lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tegemist on täitmisnõude spetsiifilise alaliigiga, mitte kahju hüvitamise nõudega
Ostja saab
lg 5 alusel tekkiva nõude müüja vastu esitada üksnes siis, kui ta on asja ise parandanud või laskunud selle teha kolmandal isikul. Seega on sellel alusel võimalik nõuda üksnes ostja tegelikult kantud ehk reaalsete parandamiskulude hüvitamist (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II; P.Varul, I.Kull jt; Juura, 2019, lk 124125, p 3.5). 12) 04.03.2021 sõlmitud notariaalse müügilepingu p 2.1.14 kohaselt on lepingu ese elamis- ja kasutamiskõlblik (tl 6-16). Hageja on esitanud tõendiks väljavõtte hageja tütre J K-T ja kostja vahel 19.01.2021 kell 16.28 edastatud sõnumist (tl 17, tõlge tl 30; vt ka 12.04.2023 kohtuistungi protokolli aeg 00:12:25; tl 137-138). Nimetatud sõnumis on kostja kirjutanud järgmist: „Tere õhtust. On olemas elektri akt ja ka tuleohutuse kohta See, mis puudutab ehitust, oli ettekirjutis üle teha korterivaheline vahesein korda ja ka tuleohutuse suhtes. See, mis puudutab ehituse ja tuleohutuse kohta, meie tegime korda, makstes selle eest 25000 eurot, nüüd on vaja ainult neid kutsuda ja vastu võtta akt.“ (tl 17, 30). Sellest kostja sõnumist saab kokkuvõtlikult tuletada, et kostja kinnitas 19.01.2021 ehk kaks kuud enne korteri müümist hageja tütrele, et korteri elektrivõrk on kasutuskõlblik. 4 13) 05.04.2021 elektripaigaldise erakorralise auditi nr EP-0142671 kohaselt ei vasta korteriomandi elektripaigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu (tl 18-19). Hageja teavitas kostjat vastavast auditist 03.05.2021, edastades selle kostjale (tl 21 pöördel kuni 23; tõlge tl 30). Hageja ja kostja olid omavahel kirjavahetuses perioodil 03.05.2021 kuni 18.07.2021, kuid kostja keeldus elektripaigaldist parandamast, korda tegemast (tl 21 pöördel kuni 23, tõlge tl 30-32). Hageja on tellinud erinevad hinnapakkumised korteriomandi elektripaigaldise kordategemiseks (tl 20-21) ning odavaim nendest oli Xxx OÜ 01.07.2021 hinnapakkumine summas 3300 eurot (tl 20). Hageja on tasunud Xxx OÜ-le kokku 3300 eurot, so 14.07.2021 elektritööde teostamise eest 2000 eurot (tl 24-25) ja 08.09.2021 elektritööde toestamise eest 1300 eurot (tl 26-27). 05.10.2021 on korteriomandis teostatud uus elektripaigaldise korraline audit nr EP0142671, mille kohaselt vastab elektripaigaldis või selle osa kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada; seejuures on järgmise auditi läbiviimise aeg 10.2036 (tl 28-29). 14) Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks
Kahju hüvitamise nõude üldised eeldused on (
lg 1,
ja § 128 alusel; vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), st rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
15) Kohtupraktikas on leitud, et müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt Riigikohtu ostus asjas nr 3-2-1-156-11, p 19). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (
lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (
lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (
lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (
lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (
lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (
lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (
16)
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkti 2 kohaselt, kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 17) 04.03.2021 sõlmitud notariaalse müügilepingu p 2.1.14 kohaselt on lepingu ese elamis- ja 5 kasutamiskõlblik (tl 6-16). Hinnates eelpool nimetatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et korteriomandi elektripaigaldis ei vastanud 04.03.2021 müügilepingu sõlmimisel keskmisele kvaliteedile
lg 1 tähenduses.
lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Korteriomandi müügikuulutusest tulenevalt nimetas müüja (kostja) korteriomandi ehitusaastaks 2014 ning korteriomand oli kuulutuse järgi renoveeritud seisukorra (tl 116-119). Samas kinnitas elektripaigaldise 05.04.2021 erakorraline akt, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu (tl 18-19). Seega ei vastanud korteriomandi elektripaigaldis müügilepingu sõlmimisel vähemalt keskmisele kvaliteedile
Korteriomandit ostes on selle eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik elektrisüsteemi tõrgeteta ja ohutusnõuetele vastav toimimine. 18) Õiguskirjanduses on leitud, et kui müügilepingu sõlmimisel ei avaldata müüjale asja spetsiifilist kasutuviisi või kui ostja ei saa selles osas tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, tuleb asja lepingutingimistele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise asja tavalisest kasutusviisist ehk kasutusvõimalustest, mida ostja tavaliselt sellises asjas oodata võib. Selleks tuleb kontrollida, kas asi on tavapärase kasutusviisi raames eesmärgipäraselt kasutatav. Näiteks tuleb korteri ostmisel lugeda endastmõistetavaks, et korterit peab olema võimalik kütta ja kütmisel on ruumi soojapidavuse korral tagatud nendes elamiseks vajalik normaalne temperatuur. Samuti võib ostja eeldada, et elamu vastab elementaarsetele elamistingimustele. Vähemalt uute ehituste puhul hõlmavad elementaarsed elutingimused üldjuhul ka piisavalt päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva püsiva olulise müra, vibratsiooni ja ebameeldiva lõhna puudumist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-129-12, p 23). Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga (
lg 1 ja 2 tähenduses) ehk vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis on tavaliselt sarnasesse kaubagruppi kuuluvatel sarnastel asjadel, ja müüja vastutab selle mittevastavuse eest isegi siis, kui ta sellest ei teadnud. Lepingutingimustele mittevastavuse kontrolli tuleks üldjuhul alustada küsimusest, kas lepingu esemel eksisteeris selle ostjale üleandmise hetkel seisuga puudusi, mis välistaks selle eesmärgipärase kasutamise. Kui selliseid puudusi ei esine, tuleb
lg 1 abil kontrollida, kas asi on oma kasutusviisi piires vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on müügilepingu eseme vastavust keskmisele kvaliteedile käsitlenud mitmes lahendis. Näiteks tuleb Riigikohtu arvates hoonestatud kinnistu müümisel lähtuda eeldusest, et hoone peab vastama selle kohta koostatud olemasolevale projektdokumentatsioonile ja kõrvalekalded sellest peaksid olema kokku lepitud. Siiski ei saa kõiki kõrvalekaldeid projektist lugeda hoone puuduseks, kui ehitatu vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-131-05, p 15) (vt Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, Juura, 2019, lk 91-94). 19) Kostja teavitas hagejat puudustest 03.05.2021 (tl 21-23, 30-32) ehk kaks kuud peale müügilepingu sõlmimist, kuid kuu aega peale elektripaigaldise auditi valmimist (tl 18-19). Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1 eeldus, so kostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (
Ühte kuud saab pidada mõistlikuks ajaks ostja poolt müüjale puudustest teatamiseks. 6 20) Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist kostja kui müüja vastutuse eeldused ning kostja vastutab hagejale müüdud korteriomandi puuduse eest ehk puudustega elektripaigaldise (elektrivõrgu) eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3300 eurot kahju hüvitis, mis on elektripaigaldise parandamise kulu. 21) Hageja on esitanud kostja vastu ka seadusjärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest 22.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.06.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 476,67 eurot (viivituses oldud päevade arv 606 päeva) ning TsMS § 367 lg 1 alusel edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest (20.06.2023) kuni põhinõude (3 300 eurot) täitmiseni. 22) Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Sellisteks tõenditeks on: 27.04.2017 elektripaigaldise audit (56-57);
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.