Obsah (4)

§ 15§ 29§ 1§ 10

2-23-7792 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-7792 Tsiviilasi S. S.i avaldus Ho

§ 15lg 41 alusel Võlausaldaja: S.

S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Vitali Denikin (e-post vitali@hugolegal.ee) Menetlustoiming Menetlusosalised Võlgnik: Horeca Grupp OÜ (registrikood 12751674, asukoht Koskla 20, 10615 Tallinn, e-post horecagruppoy@gmail.com), juhatuse liige K. V. (isikukood xxxx, e-post xxxx) Avalduse läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1.Jätta tsiviilasjas 2-23-7792 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 2. Tuvastada, et Horeca Grupp OÜ-l (registrikood 12751674) on tööõigussuhtest tulenevad täitmata kohustused S. S.i (isikukood xxxx) ees summas 2 953,68 eurot (bruto töötasu), kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 3 174 eurot (bruto), hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 4 920,54 (bruto) ja puhkusetasu summas 1 106,47 eurot (bruto). Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus S. S. on esitanud Harju Maakohtule avalduse Horeca Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 06.12.2021 ja 11.10.2022 otsused, millega rahuldas S. S.i töövaidluse avalduse Horeca Grupp OÜ vastu. Töövaidluskomisjoni 06.12.2021 lahendi alusel peab Horeca Grupp OÜ tasuma S. S.ile kokku 1 106,47 eurot ning 11.10.2022 lahendi alusel 11 048,22 eurot. Horeca Grupp OÜ ei ole täitnud 06.12.2021 ja 11.10.2022 Töövaidluskomisjoni lahendeid ega tasunud S. S.ile mitte ühtegi senti. S. S. esitas Horeca Grupp OÜ vastu täitmisavaldused, mille alusel on algatatud täitemenetlused 031/2023/60 ja 031/2022/413. Kohtutäitur K. V. vastuse kohaselt ei ole võlgniku suhtes toimuvates täitemenetlustes kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlausaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada Horeca Grupp OÜ ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Horeca Grupp OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 06.06.

1. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi 06.12.
2. a otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1709/21 ja 11.10.
3. a otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1188/22, millega mõistis tööandjalt avaldaja kasuks välja puhkusetasu 1 106,47 eurot (bruto) ja 11 048,22 eurot (saamata jäänud töötasu 13.07.2022 kuni 06.09.2022 eest summas 2 953,68 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 3 174 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 4 920,54 eurot).

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole. Võlgnik kohustust ei täitnud. Töötaja saatis võlgnikule pankrotihoiatuse võlgniku äriregistri B-kaardile märgitud postiaadressile. Võlgnik kohustust ei täitnud. Kohtutäitur K. V. on andnud 24.04.

1. a kinnituse, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole õnnestunud võlgnikult võlgnevust sisse nõuda. Äriregistri B- kaardi väljavõttelt nähtub, et alates 15.09.
2. a on võlgniku juhatuse liige K. V.. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud alates
3. aastast majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab juhatuse soovile varjata tehinguid äriühingu varaga ning võimalikku vara väljaviimist äriühingust. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustuste täitmiseks ning töötaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku osale on seatud täiteasjas 026/2021/1717 keelumärge Tallinna kohtutäitur M. R. poolt. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige K. V. on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik