) § 16 lg 1, § 22 lg 1, 3, § 25 lg 1 ning väärtegu on kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku ütluste lahtris on omakäeline kirje selle kohta, et protokolliga on tutvutud, protokoll on tõlgitud ja on arusaadav. Rikkumist toime pannud ei ole ja esitatud rikkumisega nõus ei ole. 26.02.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija E R väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse väärteoasjas nr 244022001618, millega lõpetas väärteoasjas menetluse karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi. 2 / 12 07.03.2023 esitas menetlusalune isik vastulause väärteoprotokollile nr AB1611745 väärteoasjas nr 244022001618. Vastulause kohaselt ei põhjustanud jalakäija 17.04.2022 kell 19:24 xxx xxx juures oma tegevusega liiklusohtu, ei seisnud keset kõnniteed ega takistanud xxx reg/nr xxx liikumist. Jalakäija ei astunud liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud jalakäijaga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma.
p 31 järgi on liiklusoht olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Kokkuvõtvalt vaidlustatakse vastulauses, et jalakäija seismine vasakul tee poolel ei sundinud sõidukit ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Sõiduki juht sõitis väga kiiresti, rohkem kui ettenähtud 50 km/h, vastuväite esitaja hinnangul umbes 70-80 km/h. Vastulause esitaja nägi sõiduki peatumist ja see ei olnud järsk, see oli tavaline nagu prognoositav peatumine. Sõiduki juht ei kasutanud võimalust mööduda jalakäijast vasakult poolt. Vastulause esitaja seisis kogu ajavahemiku vältel ühel kohal ega takistanud sõiduki juhtimist, samuti ei astunud liikuvale sõidukile otse ette, sellega oli juhil võimalus temast ohutult mööduda. Vahemaa sõiduki ja jalakäija vahel oli umbes 3-5 meetrit. Vastulause esitaja palub kohaldada hoiatust ja mitte karistada rahatrahviga seoses elatiskohustusega kolmele alaealisele lapsele, matusekuludele seoses isa surmaga, kohtukuludega ning kestvate kohtuvaidlustega mis on seotud lastega ja kinnisvara jagamisega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija E R koostas 28.03.2023 otsuse väärteoasjas nr 244022001618, mille kohaselt 17.04.2022 vahemikus 19:24-19:30 xxx juures Kirill Shevelev põhjustas oma tegevusega liiklusohu, mis seisnes selles, et ta seisis keset sõiduteed ning põhjendamatult takistas mootorsõiduki xxx liikumist. Seejärel jalakäija astus liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud jalakäijaga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ning menetlusaluse isiku antud ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Oma tegevusega rikkus Kirill Shevelev
Väärtegu on kvalifitseeritud
Nimetatud üldmenetluse otsuse kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku vastulauses esitatud väitega, et sõiduki juht sõitis väga kiiresti, rohkem kui ettenähtud 50 km/h kiiruspiirang, hinnates sõiduki liikumise kiiruseks 70-80 km/h. Sõiduki pardakaameralt on näha, et sõiduk tagurdab eramu juurdepääsu teelt sõiduteele välja ning ederpidi paigalt aeglaselt liikuma hakates ta peatub juba 5 sekundit hiljem Kirill Shevelevi ees. Samuti sõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et Kirill Shevelev kõnnib keset sõiduteed sõiduki poole vaadates sõidukile otse vastu ja kui sõidukijuht üritab oma sõidusuuna ääre kaudu temast mööduma hakata, siis astub Kirill Shevelev talle mitu sammu paremale ette, mille tõttu sõidukijuht on sunnitud pidurdama ja peatuma. Seejärel jääb Kirill Shevelev sõiduki ette alguses küljega ja seejärel seljaga seisma, takistades viimasel edasi sõitmast. Kirill Shevelev väidab vastulauses, et astus sõiduki lähenedes sõiduteel vasakule, et sõiduki juhil oleks võimalik mööduda temast sõiduki poolt vaadates vasakult. Kohtuväline menetleja selgitab, et Liiklusseadus § 14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne. Pardakaamera videosalvestiselt on näha, et Kirill Shevelev seisab ka 5 minutit hiljem xxx juurde viiva juurdepääsutee kõrval keset sõiduteed. Kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusega mõisteti Kirill Shevelev’ile
