← Eesti

4-23-1168/13

Obsah (6)§ 259§ 2§ 16§ 22§ 25§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2023, Jõhvis Väärteoasja number 4-23-1168 (244022001618) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Piret

) § 16 lg 1, § 22 lg 1, 3, § 25 lg 1 ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 259lg 2 p 3 järgi.

Menetlusaluse isiku ütluste lahtris on omakäeline kirje selle kohta, et protokolliga on tutvutud, protokoll on tõlgitud ja on arusaadav. Rikkumist toime pannud ei ole ja esitatud rikkumisega nõus ei ole. 26.02.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija E R väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse väärteoasjas nr 244022001618, millega lõpetas väärteoasjas menetluse karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi. 2 / 12 07.03.2023 esitas menetlusalune isik vastulause väärteoprotokollile nr AB1611745 väärteoasjas nr 244022001618. Vastulause kohaselt ei põhjustanud jalakäija 17.04.2022 kell 19:24 xxx xxx juures oma tegevusega liiklusohtu, ei seisnud keset kõnniteed ega takistanud xxx reg/nr xxx liikumist. Jalakäija ei astunud liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud jalakäijaga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma.

§ 2

p 31 järgi on liiklusoht olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Kokkuvõtvalt vaidlustatakse vastulauses, et jalakäija seismine vasakul tee poolel ei sundinud sõidukit ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Sõiduki juht sõitis väga kiiresti, rohkem kui ettenähtud 50 km/h, vastuväite esitaja hinnangul umbes 70-80 km/h. Vastulause esitaja nägi sõiduki peatumist ja see ei olnud järsk, see oli tavaline nagu prognoositav peatumine. Sõiduki juht ei kasutanud võimalust mööduda jalakäijast vasakult poolt. Vastulause esitaja seisis kogu ajavahemiku vältel ühel kohal ega takistanud sõiduki juhtimist, samuti ei astunud liikuvale sõidukile otse ette, sellega oli juhil võimalus temast ohutult mööduda. Vahemaa sõiduki ja jalakäija vahel oli umbes 3-5 meetrit. Vastulause esitaja palub kohaldada hoiatust ja mitte karistada rahatrahviga seoses elatiskohustusega kolmele alaealisele lapsele, matusekuludele seoses isa surmaga, kohtukuludega ning kestvate kohtuvaidlustega mis on seotud lastega ja kinnisvara jagamisega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija E R koostas 28.03.2023 otsuse väärteoasjas nr 244022001618, mille kohaselt 17.04.2022 vahemikus 19:24-19:30 xxx juures Kirill Shevelev põhjustas oma tegevusega liiklusohu, mis seisnes selles, et ta seisis keset sõiduteed ning põhjendamatult takistas mootorsõiduki xxx liikumist. Seejärel jalakäija astus liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud jalakäijaga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ning menetlusaluse isiku antud ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Oma tegevusega rikkus Kirill Shevelev

§ 16lg 1, § 25 lg 1, § 22 lg 1, 3.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 259lg 2 p 3 järgi.

Nimetatud üldmenetluse otsuse kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku vastulauses esitatud väitega, et sõiduki juht sõitis väga kiiresti, rohkem kui ettenähtud 50 km/h kiiruspiirang, hinnates sõiduki liikumise kiiruseks 70-80 km/h. Sõiduki pardakaameralt on näha, et sõiduk tagurdab eramu juurdepääsu teelt sõiduteele välja ning ederpidi paigalt aeglaselt liikuma hakates ta peatub juba 5 sekundit hiljem Kirill Shevelevi ees. Samuti sõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et Kirill Shevelev kõnnib keset sõiduteed sõiduki poole vaadates sõidukile otse vastu ja kui sõidukijuht üritab oma sõidusuuna ääre kaudu temast mööduma hakata, siis astub Kirill Shevelev talle mitu sammu paremale ette, mille tõttu sõidukijuht on sunnitud pidurdama ja peatuma. Seejärel jääb Kirill Shevelev sõiduki ette alguses küljega ja seejärel seljaga seisma, takistades viimasel edasi sõitmast. Kirill Shevelev väidab vastulauses, et astus sõiduki lähenedes sõiduteel vasakule, et sõiduki juhil oleks võimalik mööduda temast sõiduki poolt vaadates vasakult. Kohtuväline menetleja selgitab, et Liiklusseadus § 14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne. Pardakaamera videosalvestiselt on näha, et Kirill Shevelev seisab ka 5 minutit hiljem xxx juurde viiva juurdepääsutee kõrval keset sõiduteed. Kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusega mõisteti Kirill Shevelev’ile

