4-23-1578/16

Väärteoasi nr 4-23-1578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-23-1578 Kohtukoosseis kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kohtuasi T K (K; isikukood: xxx) väärteokaebus nr 4-23-1578 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.04.
2. a otsus väärteoasjas nr 2315,23,002328 Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Mehis Kasonen RESOLUTSIOON Kohtuvälise menetleja esindaja taotlus rahuldada ning jätta T K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.04.
3. a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,23,002328 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus Harju Maakohtule 16.05.
4. a esitatud kaebuses vaidlustab T K Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.04.
5. a otsust väärteoasjas nr 2315,23,
6. Kohus määras kaebuse arutamisele 22.06.
7. a määrusega, millega kohustati istungile ilmuma kaebuse esitajat T Ke ja kohtuvälise menetleja esindajat (tl 24). Kaebuse esitajale tehti kohtuistungi aeg teatavaks kohtukutse saatmisega e-toimiku kaudu isiku elektronposti aadressile (tl 26) ning ka e-toimiku kaudu (tl 28). Arvestades, et T. K ei olnud kohtukutse kättesaamist elektroonselt kinnitanud ega vastanud kohtu pöördumistele, helistas kohtunik 26.06.
8. a T Kle ja palus selgitusi, miks ta ei ole reageerinud varasemalt kohtuistungi sekretäri poolt e-kirja ja telefoni teel tehtud pöördumistele seoses kaebuse lisana krüpteeritud tõendi esitamisega ning kohtukutsele. Istungiaja kordas kohus talle veelkord üle. T K kinnitas teadlikkust kohtukutsest ja kohtuistungi ajast ning selgitas, et ta ei ole lapse ema kaudu saanud tõendit dekrüpteerida, kuid lubas esitada selle veel samal päeva õhtul. 30.06.
9. a kohtuistungile kaebuse esitaja ei ilmunud ning kohtule ei ole teada tema mitteilmumise põhjused. Kohus ootas kaebuse esitaja võimalikku ilmumist, avades kohtuistungi 10 minutit pärast planeeritud algusaega. Istung lõppes 10.18 ning kohtule ei olnud selleks ajaks teatatud kohtuistungile mitteilmumisest ega taotletud istungi edasilükkamist. Selgitamaks, kas T. Kl võib esineda ootamatuid ja mõjuvaid põhjuseid kohtuistungile mitteilmumiseks, helistas kohus istungisaalist tema telefoninumbrile kahel korral. Telefon kutsus, kuid kõnedele ei vastatud. Seega on tema mitteilmumise põhjused teadmata. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja esindaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahudamisele. Kaebuse esitaja on kohtukutse kätte saanud ja on seda kohtunikule 26.06.
10. a telefonikõnes kinnitanud, sh maininud istungiajast teada saamist. Samal ajal on T. K jätnud pärast kaebuse täienduste esitamist reageerimata kõigile kohtu kirjalikele pöördumistele, kuigi need on tegelikkuses temani jõudnud. Nimelt ei ole T. K vastanud kohtuistungi sekretäri 12.06.
11. a e-kirjale (tl 20), kuigi ta oli sellest teadlik juba 14.06.
12. a telefonikõnest, mis tingis 19.06.
13. a samasisulise pöördumise kordamise (tl 23). Kuivõrd T. K ei olnud ka 26.06.
14. a seisuga kohtule vastanud ega kinnitanud sellele eelnenud tööpäeval ehk 22.06.
15. a väljastatud kutse kättesaamist, oli vajalik välja selgitada selle põhjused. 26.06.
16. a telefonikõnes T. K tõdes, et ta on kohtu kirjad ja kohtukutse siiski kätte saanud, ta oli selleks ajaks juba teadlik istungiajast ning andis lubaduse veel samal päeval dokument nõutud kujul esitada. Vastavat dokumenti ei olnud kohtule jõudnud veel ka istungi toimumisajaks. Kohtul puudub kahtlus, et T. K elektronposti aadress ei toimiks, seda nii põhjusel, et ta on varem esitanud sellelt kaebuse täienduse (tl 10), kui ka telefonitsi kinnitanud dokumentide kättesaamist. Neid ajaolusid arvestades on siinsel juhul ilmnenud käitumismuster, kus T. K põhimõtteliselt ei vasta ega reageeri muul viisil kohtu pöördumistele või kohtukutsele, kuid kinnitab nende kättesaamist suuliselt, esitab lubadusi, kuid neid ei täida. Lisaks sellele, et T. K on suuliselt kohtuga suheldes kinnitanud kohtuistungi ajast teadlikkust läbi kohtukutse, tuleb kohtukutse lugeda talle kättetoimetatuks ka alljärgnevatel põhjustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (vt RKKKm nr 119-8852, p 25). See kehtib ka juhul, kui dokument saadetakse isikule e-toimiku süsteemi vahendusel. KrMS § 165 lg 4 ls 3 järgi on kutse kättesaamise üle kinnitamata jätmisel tähendus vaid juhtudel, kui kutse on saadetud menetleja enda poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt RKKKm nr 1-19-7121, p 6). Juhtudel, kui kutse saadetakse isiku enda avaldatud elektronposti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmisega samal päeval. Arvestades, et VTMS § 41 lg-s 4 ettenähtud kohtukutse edastamise regulatsioon on analoogne KrMS § 165 lg-s 4 sätestatuga, on need põhimõtted kohaldatavad ka väärteomenetluses. Seega on T. K kohtukutse kätte saanud 22.06.
17. a. 2 Kaebajale edastatud kutsel on märgitud T K kohustus ilmuda istungile „Olete kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal“, s.o 30.06.
18. a kell 10.
19. Samuti on kirjas mitteilmumise tagajärjed: „Vastavalt VTMS § 126 lg 2 kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasilükatud, ei ilmu kaebaja arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata“. VTMS § 125 lg 1 alusel võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel VTMS §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kuigi kaebaja on edastatud kutsed kätte saanud, on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja enda kohustusest istungil osaleda, ei ole ta siiski istungile ilmunud. Mõjuvaid põhjuseid kohtuistungile ilmumiseks kohtule teada ei ole ning asjas ei ole taotletud istungi edasilükkamist. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et põhjendatud on VTMS § 126 lg 2 kohaldamine ning esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS § 48, § 126 lg 2, § 189-
20. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 3