või ohtu teistele liiklejatele, muidu mis tahes
lg 4 p 8 rikkumine oleks kohe kvalifitseeritav
lg 2 järgi, sel juhul puuduks vajadus osutada
Seega leiab kohus, et 06.03.2022 kl 11.33 kuni 11.37 ( videoregistraatori kellaaeg) Liiva 46 maja juures Toila alevikus, parkis menetlusalune isik sõidukit viisil, mis takistas ja häiris liiklust, nimelt häiris L. L juhitud sõiduki väljasõitu parkimiskohale viivale juurdepääsuteelt, millega rikkus
lg 4 p 8 sätestatut, et parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või viisi rikkudes. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste, tunnistaja ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestistega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritav
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et ta jäi seisma väljasõidukohale ja seda ilma selleta, et talle oleks seda vaja teha vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks ehk teadis, et ta pargib sõidukit väljasõidukohale ja sellega takistab teise sõiduki väljasõitu sõiduteele. Menetlusalune isik ise kinnitas kohtuistungil, et ta nägi paremalt poolt väljasõiduteel sõidutee suunas liikuvat tunnistaja sõidukit ja otsustas siiski peatuda väljasõidukohas. Menetlusalusel isikul oli täielik teadmine väärteokoosseisule kuuluvatest asjaoludest – et ta pargib sõidukit väljasõidukohale ja takistab vähemalt üht liiklejat. Selline parkimiskord ja viis on keelatud
Isik mööniski, et ta rikub parkimiskorda ja/või viisi, parkides sõidukit väljasõidukohas. Ka kõrvaltvaatajale on arusaadav, et väljasõidukohas seismajäämine takistab väljasõiduteel sõidutee suunas liikuvat sõidukit. Menetlusalusele isikule olid nähtavad teise sõiduki korduvad manöövrid sõita menetlusaluse isiku väljasõidukohale pargitud sõidukist mööda. Kõrvaltvaataja seisukohalt on mainitud manöövrite tähendus selge - jätkata liikumist sõiduteele. Jätkates seismist väljasõidukohas ka ajal, kui teine sõiduk manööverdas, püüdes menetlusaluse isiku sõidukist ühelt ja teiselt poolt mööda sõita, soostuski menetlusalune isik sellega, et ta rikub parkimiskorda, takistades teist liiklejat parkimiskohast väljasõitu. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS
lg 1).
Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus hindab menetlusaluse isiku süü suurust vähemalt keskmisena. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga ehk kahjulik tagajärg puudub. Isik rikkis parkimiskorda lühiajaliselt – jäi seisma 2 ja poole minuti kestel väljasõidukohal ja takistas oma tegevusega ühe sõiduki liikumist. Samas lõpetas isik rikkumise alles siis, kui teisel sõidukil õnnestus manööverdades lahkuda väljasõidukohalt sõiduteele. Isik tegutses teo väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega, mille puhul on kohtu arvates süü on suurem, kui seda oleks ettevaatamatusest toimepandud väärteo korralk. Karistusregistri andmetel isik on kohtulikult krim inaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest 2022, aastal, väätegu on toime pandud enne karistamist. Kuid isikuvastased kuriteod on toimepandud 2020 ja 2021 aastal, et ennegi ei olnud menetlusaluse isiklu käitumine seadusekuulekas. Samas, tuginedes karistusregistri andmetele, et ole isik väärteokorras karistatud, seega ei ole ta liiklusreeglite rikkuja, kel oleks välja kujunemas kindel muster rikkuda liiklusreegleid. Menetlusalusel isikul on töökoht ja sissetulek, mis on positiivne. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel iseloomustavana materjalina naabrite avaldusi,milles isik iseloomustatakse tavalises elus positiivselt, ning Kaitseliidu väljaantud iseloomustust, milles iseloomustatakse isik ka positiivselt seoses tegevusega kaitseliidus. Kohus arvestab, et teo toimepanemisest ( märts 2022) on möödunud üle aasta ja uusi süütegusid ei ole kohtu andmetel isik toime pannud ( välja arvatud aprillis 2022 väidetav liiklusalane väärtegu, milles on samuti kohtule kaebus esitatud, kohtuasi 4-23-1168, põhistatud kohtuotosus tuleb 21.06.2023). See omakorda näitab, et liiklusalaste väärtegude toimepanemine ei ole isiku elustili nähtus, mis annab aluse arvata, et isik võib siiski võtta oma käitumise kontrolli alla. Kohus märgib, et kohtueelsel ega kohtuliku arutamisel ei ole menetlusalune isik väljendanud vähimatki kahetsust ega tunnistanud oma ebaõiget käitumist liikluses, vaid vastupidi, on asunud 11 / 12 ennast õigustama ja halvustama tunnistajat isiklikul tasemel, korduvalt küsides, et kes on sellele loa andnud salvestada liiklust ( kohuistungi protokoll lk 4). Menetlusalune isik peab võimalikuks segada kokku liiklusreeglite täitmise vajadust ja oma isiklikku rahulolematust tema suhtes tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas, milles üheks menetlusosaliseks on olnud tunnistaja L. Kohus leiab, et selles seisneb teatud oht, et isik võib ka edaspidigi panna toime liiklusalaseid väärtegusid, mille kaudu tema arvates ta saaks väljendada tunnistajale oma rahulolenematust. Käesoleva ajal menetlusalune isik ei saanud veel aru, et selline käitumine liikluses lubatud ei ole. Seega leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb mõjutada ja seda karistuse mõistmise kaudu. Ei ole alust lõpetada menetlust otstarbekuse kaalutlustel, sest see ei mõjutaks isiku edaspidi käituda seadusekuulekalt. Isiku hoiakutes ei toimunud muutust ka kohtuliku menetluse käigus ehl ainult menetluse läbiviimine ei ole isikule mõjuv vahend, et ta saaks oma käitumist korrigeerida. Karistuse määrtamine-mõistmine diskretsiooniotsustus. on menetleja (kohtuvälise menetleja või kohtu)
lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, see on summas kuni 40 eurot. Keskmine sanktsioon on seega 5 ühikut ehk 20 eurot. Kohus leiab, et isik tuleb karistada
lg 1 järgi rahatrahvifa keskmises määras ehk 5 trahviühikut summas 20 eurot, mis kohtu hinnangul vastab süü suurusele, karistuse eesmärkidele ning arvestab teo toimepanija isikut. Samuti annab mõistetav karistus muuhulgas isikule signaali, et edaspidi ta uusi süütegusid toime ei paneks. KOHTU MEETMED Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse täielik tühistamine. Samas kvalifitseerib kohus isiku teo liiklusseaduse muu sätte alusel ja vastavalt sellele mõistab isikule karistuse. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Kirill Shevelevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 otsusele väärteoasjas nr 244022000995 rahuldada osaliselt, nimetatud otsus tühistada osaliselt väärteo kvalifikatsiooni ka karistuse osas, kvalifitseerida menetluse isiku tegu
Asitõend, CD plaat salvestisega, jätta väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 12 / 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.