12.04.2023 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas Kirill Shevelevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244022001618. 3 / 12 Kaebuses väljendatud seisukohad sisuliselt kattuvad 07.03.2023 vastulauses esitatuga. Kaebuses palub menetlusalune isik 1) isik õigeks mõista ja mitte karistada; 2) juhul, kui kohus tunnistab isiku süüdi, kohaldada hoiatust ja mitte karistada rahatrahviga; 3) rahatrahvi kohaldamise korral määrata minimaalne võimalik rahatrahv; 4) kui kohus jätab rahatrahvi summa muutmata, palub isik võimaldada maksta igakuiselt 20 euro kaupa; 5) juhul, kui kohus leiab, et isik ei ole väärteo toimepanemises süüdi, lahendada kaebus kirjalikus menetluses; 6) juhul kui kohus mõistab isiku süüdi ja otsustab karistada teda rahatrahviga, viia läbi istungimenetlus kõikide osapoolte osalusel. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusega heidetakse menetlusalusele isikule ette
lg 2 p 3 järgi seda, et tema jalakäijana põhjustas oma tegevusega liiklusohu, mis seisnes selle, et ta seisis keset sõiduteed ning põhjendamatult takistas mootorsõiduki xxx liikumist. Seejärel jalakäija astus liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud jalakäijaga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma.
lg 2 p 3 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliiklusjuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub
§-des 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ning kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja taotles lisada väärteoasja materjalide juurde kohtuotsuse koopia kriminaalasjas nr xxx, kus tunnistaja L L oli kannatanu, iseloomustava materjalina. Kohtulikul arutamisel uuriti järgmiseid tõendeid, mis annavad kohtule sisulist teavet väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta - 2 videosalvestist CD-plaadilt (pardakaamera salvestised), menetlusalune isiku ütlused, tunnistaja L L ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 2124). Seonduvalt väärteoasja materjali juures olevate videosalvestistega (tunnistaja L sõiduki pardakaamera salvestised; 02.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli t.l 21-26 lisa) märgib kohus esmalt järgnevat. Kohtupraktikas on videosalvestise tõendinda kasutamise ja vormistamise nõuete osas kasutatud laialdaselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.05.2009 otsuses nr 3-1-1-21-09 käsitletut. VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega 4 / 12 videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Eelpool nimetatud Riigikohtu lahendis on kolleegium selgitanud, et välistatud ei ole, et tõendite kogumisel võivad menetlejad isikutelt ära võtta mitmesuguseid varem saadud salvestisi, samuti võivad erinevad isikud sellised salvestisi anda menetlejale üle omal initsiatiivil. Kolleegiumi arvates saavad sellised videosalvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitletavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki
lg 1 näeb ette, et jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.