§ 259lg 2 p 3 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

12.04.2023 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas Kirill Shevelevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244022001618. 3 / 12 Kaebuses väljendatud seisukohad sisuliselt kattuvad 07.03.2023 vastulauses esitatuga. Kaebuses palub menetlusalune isik 1) isik õigeks mõista ja mitte karistada; 2) juhul, kui kohus tunnistab isiku süüdi, kohaldada hoiatust ja mitte karistada rahatrahviga; 3) rahatrahvi kohaldamise korral määrata minimaalne võimalik rahatrahv; 4) kui kohus jätab rahatrahvi summa muutmata, palub isik võimaldada maksta igakuiselt 20 euro kaupa; 5) juhul, kui kohus leiab, et isik ei ole väärteo toimepanemises süüdi, lahendada kaebus kirjalikus menetluses; 6) juhul kui kohus mõistab isiku süüdi ja otsustab karistada teda rahatrahviga, viia läbi istungimenetlus kõikide osapoolte osalusel. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusega heidetakse menetlusalusele isikule ette

§ 259

lg 2 p 3 järgi seda, et tema jalakäijana põhjustas oma tegevusega liiklusohu, mis seisnes selle, et ta seisis keset sõiduteed ning põhjendamatult takistas mootorsõiduki xxx liikumist. Seejärel jalakäija astus liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud jalakäijaga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma.

§ 259

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliiklusjuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

§-des 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ning kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja taotles lisada väärteoasja materjalide juurde kohtuotsuse koopia kriminaalasjas nr xxx, kus tunnistaja L L oli kannatanu, iseloomustava materjalina. Kohtulikul arutamisel uuriti järgmiseid tõendeid, mis annavad kohtule sisulist teavet väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta - 2 videosalvestist CD-plaadilt (pardakaamera salvestised), menetlusalune isiku ütlused, tunnistaja L L ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 2124). Seonduvalt väärteoasja materjali juures olevate videosalvestistega (tunnistaja L sõiduki pardakaamera salvestised; 02.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli t.l 21-26 lisa) märgib kohus esmalt järgnevat. Kohtupraktikas on videosalvestise tõendinda kasutamise ja vormistamise nõuete osas kasutatud laialdaselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.05.2009 otsuses nr 3-1-1-21-09 käsitletut. VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega 4 / 12 videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Eelpool nimetatud Riigikohtu lahendis on kolleegium selgitanud, et välistatud ei ole, et tõendite kogumisel võivad menetlejad isikutelt ära võtta mitmesuguseid varem saadud salvestisi, samuti võivad erinevad isikud sellised salvestisi anda menetlejale üle omal initsiatiivil. Kolleegiumi arvates saavad sellised videosalvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitletavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki

  1. jaos sätestatut (eelpool viidatud lahendi p 10). Käesoleval juhul on väärteoasja juures olevad pardakaamera salvestised tunnistaja L andnud menetlejale omal initsiatiivil. T.l 16 süüteoteatest nähtuvalt edastas tunnistaja videosalvestised politseile koos süüteoteatega läbi Google Drive lingi. Seega tuleb kohtu hinnangul sellist salvestist käsitleda asitõendina, mille vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
  2. jaos sätestatut. Juhindudes KrMS §-dest 86, 87 ja 146 viis menetleja läbi videosalvestiste kui asitõendite vaatluse ja vormistanud asitõendi vaatlusprotokolli. Protokolli p.5 kohaselt on vaatluse objektiks 2 videosalvestist, mis on salvestatud CD-plaadile. CD plaat on heledat värvi „Verbatim“ CD-R, mahuga 80 minutit, 700 MB, millele on kirjutatud „VtA 244022001618, 17.04.2022, xxx“, mis avaneb programmiga VLC Media Player. Failide mahud on kokku 363 MB. Asitõendi vaatlusprotokollile on lisatud kuvatõmmiseid üksikutest kaadritest. Asitõendi juurde on lisatud vaadeldud CD plaat. Seega on tagatud vaadeldud asitõendi säilimine ja selle hilisem kontrollimine. Kohus märgib, et asitõendi vaatlusprotokollis ei ole arusaadavalt sedastatud asitõendina vaadeldavate videosalvestiste päritolu. Eelpool nimetatud süüteoteatest nähtuvalt esitas tunnistaja pardakaamera salvestised politseile Google Drive kaudu, kuid asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi asitõendeid CD-plaadilt. Samas tutvus kohus nimetatud videosalvestistega vahetult kohtuistungil enne menetlusaluse isiku ülekuulamist ja hiljem uuesti tunnistaja ülekuulamisel. Kuna kohtusaalis kasutusel olev tehnika ei võimaldanud avalda toimiku materjalide juures oleva CD plaadi sisu, kasutati videosalvestiste kohtulikuks uurimiseks kohtuvälise menetleja arvutit ( vastav märge on kohtuistungi protokollis). Väärteoasja materjali juures olevat CD plaati ei olnud võimalik kohtuarvuti tehnikaga kasutada, CD-plaadil olevaid salvestisi vaadeldi kohtuistungil vahetult kohtuvälise menetleja arvuti kaudu. Kohtuvälise menetleja kinnitusel on tegemist samade salvestistega, mis asuvad väärteoasja materjalide juures asuval CD-plaadil, videosalvestistel kuvatu vastab 02.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli kuvatõmmistega. Kohtuistungil ei vaidlustanud menetlusalune isik ega tunnistaja kohtus esitatud salvestiste õigsust ning vaadeldud videosalvestiste sisu on vastavuses 02.05.2022 asitõendi vaatlusprotokollis nähtuvate kuvatõmmistega. Seega asub kohus seisukohale, et tunnistaja L poolt kohtuvälisele menetleja esitatud videosalvestised, mis pärinevad tema sõiduki pardakaamerast, on seega käesolevas väärteoasjas nõuetekohaselt vormistatud ning asitõendi enda ja asitõendi vaatluse puhul on tegemist lubatavate tõenditega. Esimese videosalvestise pikkus on 1 minut ja 20 sekundit ning video algab salvestisel kujutatud aja järgi kell 6:24:48 PM ehk kell 18:24:
  3. Salvestisel kuvatust nähtuvalt on tegemist sõiduki pardakaamera salvestisega. Salvestisel on näha, et sõiduk esmalt tagurdab, eemaldudes elumajast, ning keerab tagurdades tagumise küljega vasakule poole. Videosalvestisel kujutatud aja järgi kell 6:25:01 on asub sõiduk liikumise suunas ning salvestisel on näha, et sõiduki poole liigub mööda tänavat meesterahvas, kes algul liigub teeserval ja tunnistaja sõiduki ilmumisel suundub tee keskele. See on salvestise vaatamisel visuaalselt hästi tuvastatav. Salvestisel kujutatud aja järgi 6:25:03 hakkab sõiduk aeglaselt liikuma teel liikuva isiku suunas. Salvestiselt nähtuvalt on sõiduki suund tee paremale poolele. Salvestisel kujutatud aja järgi kell 18:25:05-06 teeb isik sammu paremale ja sõiduk jääb seisma. Isik seisab auto ees kuni salvestisel kujutatud aja järgi 18:25:34 5 / 12 hakkab sõiduk liikuma tagurpidi ja isikust eemalduma. Salvestisel kujutatud aja järgi kell 18:25:58 sõiduk peatub ja kell 18:26:07 videosalvestis lõppeb. Teise videosalvestise pikkuseks on 3 minutit. Salvestisel kuvatust nähtuvalt on tegemist sõiduki pardakaamera salvestisega. Video algab salvestisel kujutatud aja järgi kell 18:29:
  4. Salvestise alguses on näha salvestise paremal pool meesterahvast, kes seisab tee ääres ning vasakult poolt sõidab liigub sõiduauto mööda teed salvestise vaates paremale poole. Salvestisel kujutatud aja järgi kell 18:30:00 vasakul pool nähtav meesterahvas astub tee keskele ja jääb seisma. Salvestisel kujutatud aja järgi kell 18:30:23 alustab sõiduauto liikumist ning pöörab paremale poole, liikudes otse edasi. Seejärel on salvestisel kujutatud sõiduki liikumist kuni seisma jäämiseni salvestisel kujutatud aja järgi kell 18:32:45 kohas, kus vasakul pool paistab kalmistu. Kell 18:32:56 videosalvestis lõppeb. Menetlusalune isik andis kohtus ütlused, mille kohaselt ei näe antud juhtumi puhul liiklusohtu liiklusseaduse § 2 mõistes. Menetlusalune isik ütles, et tõepoolest videolt on näha, et seisis keset teed, mäletab, et oli vasakul pool. Sõiduki Xxx juht oleks võinud vasakult poolt