← Eesti

2-21-11443/22

Obsah (10)§ 113§ 76§ 101§ 158§ 161§ 635§ 641§ 636§ 186§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-11443 Tsiviilasi Last

§ 113

lg 1 teises lausest tulenev viivisemäär, mis hagi esitamise ajal oli 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. KOSTJA VASTUS

  1. Kostja
  2. oktoobril 2021 esitatud kirjalikus vastuses hageja nõuet ei tunnista, palub kohtul jätta nõue rahuldamata ja nõude esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et töövõtulepingu ülesütlemine ja leppetrahvi nõue on alusetud. Hageja on jätnud kostjale tasumata valminud tööosade eest esitatud arved, kostjal oli õigus tööde tegemisest keelduda. Valminud tööde kohta on koostatud aktid, töövõtulepingu punktide 3.5 kohaselt loetakse need hageja poolt allakirjutatuks ja seega tööd hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole enne töövõtulepingu ülesütlemist andnud kostjale töövõtulepingu rikkumisest teada, ülesütlemisavaldus ja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on kaotanud õiguse väidetavatele lepingurikkumistele tuginedes lepingut üles öelda ja leppetrahvi nõuda, sest ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist.
  3. Alternatiivselt kostja taotleb juhul, kui kohus peab ülesütlemisavaldust ja leppetrahvinõuet põhjendatuks, vähendada leppetrahvi summat 10%-ni lepingu maksumusest või kohtu poolt mõistlikuks peetava summani. Hageja pooltevahelises kirjavahetuses tunnistab võlgnevust kostja ees, pooled pidasid pärast ülesütlemist läbirääkimisi tööde jätkamise ja tasumata arvete maksmise üle ning sõlmisid ka vastava kokkuleppe, millest hageja tasus esimese osamakse hilinemisega ja osaliselt, kuid seejärel asus kostjat ründama, esitades lepingust taganemise avalduse ja leppetrahvinõude (kohus siinkohal märgib, et kostja kirjalikus vastuses esitatud tõlgendus, et töövõtulepingut ei ole võimalik üles öelda, ei saa õige olla, sest võlaõigusseaduse (