lg 3 näeb ette, et teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Kohtus vahetult uuritud videosalvestistelt on nähtav ja seda on oma ütlustes kinnitanud nii menetlusalune isik kui tunnistaja, et sõidutee, millel vaidlusalune liiklussituatsioon aset leidis, on pigem kitsas, ühe sõiduauto laiune. Menetlusaluse isiku sõnul on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Tunnistaja antud ütluste kohaselt sellel teel suurimat sõidukiirust tähistavat liiklusmärki ei ole, kuid xxx tänava alguses on märk 30 km/h, seega tunnistaja hinnangul on antud sõiduteel lubatud sõidukiirus 30 km/h. Kuna toimikus ei ole tõendeid selle kohta, milline on tegelik lubatud sõidukiirus antud teelõigul, leiab kohus, et menetlusosaliste hinnangul on lubatud sõidukiirus sellel teel vähemalt 30 km/h. Puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks õuealaga ja nimetatud asjaolule ei ole keegi menetluse jooksul ka osutanud. Seega oli menetlusalusalusel isikul jalakäijana kohustus liikuda sõiduteel selle ääre lähedal. Kohtus uuritud videosalvestise, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku enda ütlustega leidis kohtus tõendamist, et tegelikult liikus menetlusalune isik jalakäijana keset sõiduteed. Sisulist vaidlust ei ole selleski, et nimetatud tegevuse tagajärjel jäi mööda teed liikunud sõiduauto jalakäija ees seisma. Kohtu hinnangul annavad antud väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendid aluse asuda 8 / 12 seisukohale, et menetlusalune isik takistas sõiduki teel liikumist ning sõiduauto juhil puudus võimalust temalt sõiduteel mööduda, mistõttu rikkus menetlusalune isik
Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsuses sätestatuga
lg 1 rikkumise osas, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Menetlusaluse isiku tegevus sõiduteel takistas sõiduki xxx liikumist. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse Kirill Shevelev’ile ka
lg 1 rikkumist- sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Kohtu hinnangul ei saa menetlusaluse isiku tegevust sõiduteel pidada sõidutee ületamiseks ja tema tahtlus, tulenevalt ka tema enda ütlustest, ei olnud suunatud sõidutee ületamisele, menetlusalune isik liikus mööda teed otse. Järgnevalt analüüsib kohus, kas nimetatud liiklussituatsioonis tekitas menetlusalune isik liiklusohu, ehk kas menetlusaluse isiku tegevust saab kvalifitseerida
Liiklusohu definitsioon on liiklusseaduse § 2 p-s 31, mille kohaselt liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Tunnistaja hinnangul nähtub liiklusoht käesoleva väärteomenetluse aluseks olevas liiklussituatsioonis selles, et täiskasvanud jalakäija puhul sellist käitumist (sõiduteel kõndimist ja sõidukile ette astumist) sõiduteel ei eeldata ning jalakäijale otsasõidu vältimiseks pidi ta piduripedaalile vajutama keskmisest tugevamalt. Menetlusaluse isiku peamine kaitseargument menetluses on olnud, et tegelikku liiklusohtu
p 31 mõistes ei ole tekitatud, kuna sõiduk ei pidanud pidurdama ega sõidusuunda muutma järsult. Riigikohtu kriminaalkolleegium on liiklusohu tähendust
lg 2 p 2 kontekstis avanud järgmiselt- liiklusoht tähendab konkreetset ohtu karistusõiguse dogmaatika tähenduses: tee ületamine toob kaasa situatsiooni, kus isiku- või varakahju tekkimine individualiseeritud objekti suhtes on sedavõrd tõenäoline, et see tingib liikleja reaktsiooni, et kahju vältida (RKKK 09.06.2016 otsus nr 3-1-1-52-16, p 7). Kohtu hinnangul saab kolleegiumi eelpool nimetatud käsitlust kohaldada ka käesoleva väärteomenetluse aluseks oleva liiklussituatsiooni puhul, ehk liiklusohu esinemise tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt sõiduteel kõndimine tõi kaasa situatsiooni, kus isiku- või varakahju tekkimine individualiseeritud objekti suhtes on sedavõrd tõenäoline, et see tingib liikleja reaktsiooni, et kahju vältida. Kohus leiab, et olukorras, kus sõiduauto juht alustab paigalt liikumist väikesel kiirusel (10-15 km/h) ning näeb jalakäijat teel kõndimas umbes 20 meetri kauguselt, s.o liikumist alustades, jõudes veenduda, et jalakäija näol on tegemist Kirill