mööda sõita, ta ei teinud seda. Tagurdas ja pärast sõitis paremale, keegi ei seganud teda paremale poole sõitmast. Teises videosalvestises on näha, et teine sõiduk sõidab vabalt paremalt poolt mööda, tähendab provokatsioon. Menetlusaluse isiku sõnul ei viskunud ta auto alla, ei teinud ähvardavaid liigutusi. Videosalvestiselt on näha, et kui sõiduk liigub mööda Toila peatänavat, siis sõidab kiiremini kui lubatud 30 km/h. Kui oleks seisnud peateel keset teed, siis oleks oht olemas. Tegemist oli kõrvalteega, kus liiguvad nii sõidukid kui jalakäijad. Ise seda tänavat mööda sõites võtab menetlusalune isik rohkem tee serva, vasakule või paremale, ei sunni inimesi kuhugi ära jooksma, püüab mööda sõita. Ei leia, et oleks süüdi, kuna sõiduki juhil oli võimalus sõida sinna kuhu tahab. Kohtu küsimusele, kas menetlusalune isik kinnitab, et salvestisel nähtud isik on menetlusalune isik, vastab Kirill Shevelev jaatavalt. Samuti isik kinnitas, et tulenevalt emotsionaalsest seisundist jäi teel olles seisma selles kohas, mis videosalvestisel on nähtav. Menetlusalune isik liikus ütluste kohaselt enda elukohast mere randa, et merd vaadata. Ütluste kohaselt on tee ühe sõiduauto laiune ja tema liikus selle tee vasakus servas. Kohtu küsimusele, miks kõndis isik just keset teed, mitte tee äärel, vastas menetlusalune isik, et liikuma asudes ei olnud teel ühtegi sõidukit ning kõndides vaatas ta jalgade alla, mitte otse ette. Sõidukit Xxx tekkis vaatevälja ootamatult. Kohtu küsimusele mis oli takistuseks, et ei saanud liikuda tee ääres, vastas menetlusalune isik, et teepeenral on kivid, asfaldil käia on mugavam. Kohtu täpsustusele, et küsimus käis tee ääre kohta, vastas menetlusalune isik, et inimesed kes sellel teel kõnnivad on harjunud kõndima keset teed ja selline väljakujunenud harjumus on ka menetlusalusel isikul. Varem sellisest seaduse nõudest ei teadnud, nüüd püüab käia tee servas. Autokoolis õpetati, et autojuhul on eesõigus. Ka ise autot juhtides seab jalakäijad prioriteediks. Kohtu küsimusele, miks jäi isik keset teed seisma, vastas menetlusalune isik, et sõiduk tekkis tema ette ootamatult. Pea üles tõsteis nägi, et tegemist on Xxxiga ja selle juht näitab igasuguseid žeste. Jäi seisma, kuna situatsioon oli ootamatu. Ei saanud auto eest ära hüpata. Kõik on seotud just konkreetse isikuga (autojuhiga). Kohtu küsimusele, kas tegevus oli tahtlik, vastas menetlusalune isik, et ei olnud tahtlik, vaid alateadlik ja tekkis hirmust. Kohtu küsimustele isiku sissetuleku ja kohustuste kohta, vastas menetlusalune isik, et sissetulek on 2100 eurot, igakuine elatiskohustus on 780 eurot, samuti on hüpoteek ja välja mõistetud kohtukulud. Kohtuvälise menetleja küsimusele, kas isik teab, kus elab L L, vastas menetlusalune isik jaatavalt. Kohtuvälise menetleja küsimusele, kas L Lga kokku puutudes on emotsionaalne seisund raske, vastas menetlusalune isik, et varem oli, aga viimased pool aastat on kergem. Ta ei viibinud tunnistaja maja juures, see tegemist on teega mis viib ka menetlusaluse isiku koduni. Menetlusaluse isiku sõnul on sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. 6 / 12 Tunnistaja L L andis kohtus ütlused, mille kohaselt 17.04.2022 õhtul umbes kella poole 8 ajal väljus oma elukohast xxx, ja istus autosse. Tahtis sõita xxx tänavale, mis on paralleeltänav, tuttava juurde. Kuna oli vaja pakk võtta, läks autoga. Istus autosse ja pööras elukoha juurest vasakule, xxx tänavale, mis on lühem tee xxx tänavale jõudmiseks. Pöörates xxx tänavale nägi, et vastu tuleb Shevelev. Jalakäia liikus vastu ja astus teele ette. Tunnistaja jättis auto seisma, tegi ukse lahti ja palus tee pealt ära tulla. Shevelevi reaktsioon oli, et ta pööras selja ja jäi seisma sinna, kus oli. Kui üritasin temast paremalt poolt mööduda, astus Shevelev sammu paremale, jälle takistades sõiduki liikumist. Pärast 30-40 sekundit seismist tagurdas tunnistaja tagasi xxx aia taha. Samal ajal hakkas Shevelev valjuhäälselt tunnistaja suunal ropendama. Seejärel otsustas tunnistaja tuppa tagasi minna. Oli majas 2-3 minutit, seejärel suundus tagasi sõidukisse, samal ajal ropendamine jätkus. Sõiduki liikuma hakkamisel võttis Shevelev uuesti suuna tunnistaja liikumise suunas, arvates, et tunnistaja teeb sama manöövri. Seejärel aga pööras tunnistaja vasakule, valides raskema tee sihtkohta jõudmiseks. Jättis sõiduki kalmistu juurde ning läks tuttava juurde üle muru, tagumise värava kaudu. Sellega sel päeval intsident lõppes. Kohtu küsimusele, milles seisnes tunnistaja meeles antud olukorras liiklusoht, vastas tunnistaja, et terve mõistusega inimene ei hüppa auto ette. Pärast astus sõiduteele ette. Kui tunnistaja oleks pilgu ära pööranud, oleks teoreetiliselt võinud inimesele otsa sõita. Kiiruspiirang sellel teel on 50 km/h. Sõiduki massi arvestades ei ole vaja sõita kiiresti, et otsasõidul inimesele kehavigastusi tekitada. Kohtu küsimusele sõiduki liikumise kiiruse osas vastas tunnistaja, et kiirus oli 10-15 km/h. Sellel ajal kui tunnistaja märkas, et keegi tuleb vastu, oli vahemaa jalakäija ja sõiduki vahel umbes 20 meetrit. Shevelev ei liikunud tee ääres, vaid vastassuuna raja peal, kõnnirada seal ei ole. Kohtu küsimusele, milline oli jalakäija ja sõiduki vaheline vahemaa siis, kui jalakäija hakkas sisuliselt liikuma keset teed, vastas tunnistaja, et 3-4 meetrit. Kohtu küsimusele, kas need 3-4 meetrit olid piisavad, et jõuaks enne jalakäijat peatuda, vastas tunnistaja, et tegemist oli väikese kiirusega, kuid ta pidi auto sunnitult seisma jätma. Ta ei oodanud sellist asja, et keegi hüppab autole ette. Tunnistaja eeldas, et jalakäija ei muuda oma liikumistrajektoori. 