KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-7003 Tsiviilasi X maksejõuetusavaldus Menetlusos

§ 47lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
2. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja menetluse käik
3. X (avaldaja, võlgnik) esitas 11.05.2023 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus kuulas avalduses soovitu perspektiivikuse osas avaldaja ära 30.05.2023 istungil.
4. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud, talle kuulub ühisvarana kinnistu aadressil xxx, hinnangulise väärtusega ca 50 000 eurot ning sõiduauto xxx (väljalaske aasta 2006), hinnangulise väärtusega 2000 eurot. Võlgniku igakuiseks netosissetulekuks on töötasu 850 eurot ja igakuised väljaminekud on kokku 450 eurot. Võlgnik on avalduses esitanud oma täitmata kohustuste 2

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. 4. Usaldusisik esitas 28.06.2023 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt on võlgniku teadaolevad kohustused kokku 73 422,30 eurot, millest 99% on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku varaks on ühisomandiosa eluasememaast, võimaliku väärtusega kuni 25 000 eurot (seda ainult juhul, kui kinnistu õnnestub müüa tervikvarana), sõiduauto võimaliku väärtusega kuni 1000 eurot (kuid vanust ja läbisõitu arvestades on lõplik müügihind tõenäoliselt väiksem) ning tema igakuine sissetulek töötasust (keskmiselt ca 850 eurot). Avalduses on võlgnik oma hädavajalike kulude suuruseks näidanud 450 eurot kuus ning laenumaksete jaoks peaks tema hinnangul jääma igakuiselt 400 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik oma arvamuses, et suudab pikema aja vältel tasuda makseid igakuiselt ca 400 eurot (st peaaegu 50% sissetulekust), alusetult optimistlik. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tema 73 422,30 euro suurustest kohustusest 99% on muutunud sissenõutavaks. Tema varade väärtuseks parimal viisil müügi korral on kuni ca 26 000 eurot. Seega puuduvad võlgnikul vara ja vahendid, nõuete tasumiseks ja võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on X maksejõuetuse peamisteks põhjuseteks järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine teistele isikutele üleandmise eesmärgil ning seejärel uute laenude võtmine eelnevate laenude maksete tasumiseks. Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2022 aasta alguseks, kui laenumaksed ületasid tema maksevõimet. Käesoleval juhul puuduvad õiguslikud alused võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse alustamiseks, sest nõuded on juba muutunud sissenõutavaks ja võlgnik on juba maksejõuetu. Usaldusisik on teinud kindlaks, et üks võlausaldaja ei ole nõus võlgade ümberkujundamisega ühelgi tingimusel. Võlausaldajatest mitte ükski ei ole nõus põhinõudeid vähendama. Kaks võlausaldajat on nõus vähendama kõrvalnõudeid vaid 50% ulatuses. Võlausaldajad on nõus võlgade ümberkujundamise tähtajaga 48-84 kuud.

§ 26

lg-s 2 sätestatu kohaldamisel oleks tõenäoliselt võimalik kinnitada kava selliselt, et kujundatakse ümber põhinõuded tähtajaga 5 aastat, millisel juhul tuleks võlgniku 5-aastase perioodi jooksul tasuda iga kuu 1050 eurot, mis on suurem kui võlgniku igakuine sissetulek. Võlgniku enda hinnangul suudaks ta tasuda igakuiselt 400 eurot, mis teeks kava pikkuseks ca 13 aastat (157 kuud). Eeltoodust lähtuvalt poleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik, sest tal puuduvad vahendid võlausaldajatele vastuvõetavate tingimustega kava kohaste maksete tegemiseks. Võlgniku poolt väljapakutava kavaga, maksetega 400 eurot/kuus 13 aasta jooksul, võlausaldajad ei nõustu ja praktikas ei ole nii pikaajaline äärmiselt pingelise eelarvega elamine ka jätkusuutlik. Võlgniku ootused võlgade ümberkujundamise menetluse osas on ebarealistlikud, ning sellega üritatakse probleemi lahendamist tulutult lihtsalt edasi lükata. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldad võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on asjakohane võlgniku pankroti väljakuulutamine ning tal on samaaegselt võimalik taotleda ka kohustustest vabastamise menetluse alustamist. 5. Kohus kuulas menetlusosalised ära 04.07.2023. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on usaldusisiku aruandega tutvunud ja on nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Usaldusisik jäi aruandes esitatud arvamuse juurde. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada pankrot. 3

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
2. Võlgnik on kohtule esitanud maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Usaldusisik on kohtule esitatud aruandes asunud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, millise seisukohaga on ärakuulamisel nõustunud ka võlgnik. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 850 eurot. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees nähtavalt kogusummas vähemalt 73 422,30 eurot. Võlgniku varade väärtuseks parimal viisil müügi korral on usaldusisik hinnanud ca 26 000 eurot, mistõttu puuduvad võlgnikul vara ja vahendid nõuete tasumiseks ja võlgnik on maksejõuetu. Kohus loeb tuvastatuks, et X on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
3. Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

11. Kohus kuulutab seega võlgniku X pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 12.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 4

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 14. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 07.07.2024, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue. 15. Kohtu selgitused:  Tulenevalt Pankr

S § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 5

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
2. Usaldusisik palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku x eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata x eurot (käibemaksuga).
4. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. / allkirjastatud digitaalselt / Kadri Mälberg kohtunik 6