Sheveleviga, kellega on varasem emotsionaalselt pingeline kokkupuude muuhulgas viimane poolt tunnistaja suhtes vägivallakuriteo toimepanemisega (Viru Maakohtu 26.10.2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr xxx, vägivallakuritegu tunnistaja L. L suhtes 06.04.2021), alustas sõiduauto juht võimaliku ohu vältimist juba enne selle tegelikku tekkimist. Kohtus uuritud sõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et sõitu (ederpidi) alustades oli jalakäija juba tee keskel ning sõiduk liikus juba algselt parema teeserva suunas ettevaatlikult ja sõidukiirust sisuliselt tõstmata. Hetkel, mil jalakäija tegi sammu paremale poole, takistamast sõiduauto möödumist paremalt poolt, oli sõiduki sõidukiirus salvestiselt nähtavalt väike. 9 / 12 Ka kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusest menetleja sisulisi põhistusi või analüüsi liiklusohu osas ei nähtu. Menetleja on väärteokirjelduses sedastanud, et „seejärel jalakäija astus liikuvale sõidukile otse ette, nii et juhil puudus võimalus temast ohutult mööduda ning juht oli sunnitud juhiga kokkupõrke vältimiseks pidurdama ja seisma jääma“. Kohus leiab, et tõendeid, s.o tunnistaja ütluseid ja videosalvestist kogumist hinnates ei nähtu antud liiklussituatsioonis sellist liiklusohtu, nagu näeb ette
p 31 käsitlus- sõiduki juht ei pidanud antud olukorras tegutsema järsult ja jalakäija ilmumine sõiduteele ei olnud tema jaoks ootamatu- ta nägi jalakäijat keset teed liikumas juba sõitmist alustades. Kohtu hinnangul, saades aru, et jalakäija näol on tegemist Kirill Sheveleviga, käitus sõidukijuht pigem keskmisest suurema hoolsusega, et just vältida võimalikku ohuolukorda. Seega ka videosalvestisel kuvatud aja järgi kell 6.25.06 sammu (sõiduauto vaates) paremale tegemise järgselt ei olnud kohtu hinnangul tekkinud selline liiklusoht, kus kahju tekkimine oli juba tõenäoline. Seda eelkõige seetõttu, et sõiduki juht suhtus olukorda ettevaatusega ning valis jalakäijat nähes sellise sõidukiiruse ja suuna, mis võimaldas takistuse (jalakäija) ees seisma jääda enne tegeliku ohuolukorra tekkimist. Kohtu hinnangul võiks menetlusaluse isiku tegevust antud olukorras pidada abstraktse liiklusohu loomiseks- sellise teo (sõiduteel kõndimise) tagajärjel võib tekkida teatud asjaolude kokkulangemisel konkreetne liiklusohtlik olukord. Näiteks oleks võinud konkreetne liiklusoht tekkida sellisel juhul, kui mööda konkreetset sõiduteed (xxx tänav) sõidaks lubatud suurima sõidukiirusega või selle lähedase sõidukiirusega juhuslik sõiduk ja menetlusalune isik, nagu ta kohtus antud ütlustes kirjeldas, vaataks mitte otse ette vaid alla. Sellisel juhul teatud tingimustel kokkulangemisel võimalik, et tekiks olukord, mis päädiks isiku- või varakahju tekkega ning sellisel juhul oleks sisustatud liiklusohu tekitamine jalakäija poolt. Käesoleval juhul jääb kohtu hinnangul menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegevus abstraktse ohu piiridesse, kus konkreetse juhtumi liiklusoht ei ole realiseerunud, kuna just selles olukorras välistas sõidukijuhi poolt äkilise reageerimise vajaduse tema enda ettevaatlik ja kaalutletud käitumine antud situatsioonis. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja 28.03.2023 otsusega inkrimineeritud liiklusohu tekitamine 17.04.2022 ajavahemikus 19.24-19.30 ei ole väärteomenetluses kogutud ja vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud, mistõttu tuleb tühistada menetlusaluse isiku süüdi tunnistamine
Kohtuistungil uuritud salvestisega ning asitõendi vaatlusprotokolliga on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik Kirill Shevelev 17.04.2022 ajavahemikus 19.24-19.30 xxx juures jalakäijana seistes keset sõiduteed takistas sõiduauto xxx liikumist, millega rikkus
lg 1, 3 ning
lg 1 sätteid ning pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui puudus