3-4 meetrine vahemaa on linnas liikumisel otsuste vastu võtmiseks väike. Kuna isik alles pööras hoovist välja, oli kiirus väike, 1015 km/h, maksimum 20 km/h. Kohtu küsimusele, et kui arvestada, et reeglina on autojuhil 2 sekundit liiklusolukorra osas otsustamiseks, ja väites, et kiirus oli 10-15 km/h ning takistuseni oli jäänud 3-4 meetrit, siis kas oli piisavalt aega reageerimiseks ja peatumiseks, vastas tunnistaja, et kui otsa ei sõitnud, siis järelikult sai hakkama. See oli ootamatu. Tavaliselt kiirendab tunnistaja sellel teelõigul kuni 30 km/h, kuid sellel päeval oli kiirus väike, olukord oli närve kõditav, sellises olukorras oleks võinud ka piduri lahti lasta. Kohtu küsimusele teele ilmuda võivatest ootamatutest takistustes vastas tunnistaja, et täiskasvanud inimese puhul ei oota sellist käitumist ja selliseid manöövreid. Kohtu küsimusele, millele kohus andis loa ka mitte vastata, kas kui takistuseks on Shevelev, kas siis tunnistaja on eriti tähelepanelik liikluses, vastas tunnistaja, et arvestades antud olukorda varasemas kohtuasjas ja arvestades selle inimese väljaütlemisi on autot vahetades esimene mure, et pardakaamerad oleksid sõidukil olemas ees ja taga ning et sõidukis oleks gaasiballoon. Selle isiku ilmumise puhul teele, nägemisulatusse, pigem vahetan sõidu trajektoori, kui riskin järjekordse süüteoteate esitamisega. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele, mis momendil sai tunnistaja aru, et teel liikuva inimese näol on tegemist Sheveleviga, vastas tunnistaja, et 15-20 meetri kaugusel, kehahoiaku järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja palus tunnistajal täpsustada, et kui tunnistaja soovis Shevelevist vasakult poolt mööduda, kuid tema tegi sammu vasakule, takistades liikumist, kas tunnistaja pidi pidurile vajutama järsult, millele tunnistaja vastas, et keeras rattad välja selles suunas, kuhu tahtis 7 / 12 pöörata, ning kuigi vahemaa oli väike, pidi ta auto raskust arvestades piduri pedaalile vajutama keskmisest tugevamalt. Kohtuvälise menetleja küsimusele teelõigul lubatud sõidukiiruse kohta vastas tunnistaja, et märki seal ei ole, xxx tn sissesõidul on märk 30 km/h. Harva, kui keegi sellel teel 30 km/h sõidab, kuna seal liigub palju lapsi. Seejärel palus kohus täpsustada, kas tunnistaja tahtis jalakäijast mööda sõita siiski paremalt poolt või vasakult poolt nagu märkis kohtuvälise menetleja esindaja, vastas tunnistaja, et tema mäletamist järgi alustas ta mööda sõitmist paremalt poolt, samm oli tunnistaja sõidurajale. Menetlusalune isik küsis tunnistajalt, kas viimane on kindel, et püüdis temast ümber sõita paremalt poolt, millele tunnistaja vastas, et absoluutselt kindel, keeras auto rattad paremasse suunda. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku vaadata väärteoasja materjali juures olevaid videosalvestisi uuesti koos tunnistajaga. Kohtu küsimusele, kas liikumise käigus püüdis tunnistaja võtta algusest peale paremale poole, et mööda sõita, vastas tunnistaja jaatavalt. Teel puudub märgistus, mõtteliselt on tee jagatud pooleks. Kohus märkis, et salvestisel kuvatud aja järgi kell 6:25:06 tegi jalakäija sammu paremale, sel ajal tunnistaja sõiduk sõitis paremale poole. Kaebuse esitajal rohkem küsimusi ei olnud. Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on kohtus vahetult uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et menetlusalune isik Kirill Shevelev liikus 17.04.2022 kell 19:24 xxx tänaval ja keset sõiduteed seisma jäämisega takistas L L liikumist mööda xxx tänavat. Seejärel takistas L Ll temast paremalt mööda sõitmist, tehes sammu paremale. Antud asjaolule ei vaidle sisuliselt vastu menetlusalune isik, küll aga leiab, et tegelikult oleks sõiduauto saanud temast ohutult mööduda, mida ta ei teinud. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjali juures olevate videosalvestistega tuvastatav ja tõendamist leidnud, et sõiduauto juht püüdis jalakäijast mööduda paremalt poolt, kuid jalakäija tegi sammu paremale poole, takistamaks möödasõitu, mistõttu sõiduauto jäi seisma. Kohtu hinnangul on videosalvestisega ja tunnistaja ütlustega tõendamist leidnud, et tunnistaja püüdiski keset sõiduteed asuvast menetlusalusest isikust mööduda, seda väikesel kiirusel ja paremale poole hoides, kuid menetlusalune isik oma tegevusega takistas sõiduki liikumist.