) § 655 lg 1 võimaldab selgesõnaliselt töövõtulepingu ülesütlemist). 3

(6)Tsiviilasi nr 2-21-11443 MENETLUSE KÄIK
  1. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtu määratud kohtuistungile
  2. veebruaril 2023 algusega kell 11.00 kumbki pooltest ei ilmunud. Poolte juhatuse liikmed on
  3. jaanuaril 2023 kinnitanud kohtukutsete kättesaamist, kohtuistungile ilmumata jätmisest ega selle põhjustest kohut ei teavitatud.
  4. Kohus määras asjas uue kohtuistungi
  5. aprillile 2023 ning kohustas poolte seaduslikke esindajaid Raimo Kotkast ja Erti Tammanni istungist isiklikult osa võtma. Istungile ilmus ainult hageja esindaja Raimo Kotkas, kes taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja seaduslik esindaja istungile ei tulnud ega teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjale toimetati kohtukutse kätte
  6. märtsil 2023 kostja registrijärgsel aadressil Lääne 4, Pärnu linn. Dokumendid on üle antud sellel aadressil viibinud S.R., kes on märkinud enda seoseks adressaadiga „ema“.
  7. Tagaseljaotsuse vormistamisel rahvastikuregistrist andmete kontrollimisel ilmnes, et S. R. ei ole Raimo Kotkase ema ning dokumente ei saa kostjale kättetoimetatuks lugeda. Seetõttu kohus uuendas asja arutamise, määras uue kohtuistungi
  8. maile 2023 algusega kell 11.00 ja toimetas menetlusosalistele uuesti kohtukutsed kätte. Nii hageja, kui kostja esindajale on kohtukutse ja asjaarutamise uuendamise määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1 alusel saatmisega kohtule teatatud e-posti aadressidele, sh kostjale registrisse kantud e-posti aadressile estbaltic@hotmail.com. Kaaskirjas on teatatud, et dokumendid loetakse kättetoimetatuks
  9. aprillil
  11. Kohtuistungile
  12. mail 2023 ilmus taas üksnes hageja esindaja Raimo Kotkas. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud kohtuistungile ilmumata jätmisest ega selle põhjustest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. KOHTU PÕHJENDUSED
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
  14. mail 2023 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
  15. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  16. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, seadusest tulenevalt kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi. TsMS § 413 lg 3 punktides 1 – 3 sätesatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, praeguses asjas ei esine. Kohus kohustas kostja juhatuse liiget isiklikult kohtuistungist osa võtmast. Kostja kutsuti istungile õigel ajal - kostja juhatuse liikmele loetakse kohtukutse kättetoimetatuks
  17. aprillil 2023, s.o rohkem kui 10 päeva enne istungit. Kohtukutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, sh võimalust, et hagi rahuldatakse tagaseljaotsusega. Kostja ei teatanud istungile ilmumata jäämisest ega ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Kostja ei ole ka üheski kohtule edastatud dokumendis avaldanud nõustumist asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, vaid palus
  18. septembri 2021 vastuses asja läbivaatamist kohtuistungil.
  19. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb
  20. märtsil 2020 sõlmitud töövõtulepingust nr 130320/202-1, mille järgi pidi kostja kui 4
(6)Tsiviilasi nr 2-21-11443 töövõtja teostama tähtaegselt hageja kui tellija poolt tellitud ja töövõtulepingus ja selle lisades kokkulepitud töö. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud töövõtulepingut, kuna töö ei vastanud lepingutingimustele ning kostja ei ole tööd üle andnud kokkulepitud ajal. Töövõtulepingus on ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ehk leppetrahv. Leppetrahvi suurus leppetrahvi esmase esitamise hetkel (
  1. veebruar 2021) oli punkti 3.
  2. järgi 26 640,16 (429,68 x 62) eurot, millest tulenevalt 10% piirangule oli ja on hagejal õigus nõuda 8593,54 (85 935,44x10/100) eurot. Töövõtulepingu punkti 3.
  3. järgi on kostja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu erakorralisel lõpetamisel lepingu punktis 6.4.
  4. või 6.4.
  5. sätestatud alustel hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 25% lepingu maksumusest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 25% ulatuses kogu töö maksumusest, mis on 21 483,86 (85 935,44x25/100) eurot. Seega on nõutav leppetrahvi summa kokku 30 077,40 eurot.
  6. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 101

lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 161

lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. 17.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

§ 636

lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. 18.

§ 186

p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega.

§ 195

lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (

§ 195lg 5).

  1. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid ei hinda. Hageja väited faktiliste asjaolude kohta loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ning mõistab EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks põhivõlana välja leppetrahvi 30 077,40 eurot.
  2. Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest
  3. juulil 2021 kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-11443 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled viivisemääras kokku leppinud ei ole, seega kohaldub

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, see on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.

  1. TsMS § 367 võimaldab taotleda viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. TsMS § 367 teise lause alusel kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas ning edasi protsendina põhivõlast. Perioodil
  2. juuli 2021 kuni
  3. mai 2023 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 30 077,40 eurot viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (kuni 31.

detsembrini 2022 oli viivisemäär 8,00% aastas ning alates 01. jaanuarist 2023 kehtib viivisemäär 10,5% aastas) sissenõutavaks muutunud summas 4750,58 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel kehtib viivisemäär 10,5% aastas) põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD

  1. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 2 ja 4 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
  3. Kohus määrab selles tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tagaseljaotsuse jõustumist. Hageja esitas kohtu nõudmisel oma menetluskulude nimekirja
  4. aprillil 2023, kuid ekslikult on nimekiri jäänud kostjale koos kohtukutse ja asjaarutamise uuendamise määrusega kätte toimetamata. Kohus toimetab hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte ja annab kostjale tähtaja kulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.