§-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsuses subjektiivse koosseisu esinemine tuvastatud puudulikult. Kohtuvälise menetleja otsuses on üherealine märge, mille kohaselt menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult/ettevaatamatult. 10 / 12 Eelöeldule vaatamata selgitab kohus, et väärteomenetluse eripärast tulenevalt vaatab kohus väärteoasju, sh kaebust kohtuvälise menetleja otsusele läbi sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 4 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastamata tema teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohtus vahetult uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et menetlusalune isik teadis süüteokoosseisu vastavast asjaolust ehk teadis, et olles jalakäija liikluses liigub ta sõidutee mitte selle serval vaid keset teed, millega takistab talle vastu väljasõitva sõiduki xxx liikumist. Isik mööniski süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest ta jäi seisma keset sõiduteed sõiduki ees ja sõiduki paremapoolse liikumisel tegi sammu samas suunas, jätkates sellega sõiduki takistamist. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS 2. peatüki 2. jao mõttes. Puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud KarS 2. pesatüki 3. jao mõttes. Menetlusalune isik on süüdiv ja täiskasvanu, seega süüvõimeline KarS § 33 mõttes. KARISTUS KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kirill Shevelev on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (
lg 1).
Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus hindab menetlusaluse süüd keskmiseks. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga. Menetlusalune isik kõndis sõidutee keskel, millega takistas ühe sõiduki liikumist. Kirill Shevelevi süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg- Kirill Shevelev pani süüteo toime otsese tahtlusega ja tema tegevus vaidlusaluses liiklussituatsioonis oli suunatud sõiduauto liikumise takistamisele, mistõttu ei saa kohus Kirill Shevelevi süüd keskmisest väiksemaks lugeda. 11 / 12 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule mõistetava karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p 7; 3-1-1-52-13 p 19). Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Isikul on kehtiv kriminaalkaristus Viru Maakohtu 26.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx, millega isik on tunnistatud süüdi isikuvastaste kuritegude eest (episoodid 2020 ja 2021 aastatel). See aga ei näita isiku kalduvust pannat toime liiklusalaseid rikkumisi. Kohus saab lugeda, et isiku varasem käitumine liikluses on olnud rahuldav. Küll aga ei ole menetlusalune isik näidanud välja selget kahetsust toimepandud teo ees. Menetlusaluse isik kohtuistungil möönis, et ta ei teadnud sellisest liiklusseaduse sättest, mis keelab jalakäijal liikuda sõiduteel ning edaspidi arvestab sellega, kuid on jäänud kindlaks ka seisukohale, et tegelikult ta liiklust vaidlusaluses liiklussituatsioonis ei takistanud ning tema tegevus oli kantud emotsionaalsest seisundist. Seega määrab kohus Kirill Shevelev’ile karistuseks
Kohtu hinnangul vastab selline karistus süü suurusele, karistuse eesmärkidele ning arvestab toimepanija isikut. Kohtu hinnangul mõjutab rahatrahv sanktsiooni keskmääras varem liiklusalaste rikkumiste eest karistamata Kirill Shevelevi olema vastutustundlikum liikleja. Samas ei ole rahatrahv summas 20 eurot ebamõistlikult suur ega tekita isikule ebaproportsionaalseid kannatusi ega kitsenda tema majanduslikku toimetulekut. KOHTU MEETMED Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse täielik tühistamine. Küll aga tuvastas kohus, et menetlusaluse isu tegu vaidlusaluses liiklussituatsioonis tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi, mistõttu Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 244022001618 tuleb tühistada ja teha uus otsus. Kirill Shevelev tuleb süüdi tunnistada
Eeltoodust lähtuvalt tuleb Kirill Shevelevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 otsusele väärteoasjas nr 244022000995 rahuldada osaliselt, nimetatud otsus tühistada osaliselt väärteo kvalifikatsiooni ka karistuse osas, kvalifitseerida menetluse isiku tegu
Asitõend- CD-R plaat salvestistega- jätta väärteoasja materjali juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 12 / 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.