§ 22

lg 1 näeb ette, et jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.

§ 22

lg 3 näeb ette, et teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Kohtus vahetult uuritud videosalvestistelt on nähtav ja seda on oma ütlustes kinnitanud nii menetlusalune isik kui tunnistaja, et sõidutee, millel vaidlusalune liiklussituatsioon aset leidis, on pigem kitsas, ühe sõiduauto laiune. Menetlusaluse isiku sõnul on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Tunnistaja antud ütluste kohaselt sellel teel suurimat sõidukiirust tähistavat liiklusmärki ei ole, kuid xxx tänava alguses on märk 30 km/h, seega tunnistaja hinnangul on antud sõiduteel lubatud sõidukiirus 30 km/h. Kuna toimikus ei ole tõendeid selle kohta, milline on tegelik lubatud sõidukiirus antud teelõigul, leiab kohus, et menetlusosaliste hinnangul on lubatud sõidukiirus sellel teel vähemalt 30 km/h. Puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks õuealaga ja nimetatud asjaolule ei ole keegi menetluse jooksul ka osutanud. Seega oli menetlusalusalusel isikul jalakäijana kohustus liikuda sõiduteel selle ääre lähedal. Kohtus uuritud videosalvestise, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku enda ütlustega leidis kohtus tõendamist, et tegelikult liikus menetlusalune isik jalakäijana keset sõiduteed. Sisulist vaidlust ei ole selleski, et nimetatud tegevuse tagajärjel jäi mööda teed liikunud sõiduauto jalakäija ees seisma. Kohtu hinnangul annavad antud väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendid aluse asuda 8 / 12 seisukohale, et menetlusalune isik takistas sõiduki teel liikumist ning sõiduauto juhil puudus võimalust temalt sõiduteel mööduda, mistõttu rikkus menetlusalune isik

§ 22lg-s 3 sätestatut.

Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsuses sätestatuga

§ 16

lg 1 rikkumise osas, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Menetlusaluse isiku tegevus sõiduteel takistas sõiduki xxx liikumist. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse Kirill Shevelev’ile ka

§ 25

lg 1 rikkumist- sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Kohtu hinnangul ei saa menetlusaluse isiku tegevust sõiduteel pidada sõidutee ületamiseks ja tema tahtlus, tulenevalt ka tema enda ütlustest, ei olnud suunatud sõidutee ületamisele, menetlusalune isik liikus mööda teed otse. Järgnevalt analüüsib kohus, kas nimetatud liiklussituatsioonis tekitas menetlusalune isik liiklusohu, ehk kas menetlusaluse isiku tegevust saab kvalifitseerida

§ 259lg 2 p 3 järgi.

Liiklusohu definitsioon on liiklusseaduse § 2 p-s 31, mille kohaselt liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Tunnistaja hinnangul nähtub liiklusoht käesoleva väärteomenetluse aluseks olevas liiklussituatsioonis selles, et täiskasvanud jalakäija puhul sellist käitumist (sõiduteel kõndimist ja sõidukile ette astumist) sõiduteel ei eeldata ning jalakäijale otsasõidu vältimiseks pidi ta piduripedaalile vajutama keskmisest tugevamalt. Menetlusaluse isiku peamine kaitseargument menetluses on olnud, et tegelikku liiklusohtu

§ 2

p 31 mõistes ei ole tekitatud, kuna sõiduk ei pidanud pidurdama ega sõidusuunda muutma järsult. Riigikohtu kriminaalkolleegium on liiklusohu tähendust

§ 24

lg 2 p 2 kontekstis avanud järgmiselt- liiklusoht tähendab konkreetset ohtu karistusõiguse dogmaatika tähenduses: tee ületamine toob kaasa situatsiooni, kus isiku- või varakahju tekkimine individualiseeritud objekti suhtes on sedavõrd tõenäoline, et see tingib liikleja reaktsiooni, et kahju vältida (RKKK 09.06.2016 otsus nr 3-1-1-52-16, p 7). Kohtu hinnangul saab kolleegiumi eelpool nimetatud käsitlust kohaldada ka käesoleva väärteomenetluse aluseks oleva liiklussituatsiooni puhul, ehk liiklusohu esinemise tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt sõiduteel kõndimine tõi kaasa situatsiooni, kus isiku- või varakahju tekkimine individualiseeritud objekti suhtes on sedavõrd tõenäoline, et see tingib liikleja reaktsiooni, et kahju vältida. Kohus leiab, et olukorras, kus sõiduauto juht alustab paigalt liikumist väikesel kiirusel (10-15 km/h) ning näeb jalakäijat teel kõndimas umbes 20 meetri kauguselt, s.o liikumist alustades, jõudes veenduda, et jalakäija näol on tegemist Kirill Sheveleviga, kellega on varasem emotsionaalselt pingeline kokkupuude muuhulgas viimane poolt tunnistaja suhtes vägivallakuriteo toimepanemisega (Viru Maakohtu 26.10.2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr xxx, vägivallakuritegu tunnistaja L. L suhtes 06.04.2021), alustas sõiduauto juht võimaliku ohu vältimist juba enne selle tegelikku tekkimist. Kohtus uuritud sõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et sõitu (ederpidi) alustades oli jalakäija juba tee keskel ning sõiduk liikus juba algselt parema teeserva suunas ettevaatlikult ja sõidukiirust sisuliselt tõstmata. Hetkel, mil jalakäija tegi sammu paremale poole, takistamast sõiduauto möödumist paremalt poolt, oli sõiduki sõidukiirus salvestiselt nähtavalt väike. 9 / 12 Ka kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusest menetleja sisulisi põhistusi või analüüsi liiklusohu osas ei nähtu. Menetleja on väärteokirjelduses sedastanud, et „seejärel jalakäija astus liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud juhiga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma“. Kohus leiab, et tõendeid, s.o tunnistaja ütluseid ja videosalvestist kogumist hinnates ei nähtu antud liiklussituatsioonis sellist liiklusohtu, nagu näeb ette

§ 2

p 31 käsitlus- sõiduki juht ei pidanud antud olukorras tegutsema järsult ja jalakäija ilmumine sõiduteele ei olnud tema jaoks ootamatu- ta nägi jalakäijat keset teed liikumas juba sõitmist alustades. Kohtu hinnangul, saades aru, et jalakäija näol on tegemist Kirill Sheveleviga, käitus sõidukijuht pigem keskmisest suurema hoolsusega, et just vältida võimalikku ohuolukorda. Seega ka videosalvestisel kuvatud aja järgi kell 6.25.06 sammu (sõiduauto vaates) paremale tegemise järgselt ei olnud kohtu hinnangul tekkinud selline liiklusoht, kus kahju tekkimine oli juba tõenäoline. Seda eelkõige seetõttu, et sõiduki juht suhtus olukorda ettevaatusega ning valis jalakäijat nähes sellise sõidukiiruse ja suuna, mis võimaldas takistuse (jalakäija) ees seisma jääda enne tegeliku ohuolukorra tekkimist. Kohtu hinnangul võiks menetlusaluse isiku tegevust antud olukorras pidada abstraktse liiklusohu loomiseks- sellise teo (sõiduteel kõndimise) tagajärjel võib tekkida teatud asjaolude kokkulangemisel konkreetne liiklusohtlik olukord. Näiteks oleks võinud konkreetne liiklusoht tekkida sellisel juhul, kui mööda konkreetset sõiduteed (xxx tänav) sõidaks lubatud suurima sõidukiirusega või selle lähedase sõidukiirusega juhuslik sõiduk ja menetlusalune isik, nagu ta kohtus antud ütlustes kirjeldas, vaataks mitte otse ette vaid alla. Sellisel juhul teatud tingimustel kokkulangemisel võimalik, et tekiks olukord, mis päädiks isiku- või varakahju tekkega ning sellisel juhul oleks sisustatud liiklusohu tekitamine jalakäija poolt. Käesoleval juhul jääb kohtu hinnangul menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegevus abstraktse ohu piiridesse, kus konkreetse juhtumi liiklusoht ei ole realiseerunud, kuna just selles olukorras välistas sõidukijuhi poolt äkilise reageerimise vajaduse tema enda ettevaatlik ja kaalutletud käitumine antud situatsioonis. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusega inkrimineeritud liiklusohu tekitamine 17.04.2022 ajavahemikus 19.24-19.30 ei ole väärteomenetluses kogutud ja vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud, mistõttu tuleb tühistada menetlusaluse isiku süüdi tunnistamine

§ 259lg 2 p 3 järgi.

Kohtuistungil uuritud salvestisega ning asitõendi vaatlusprotokolliga on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik Kirill Shevelev 17.04.2022 ajavahemikus 19.24-19.30 xxx juures jalakäijana seistes keset sõiduteed takistas sõiduauto xxx liikumist, millega rikkus

§ 22

lg 1, 3 ning

§ 16

lg 1 sätteid ning pani toime

§ 259

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui puudus

§-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsuses subjektiivse koosseisu esinemine tuvastatud puudulikult. Kohtuvälise menetleja otsuses on üherealine märge, mille kohaselt menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult/ettevaatamatult. 10 / 12 Eelöeldule vaatamata selgitab kohus, et väärteomenetluse eripärast tulenevalt vaatab kohus väärteoasju, sh kaebust kohtuvälise menetleja otsusele läbi sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 4 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastamata tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohtus vahetult uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et menetlusalune isik teadis süüteokoosseisu vastavast asjaolust ehk teadis, et olles jalakäija liikluses liigub ta sõidutee mitte selle serval vaid keset teed, millega takistab talle vastu väljasõitva sõiduki xxx liikumist. Isik mööniski süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest ta jäi seisma keset sõiduteed sõiduki ees ja sõiduki paremapoolse liikumisel tegi sammu samas suunas, jätkates sellega sõiduki takistamist. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS 2. peatüki 2. jao mõttes. Puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud KarS 2. pesatüki 3. jao mõttes. Menetlusalune isik on süüdiv ja täiskasvanu, seega süüvõimeline KarS § 33 mõttes. KARISTUS KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kirill Shevelev on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (

§ 259

lg 1).

§ 259lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kümme trahviühikut.

Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus hindab menetlusaluse süüd keskmiseks. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga. Menetlusalune isik kõndis sõidutee keskel, millega takistas ühe sõiduki liikumist. Kirill Shevelevi süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg- Kirill Shevelev pani süüteo toime otsese tahtlusega ja tema tegevus vaidlusaluses liiklussituatsioonis oli suunatud sõiduauto liikumise takistamisele, mistõttu ei saa kohus Kirill Shevelevi süüd keskmisest väiksemaks lugeda. 11 / 12 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule mõistetava karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p 7; 3-1-1-52-13 p 19). Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Isikul on kehtiv kriminaalkaristus Viru Maakohtu 26.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx, millega isik on tunnistatud süüdi isikuvastaste kuritegude eest (episoodid 2020 ja 2021 aastatel). See aga ei näita isiku kalduvust pannat toime liiklusalaseid rikkumisi. Kohus saab lugeda, et isiku varasem käitumine liikluses on olnud rahuldav. Küll aga ei ole menetlusalune isik näidanud välja selget kahetsust toimepandud teo ees. Menetlusaluse isik kohtuistungil möönis, et ta ei teadnud sellisest liiklusseaduse sättest, mis keelab jalakäijal liikuda sõiduteel ning edaspidi arvestab sellega, kuid on jäänud kindlaks ka seisukohale, et tegelikult ta liiklust vaidlusaluses liiklussituatsioonis ei takistanud ning tema tegevus oli kantud emotsionaalsest seisundist. Seega määrab kohus Kirill Shevelev’ile karistuseks

§ 259lg 1 järgi 5 trahviühikut summas 20 eurot.

Kohtu hinnangul vastab selline karistus süü suurusele, karistuse eesmärkidele ning arvestab toimepanija isikut. Kohtu hinnangul mõjutab rahatrahv sanktsiooni keskmääras varem liiklusalaste rikkumiste eest karistamata Kirill Shevelevi olema vastutustundlikum liikleja. Samas ei ole rahatrahv summas 20 eurot ebamõistlikult suur ega tekita isikule ebaproportsionaalseid kannatusi ega kitsenda tema majanduslikku toimetulekut. KOHTU MEETMED Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse täielik tühistamine. Küll aga tuvastas kohus, et menetlusaluse isu tegu vaidlusaluses liiklussituatsioonis tuleb kvalifitseerida

§ 259

lg 1 järgi, mistõttu Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 244022001618 tuleb tühistada ja teha uus otsus. Kirill Shevelev tuleb süüdi tunnistada

§ 259lg 1 järgi.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb Kirill Shevelevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 otsusele väärteoasjas nr 244022000995 rahuldada osaliselt, nimetatud otsus tühistada osaliselt väärteo kvalifikatsiooni ka karistuse osas, kvalifitseerida menetluse isiku tegu

§ 259lg 1 alusel ning mõista karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

Asitõend- CD-R plaat salvestistega- jätta väärteoasja materjali juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 12 / 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.